) § 173 lg 1 sätestab, et distsiplinaararesti määranud ülem teatab viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades: 1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta; 2) distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi Scoutspataljoni ülema 06.06.2018 taotlus vastab neile nõuetele. 3.
lg 2 kohaselt otsustab halduskohtunik kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.
lg 3 alusel kontrollib halduskohtunik, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Nende sätete alusel teostab kohus seega distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse formaalset kontrolli. Kohus ei tuvasta sellise eelkontrolli raames toime pandud teo tehiolusid ega anna hinnangut, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteo koosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollib pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid.
lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik see hiljem vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega.
lõike 2 kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe juhataja 26.04.2013 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku“ (KVDM) § 88 lg 1 kohaselt loetakse omavoliliselt teenistusest lahkumiseks ajateenija lahkumist nõuetekohase loata struktuuriüksuse territooriumilt. Vastavalt
lõikes 3 sätestatule on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud Kaitseväe sisemäärustiku (SM) p 8 ap 3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ameti- ja teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest.
lg 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.
lg 2 p 3 kohaselt on üheks distsiplinaarkaristuseks distsiplinaararest.
lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Raskendavateks asjaoludeks distsiplinaarsüütegude puhul on
lg-tes 2, 3 ja 8 sätestatud lubamatu tegevuste jätkamine, hoolimata teiste isikute nõudmisest see lõpetada, seejuures distsiplinaarsüütegude korduv toimepanemine ning distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelase poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. 2 Seega võib reamees V.B.i etteheidetud teo eest distsiplinaarkorras karistada ja selle toimepanemise eest käskkirjas viidatud asjaoludel määrata karistuseks 10-päevase distsiplinaararesti. 6.
lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.
lg 3 kohaselt ei määrata distsiplinaarkaristust juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. V.B.i suhtes algatati distsiplinaarmenetlus 20.04.2018 käskkirjaga nr 14P, teenistusliku juurdluse kokkuvõte kinnitati 17.05.2018 ja distsiplinaarkaristus määrati 31.05.
8. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et reamees V.B.ile määratud kümne ööpäeva pikkune distsiplinaararest on kooskõlas seadusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.