3-11-1585/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1585 Otsuse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M. L. kaebus Põhja Prefektuuri vastu Rahumäe arestimaja tingimustega 06.04.2009-20.04.2009 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja – M. L. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Peeter Aleksašin Menetlusosalised Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. veebruar 2012
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
5. aprillini
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
7. M. L. viibis 06.04.2009-20.04.2009 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Rahumäe arestimajas. 27.06.2011 laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava M. L. kaebus Põhja Prefektuuri vastu, milles palutakse tunnistada Põhja Prefektuuri Rahumäe arestimaja toimingud kinnipidamisel õigusvastasteks ning mõista Põhja Prefektuurilt kaebaja kasuks Põhja Prefektuuri Rahumäe arestimajas viibitud aja eest välja mittevaralise kahju hüvitis 6 eurot iga ööpäeva eest.
8. 11.10.2011 kohtule saabunud kaebuse täpsustuses taotleb kaebaja iga arestimajas viibitud päeva eest 7 eurot, kokku 98 eurot. Kaebuse põhjendused ja taotlused
9. Kaebaja leiab, et arestimajas kinnipidamisega rikuti Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 3, mis sätestab, et kedagi ei tohi piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada. Kamber, kus kaebaja ülalnimetatud perioodil viibis, ei vastanud kaebaja sõnul eluruumile kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse ja hügieeninõuetele.
10. Rikuti VangS § 31 lg-st 1 ja § 93 lg-st 3 tulenevaid nõudeid. Kaebajal ei võimaldatud lugeda üleriigilisi päevalehti ega ajakirju või kui lubati, siis vanu ajalehti. Kaebajal ei võimaldatud jälgida raadio- ega televisioonisaateid, sest puudusid elektripistikud.
11. Kaebajal ei olnud võimalik viibida värskes õhus vähemalt üks tund tulenevalt VangS § 55 lg-st 2 ja § 93 lg-st
13. Kambris ei olnud elutegevuseks vajalikku õhuhulka, puudus loomulik valgustus, sest aknad olid liiga väikesed. Kunstlik valgustus oli lugemiseks ebapiisav.
14. Kaebaja pidi viibima ühes kambris suitsetajatega, vaatamata tema teatele, et ta ei suitseta. Nimetatud asjaolu põhjustas kaebajale tervisehäireid.
15. WC oli eraldatud vaid seinaga, kambris oli umbes kuus inimest. Samuti puudus kambris isiklike asjade hoiukoht ning istekoht igale kinnipeetule. Vastustaja vastuväited
16. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. Samuti juhib vastustaja kohtu tähelepanu sellele, et kohtusse esitas kaebaja kaebuse enam kui kaks aastat pärast arestimajas viibimist. Ajal, kui ta viibis arestimajas, ei esitanud kaebaja mitte ühtegi kaebust oma õiguste rikkumise osas ehkki just siis oleks kaebaja pidanud väidetavaid rikkumisi kõige teravamalt tajuma. Samuti oleks juhul, kui rikkumised tõepoolest oleks aset leidnud, sel ajal neid ka kõige lihtsam kõrvaldada. Ühtegi kaebust ei esitanud kaebaja ka pärast Põhja Prefektuuri arestimajast lahkumist.
17. Jalutama saamine eeldab vahistatu vastavat sooviavaldust. Kes jalutada ei soovi, arestimaja jalutama minema ei sunni. Taolist arestimaja töötajate käitumise õiguspärasust on kinnitanud kohtud ka oma varasemates lahendites (haldusasjad nr 3-10-1888, 3-10-721 jt) leides, et ASkE toodud õiguse realiseerimine eeldab vahistatu enda sellekohast selget sooviavaldust.
18. Kaebaja on väitnud, et ta paigutati tema soovi vastaselt suitsetajatega ühte kambrisse ehkki ta ei suitseta. Nimetatud väide on täiesti alusetu. Põhja Prefektuuri arestimajas järgitakse rangelt suitsetajate ja mittesuitsetajate eraldihoidmise põhimõtet. Arestimajas viibimise ajal ei väitnud kaebaja kordagi, et ta sooviks mistahes põhjusel enda ümberpaigutamist mõnda teise kambrisse. Samuti ei kurtnud kaebaja, et tal oleksid passiivsest suitsetamisest tekkinud terviseprobleemid.
19. Võimalus lugeda ajakirjandust on tagatud kõikidele kinnipeetutele. Arvestades aga nende suurt hulka, on loomulik, et iga päev ei olnud võimalik lugeda sama päeva ajalehti. Sellist õigust ei näe ette ka ükski kehtiv õigusakt. 2
20. Kaebaja väitel ei saanud ta vaadata raadio ega televisiooni saateid. Vangistusseaduse § 93 lg 3 sätestab, et vanglateenistuse nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Taotlust isikliku raadio või televiisori kasutamiseks ei ole kaebaja esitanud, seega tulenes võimatus saateid jälgida kaebaja enda tegevusetusest mitte aga arestimajast.
21. Kaebaja väitel oli arestikambris liiga vähe valgust ja õhku, samuti olid kesised istumisvõimalused. Vastustaja vaidleb nendele väidetele vastu. Arestimaja tingimused vastavad ettenähtud nõuetele ning neid kontrollitakse regulaarselt. Teiste hulgas on tingimusi kontrollinud ka õiguskantsler. Mingeid olulisi rikkumisi tuvastatud ei ole. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
22. Käesoleva hüvitamiskaebuse esemeks on arestimaja kinnipidamistingimuste nõuetele mittevastavusega Rahumäe arestimajas kaebajale väidetavalt mittevaralise kahju tekitamine.
23. Halduskohtumenetluses on kaebeõiguse aluseks isiku õiguste kaitse. Õigus nõuda hüvitist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest on rahaliselt hinnatav õigus. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Kaebaja mittevaralise kahju nõue põhineb vastustaja poolt väidetaval süülisel väärikuse alandamisel seoses arestikambri nõuetele mittevastavusega. Vastuseks kaebusele märgib halduskohus, et kaebaja poolt taotletava hüvitisega tuleks luua olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kaebaja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
24. Poolte vahelise vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kaebajal on kahju tekkinud, kas vastustaja poolt avalik-õiguslikus suhtes teostatud toiming, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Mittevaralise kahju nõude lahendamisele kohaldub RVastS § 9 lg 1, mis sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise osas tuleb RVastS § 9 lg 2 alusel ka hinnata, kas vastustaja on käitunud süüliselt, sest süü hindamiseks ei piisa ainult sellest, et tuvastada, kas vastustaja toiming on olnud õigusvastane.
25. Kaebaja nõude sisulisel lahendamisel tugineb halduskohus materiaalõiguse kõrval asjakohasele kohtupraktikale. 3 Riigikohus on 21.04.
26. a haldusasja nr 3-3-1-14-10 otsuse punktis 9 asunud seisukohale, mille kohaselt: “ Kinnipidamistingimused võivad osutuda õigusvastaseks ja rikkuda arestimajas viibiva isiku õigusi ka siis, kui puuduvad selgelt sätestatud nõuded. Inimväärikust alandavaks võib pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti.“
27. Asjas kogutud tõendite kohaselt viibis kaebaja Rahumäe arestimajas 06.04.200920.04.2009, s.o 14 päeva. Käesoleva kohtulahendi eelmises punktis viidatud kohtulahendi kohaselt tuleb muuhulgas arvestada ajavahemikku, mille jooksul kaebajat konkreetsetes tingimustes peeti, käesoleval juhul seega ca pool kuud. Kaebaja õiguste riivega seonduva ajavahemiku määratlemisel tugineb halduskohus samuti kohtupraktikas väljendatud seisukohtadele. Osundatud kohtulahendi punktis 11 on Riigikohus sedastanud: „Kolleegium märgib tõendamisega seoses täiendavalt, et Eesti Vabariik on ratifitseerinud ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni ning selle fakultatiivse protokolli; samuti piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni ja selle lisaprotokollid. Nimetatud konventsioonide alusel teevad rahvusvahelised sõltumatud asutused korrapäraseid külastusi kinnipidamiskohtadesse. Külastuste eesmärgiks on muu hulgas inimväärikust alandava kohtlemise ennetamine ja kinnipidamistingimuste parandamiseks ettepanekute tegemine. ÜRO konventsiooni fakultatiivse protokolli artikli 3 alusel kohustuvad konventsiooni osalisriigid looma või moodustama ka vähemalt ühe kinnipidamiskohtadesse külastusi tegeva siseriikliku ennetusasutuse või tagama selle olemasolu. Õiguskantsleri seaduse § 1 lg 7 kohaselt on Eestis ennetusasutuseks õiguskantsler. Kui kaebuses väidetud kinnipidamistingimuste kohta ei ole tõendite esitamine mõistlike jõupingutustega võimalik või teatud tingimuse olemasolu või puudumise kindlakstegemine osutub tagantjärele sootuks võimatuks, võib halduskolleegiumi arvates menetlusosaliste väidete usutavusele hinnangu andmisel tugineda ka eespool nimetatud konventsioonide raames konkreetsesse kinnipidamisasutusse toimunud kontrollkäikude aruannetele.“
28. Halduskohtule ei ole poolte poolt esitatud objektiivseid tõendeid arestimaja kinnipidamistingimuste kohta. Seetõttu on halduskohus püüdnud leida tõendeid õiguskantsleri kontrollkäikude kohta Rahumäe arestimajja vaidlusalusel perioodil. Paraku ei ole see halduskohtul kogu vaidlustatud perioodi osas õnnestunud. Internetist on aga Õiguskantsleri kantselei kodulehelt kättesaadav õiguskantsleri 10.11.
29. a kontrollkäigu aruanne Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja, mille käigus tuvastatu vastab aruande kohaselt suuresti kaebaja poolt kirjeldatud olukorrale ajal, mil ta seal viibis. Osundatud aruande kohaselt on õiguskantsler kontrollkäigu järgselt teinud vastustajale soovituse piirata vahistatu arestimajas viibimise aega ühe kuuga. Seega peaks arestimajas kinnipidamine olema võimalikult lühiajaline ning ei tohiks ületada ühte kuud kestvat kinnipidamist, juhul, kui kamber ei vasta õigusaktide kõigile nõuetele. 4 Halduskohus on seisukohal, et õiguskantsleri seisukoht kaebaja õigusi riivava ajavahemiku määratlemisel on asjakohane ka käesolevas vaidluses tõendatud asjaoludel. Seetõttu on halduskohus seisukohal, et kaebaja õigusi riivavaks ei saa lugeda kaebaja kinnipidamist arestimajas vähem kui ühe kuu jooksul. Kuna kaebaja poolt välja toodud periood on oluliselt lühem kui üks kuu, on halduskohus seisukohal, et kinnipidamistingimuste kumulatiivne mõju ei saanud ületada tavapärast vangistusest tingitud ebamugavust kaebajale ja rikkuda kaebaja inimväärikust, isegi juhul, kui kaebuses kirjeldatud kõik minetused on tõendatud.
30. Neil asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata (HKMS §-d 156-158) ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5