← Eesti

3-13-314/7

Obsah (11)§ 1§ 37§ 41§ 110§ 114§ 111§ 199§ 203§ 151§ 121§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-314 Haldusasi M.M. taotlus tsiviilasja

§ 1lg 1 järgi on halduskohtumenetlus menetlus haldusasja lahendamiseks.

Haldusasi on halduskohtus lahendatav kohtuasi.

§ 37

lg 1 järgi algab halduskohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega.

§ 41

lg 1 ls 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus.

§ 41

lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.

§ 110

lg 1 ls 1 järgi on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 110lg 1 p 3 kohaselt on advokaadi õigusabi üks menetlusabi liik.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel vastavas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 114

lg 1 järgi esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks 3 menetlusabi taotletakse. Eelnevast tulenevalt on riigi õigusabi uue halduskohtumenetluse seadustiku järgi üks menetlusabi liik. Käimasoleva kohtuasja korral saab menetlusabi taotleda üksnes selles menetluses, kus toimub peaasja menetlus. Sellele viitab ka halduskohtumenetluse seadustiku eelnõu seletuskiri (755 SE, seisuga 06.05.2010). Iseäranis peab kohus menetlusabi, sh riigi õigusabi taotluse otsustamisel hindama, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111

lg 1), ning samuti asja tähendust menetlusabi taotlejale (

§ 111lg 2).

Kumbagi ei ole võimalik teha, võtmata arvesse konkreetse kaebuse eset ja alust

§ 41tähenduses.

Käesoleva haldusasja raames on aga kohtunik Ü. Polluks lahendanud riigi õigusabi taotluse viies erinevas haldusasjas, kusjuures tema enda menetluses oli viiest asjast vaid kaks, samal ajal kui ülejäänud kolm haldusasja olid riigi õigusabi taotluste esitamise ajal teiste Tartu Halduskohtu kohtunike menetluses. 8. Käesoleva määruse resolutsiooni p-i 2 osas tugineb ringkonnakohus

§ 199

lg-le 3 koosmõjus

§ 203

lg-ga 2.

§ 199

lg 3 sätestab, et kui menetlusõiguse normi on oluliselt rikutud, kuid seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada halduskohtus ega apellatsioonimenetluses, lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt seda halduskohtule tagasi saatmata.

§ 203

lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. Käesoleva määruskaebuse sisuline lahendamine seisnebki RÕS § 10 lg-te 1 ja 7 kohaldamises koosmõjus halduskohtumenetluse seadustikuga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on olulist menetlusnormi rikkumist võimalik kõrvaldada üksnes haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12-2637 osas, milles kohtumenetlus veel käib, ja üksnes sel moel, et Tartu Halduskohtu 13.02.

  1. a määruse resolutsiooni p 2 tuleb nende haldusasjade osas tühistada ning M.M. riigi õigusabi taotlus koos Tartu Halduskohtu 13.02.
  2. a määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja käesoleva määrusega tuleb edastada lahendamiseks vastavat haldusasja läbivaatavale kohtukoosseisule.
  3. Ülejäänud osas ei saa käesolevas haldusasjas halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluste üle otsustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse ülejäänud osas rahuldamata ja riigi õigusabi taotlused haldusasjade nr 3-11-2165, 3-11-2499, 3-12-2636, 3-12-2637 osas käesolevas haldusasjas läbi vaatamata. Seejuures tugineb ringkonnakohus

§ 151

lg 2 p-le 1 koosmõjus

§ 121lg 2 p-ga 2 ja § 203 lg-ga 2.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleva kohtuasja raames ei ole võimalik saavutada kaebaja poolt taotletavat eesmärki.

  1. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 10 ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas tehtud määruskaebuse esitamise eest. Seega jääb tähelepanuta määruskaebuses esitatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et määruskaebuses esitatud menetlusabi taotluse eesmärgiks on saada menetlusabi mõne muu menetlustoimingu sooritamiseks kui käesolevas asjas määruskaebuse esitamine.
  2. Kuna halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määrusele, millega edastatakse riigi õigusabi taotlus lahendamiseks vastavat haldusasja läbivaatavale kohtukoosseisule, on

§ 119

lg 1 alusel määruskaebusega vaidlustatav üksnes käesoleva määruse resolutsiooni p 1. Agu Timmi Maili Lokk 4 Madis Ernits 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.