MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2360 Haldusasi M.M. kaebus Tallinna Vang

) § 110 ja 111 on sätestatud menetlusabi andmise tingimused, mille kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest. Menetlusabi antakse, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Viru Vanglas 10.04.2012 koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 320 eurot. Sellest on võimalik kulutustena maha arvata kokku 238,35 eurot. Kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek on seega 40,83 eurot. 11.04.2012 jättis kohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse haldusasjas nr 3-12-694 ning kohustas maksma riigilõivu summas 28,75 eurot. Seega peab kohus kaebaja neljakuisest sissetulekust maha arvama ka kohtu poolt pandud kohustuse riigilõivu tasumiseks summas 28,75 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek 26,45 eurot, mis on suurem kui määruskaebuse esitamisega seotud riigilõivu 12,78 eurot. Seega kohustab kohus kaebajat tasuma riigilõivu 12,78 euro suuruses summas. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. M. M esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13.04.
2. a määrus tühistada. Kaebaja palub enda riigilõivu tasumisest vabastamist. Halduskohus on oma määruses leidnud, et kinnipeetav on maksejõuline, kuid see on väär väide, sest kohus on lähtunud valedest eeldustest, nagu kinnipeetaval poleks muid väljaminekuid, peale elektriarve. Kinnipeetaval on igakuiselt vaja ka osta endale hügieenitarbeid ja seda pole kohus arvestanud. Kaebajal on vanglas õigustatud kulutused inimväärse elu tagamiseks. Kulud sidevahenditele ja kirjavahetusele on vanglas vaieldamatult kõige kallimad kogu riigis. Lisaks tuleb arvestada kulutustega riietele ja jalanõudele. Kaebaja ei ole teinud ühtegi põhjendamatut kulutust ega viinud end teadlikult olukorda, kus ta ei suudaks riigilõivu tasuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 5.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 6. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 sõnastusest tuleb lähtuda taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest ühe kuu sissetulekust. Antud juhul on kaebaja esitanud taotluse menetlusabi saamiseks koos 10.04.2012. a määruskaebusega. Halduskohus pole õigesti tuvastanud kaebaja eelnevat nelja kuu sissetulekut ja lisaks puudus toimikus isikukonto väljavõte, mille alusel halduskohus arvutas eelpoolnimetatud sissetuleku.

§ 112

lg 1 p 1 alusel on taotlusele eelnevaks neljaks kuuks ajavahemik 10.12.2011-09.04.

1. Tartu Ringkonnakohtu 16.04.
2. a kirjaga väljanõutud ja Viru Vangla poolt 19.04.
3. a väljastatud ning koostatud isikukonto väljavõte kinnitab, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist oli 340 eurot. Sellest on võimalik kulutustena maha arvata nelja kuu elektrienergia eest 11,48 eurot, nõuete- ja vabanemisfondi arvatud 238 eurot ning paljundamise eest 2,85 eurot. Halduskohtu määruses on valesti arvestatud kaebaja rahaliste kohustuste hulka ka haldusasjas nr 3-12-694 riigilõivu tasumise kohustus summas 28,75 eurot. Tartu Halduskohtu 11.04.
4. a määrusega kohustati kaebajat 2 tasuma riigilõivu summas 28,75 eurot, aga kaebaja ei teinud seda. Seega Tartu Halduskohtu 02.05.
5. a määrusega tagastati kaebus ja lõpetati menetlus ning kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on eelpool nimetatud määrus jõustunud. Kuna kaebaja ei ole 28,75 eurot reaalselt tasunud, siis ei ole võimalik seda summat tema nelja kuu sissetulekutest maha arvata. Arvestades eelpoolnimetatud ajavahemikku, on kaebaja kahekordne ühe kuu sissetulek on 43,84 eurot ((340-252,33)/4x2). Seega kaebaja kulutused piirduksid kaebuselt riigilõivu tasumisega summas 12,78 eurot, mis ei ületaks kahekordset ühe kuu sissetulekut. Lisaks ei ole asjakohased kaebaja väited, mille kohaselt tuleks kuludena arvesse võtta hügieenitarvete ostmiseks vajalik summa.

§ 112

lg 1 p 1 annab ammendava loetelu kulutustest, mida on võimalik maha arvata ja hügieenitarvete soetamise kulu sinna hulka ei kuulu. Seega puudub alus kaebajale menetlusabi võimaldamiseks

§ 112lg 1 p 1 alusel.

Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi