Obsah (4)

§ 17§ 10§ 6§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2165 Haldusasi M.M.kaebus Tartu Vang

§ 17

lg 1 kohaselt annab juba määratud õigusabi osutaja põhjendatud juhtudel isikule abi ka teistes asjades. Määruskaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et on määruskaebuse esitamise ajaks esitanud uue riigi õigusabi taotluse, kus on ära märkinud ka käesoleva haldusasja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus lahendab esmalt Tartu Halduskohtu 08.02.
2. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I) ning seejärel Tartu Ringkonnakohtu 18.04.
3. a määrusega haldusasjas nr 3-13-314 käesolevas asjas lahendamiseks edastatud 07.02.
4. a riigi õigusabi taotluse (II). I
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 08.02.
6. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg-te 1-3 koosmõjus hinnatakse menetlusabi andmisel menetluses osalemise edukust, asja tähendust menetlusabi taotlejale ning asjast tulenevat võimalikku kasu kaebajale, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Halduskohus leidis, et määruskaebus kohtu 31.01.
8. a määrusele on perspektiivitu ning määruskaebemenetluses osalemine on ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.01.
9. a määruse põhjendustega, et riigi õigusabi taotluse menetlemine ei ole menetluse peatamise aluseks, kuna käesoleva kohtuasja lahendus ei sõltu sellise asjaolu olemasolust või puudumisest, mis tuvastatakse riigi õigusabi taotluse lahendamisel (HKMS § 95 lg 1). Menetluse peatamise aluseks ei ole samuti asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei tea, kas ta soovib kaebusest loobuda või mitte.
10. Halduskohtul ei olnud võimalik arvestada riigi õigusabi taotluse esitamisega näiteks tähtaja pikendamisel, kuna määruskaebuse esitaja ei esitanud riigi õigusabi taotlust alluvusjärgsele kohtule. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 10

lg 3 kohaselt esitatakse riigi õigusabi taotlus maakohtule siis, kui taotletakse riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses. Kohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks tuleb taotlus esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda (

§ 10lg 1).

Sama selgitas halduskohus kaebajale oma 31.01.

1. a määruses. Kuigi pärast halduskohtu poolt vaidlustatud määruse tegemist on määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus halduskohtule laekunud, ei muuda see antud juhul hinnangut määruskaebemenetluses osalemise mõistlikkusele.
2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruskaebuse esitaja on ekslikult mõistnud

§ 17lg 1 regulatsiooni.

Kui isikule antakse riigi õigusabi haldusmenetluses, jätkub riigi õigusabi osutamine ka järgnevas halduskohtumenetluses sama eseme üle. See ei tähenda, et kui isikule antakse riigi õigusabi kindlas haldusmenetluse küsimuses, laieneb antav õigusabi sama isiku kõigile vaidlustele, mis on jõudnud halduskohtusse. Käesolevas asjas on haldusmenetlus juba lõppenud ja seega puudub haldusmenetlus, milles antav õigusabi saaks halduskohtumenetluses jätkuda. II 3

1. Ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada käesoleva määrusega ka määruskaebuse esitaja poolt 07.02.2013 halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlus, mille Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-13-314 18.04.2103 tehtud määruse resolutsiooni p-ga 2 käesolevat haldusasja menetlevale kohtukoosseisule edastas. Ringkonnakohus selgitab, et ei võta antud juhul seisukohta haldusasjas nr 3-13-314 Tartu Halduskohtu 13.02.
2. a määrusele esitatud määruskaebuse osas, kuna Tartu Ringkonnakohus on määruskaebuse 18.04.
3. a määrusega lahendanud ning Tartu Halduskohtu 13.02.
4. a määruse käesolevas asjas riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas tühistanud. Seega tuleb ringkonnakohtul lahendada käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlus, justkui see oleks esitatud lahendamiseks otse ringkonnakohtule ning halduskohus ei oleks seda eelnevalt lahendanud.
5. Käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt on määruskaebuse esitajal vaja advokaati oma õiguste kaitseks, kuna määruskaebuse esitaja ei ole ise suuteline halduskohtumenetluses osalema, sest tal puudub juriidiline haridus. Riigi õigusabi andmise otsustamisel tuleb lähtuda riigi õigusabi seadusest ning halduskohtumenetluse seadustiku
6. peatükis sätestatust, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 16. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas halduskohtule esitanud põhjalike taotlustega arusaadava kaebuse, mitmeid avaldusi ning arusaadava määruskaebuse. Nendes pöördumistes on määruskaebuse esitaja viidanud rohketele asjakohastele seadusesätetele ning tema pöördumistest saab järeldada, et ta on hästi kursis vangistust, haldusmenetlust ning halduskohtumenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatuga. Lisaks on halduskohtul uurimisprintsiibist tulenevalt haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et halduskohtusse pöördujal oleksid õigusalased teadmised või juriidiline haridus. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab haldusasja lahendav kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud määruskaebuse esitajale riigi kulul õigusteenuse osutamine, ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna määruskaebuse esitaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Maili Lokk Tiina Pappel 4 Madis Ernits