← Eesti

2-17-5679/15

Obsah (12)§ 153§ 158§ 1§ 165§ 163§ 170§ 171§ 172§ 173§ 175§ 65§ 3

2-17-5679 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2018, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5679 Tsiviilasi S.T avaldus enda pankroti välja

§ 153

lg 1 2 080,00 p 2

§ 153

lg 1 355,67 p 2

§ 153

lg 1 54,60 p 2

§ 153

lg 1 40,00 p 2 1 Jaotis 9,62% 1,64% 0,25% 0,18% 2-17-5679 Helsingi linnavalitsus (Helsinkin kaupunki) 5.

§ 153

lg 1 19 101,25 p 2 Kokku 21 631,52 88,30% 100% Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud.

  1. Määrata võlgniku S.T (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Teder halduritasuks 397,00 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitada pankrotihalduri Kristo Teder arveldusarvele (a/a ***, Swedbank).
  2. Rahuldada pankrotihalduri Kristo Teder menetlusabi taotlus.
  3. Rahuldada halduri taotlus menetlusabi saamiseks ja määrata riigi vahenditest halduritasu 397,00 eurot.
  4. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot Kristo Teder arveldusarvele a/a EE862200221019248153, Swedbank.
  5. Vabastada Kristo Teder võlgniku S.T pankrotihalduri kohustustest.
  6. Algatada menetlus võlgnik S.T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku S.Ti ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  7. S.T on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; ei tohi varjata saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti; usaldusisikule ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; pärimise teel saadu väärtusest tuleb pool anda üle usaldusisikule.
  8. Jätta S.Ti kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku S.Ti ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  9. peab võlgniku maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma.
  10. Kohus kohustab enda usaldusisiku ülesannetes esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade kohta, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise jms kohta). Esimene aruanne esitada kohtule
  11. mai
  12. Kohustada S.Ti esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne.
  13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  14. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.
  15. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti
  16. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord 2 2-17-5679 Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Haapsalu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul realiseeritav vara ja pankrotimenetluses ei ole teostatud väljamakseid, kuna selleks puuduvad vahendid. Pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid summas 21 631,52 eurot. Võlausaldajad ei ole raha saanud, samuti puudub vara pankrotihaldurile edasise tasu määramiseks ning pankrotimenetluse haldamiskulude kandmiseks.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite; lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29. novembril 2017 ning koosolekul tunnustati võlausaldajate nõudeid summas 21 631,52 eurot (II rahuldamisjärk). Kohus kinnitas 08.01.2018 määrusega pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt kohtule 11.12.2017 esitatud jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku on püsivalt maksejõuetu

§ 1lg 2 kohaselt.

Samas puuduvad pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega ning lõpetab pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Kristo Tederi pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. 3 2-17-5679

§ 163

lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihalduri aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173

sätestatust: - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

- võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). - võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) - võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). - pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). 4 2-17-5679 Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 pärast viie aasta möödumist kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5,5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 72,18 eurot tund (arvestusega 1 tund=72,18 eurot, koos sotsiaalmaksuga). Seega on halduritasu 397,00 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 397 eurot, mis sisaldab sotsiaalmaksu.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi Ts

MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus asub seisukohale, et menetlusabi taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast 5 2-17-5679 varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas. TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks ning määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile 397 eurot (sh sotsiaalmaks) pangakontole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.