3-11-2406/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2406 Otsuse kuupäev

1. märts 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi M. L. kaebused Tartu Vangla 15.08.
2. a, 30.08.
3. a ja 27.09.
4. a toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vanglaametnike poolt M. L. solvamine) Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja M. L. Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
5. Võtta vastu kaebustest osaliselt loobumine ja lõpetada menetlus M. L. kaebuses Tartu Vangla 15.08.
6. a toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks (vanglaametniku poolt M. L. solvamine), seoses kaebaja kaebusest loobumisega.
7. Muus osas jätta kaebused rahuldamata.
8. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
9. aprillini
10. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
11. 11.10.2011 saabus M. L-ilt Tartu Halduskohtule kaks kaebust Tartu Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebused registreeriti haldusasjadena nr 3-11-2406 ja 311-
12. 25.10.2011 liitis kohus haldusasjad nr 3-11-2406 ja 3-11-2407 ühte menetlusse. Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse taotlus ja põhjendused
13. Kaebuse kohaselt 20.09.2011 (kohtu poolt kogutud tõendite kohaselt 27.09.2011) vanglaametnik solvas kaebajat, kui tuues kaebuse esitajat arsti juurest tagasi sektsiooni, ütles, et mis te vingute nagu vanainimesed.
14. Samuti kasutas Tartu Vangla ametnik Kristjan Timmusk sektsioonis E2 vestlusel kaebaja suhtes sõnu, mis on alandavad ja solvavad. K. Timmusk solvas (kohtu poolt kogutud tõendite kohaselt 15.08.2011) kaebajat kaaskinnipeetava juuresolekul. Kaebaja soovis minna jalutuskäigul kaugemale suitsetavatest kinnipeetavatest, mille peale ametnik vastas, et vangla ei ole koht, kus oma tervise eest hoolt kanda.
15. Samuti tundis kaebaja ennast solvatuna sellest, kui kaebaja aitas kaaskinnipeetavat ja E. Timmusk küsis temalt (kohtu poolt kogutud tõendite kohaselt 30.08.2011) alusetult ja kahemõtteliselt, kas ta vajab arstiabi.
16. Tartu Vangla kodukorra p 9.1, 9.2 ja 9.3 kohaselt peab ametnik suhtlemisel kinnipeetavaga väljenduma korrektselt ja viisakalt.
17. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla toimingud, ametnike poolt kaebaja solvamine, õigusevastaseks. Kaebaja põhjendatud huvi on preventiivne, kaebaja leiab, et vangla ametnikud teevad, mida heaks arvavad, ning kaebaja soovib, et tulevikus seda enam ei juhtuks. Lisaks on kaebajal hilisem kahju hüvitamise taotluse esitamise kavatsus. Vastustaja vastuväited
18. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja leiab, et halduskohus peaks jätma kaebuse § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub ilmselgelt asjas kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
19. Vastustaja on seisukohal, et õigus, mille kaitseks kaebaja on pidanud vajalikuks halduskohtusse pöörduda, ei saa pidada oluliseks. Vastustaja arvates ei saanud kaebajale ilmselgelt vanglaametnike toimingute tagajärjel tekkida selliseid tagajärgi, mis kuuluks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt hüvitamisele, mistõttu tuleb tulevikus kahju hüvitise esitamine jätta põhjendatud huvina kõrvale, kuna hüvitamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu. Samuti leiab Tartu Vangla, et M. L. riigilõivu tasumise vabastamise kohustusest vabastamine ei olnud põhjendatud. Riigikohus on järjekindalt leidnud, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (halduskolleegiumi 23.09.2010 määrus nr 3-3-1-25-10 p 8, halduskolleegiumi 17.03.2011 määrus 3-3-1-97-10).
20. Vastustaja ei pea piisavaks põhjendatud huviks ka kaebaja poolt väljatoodud nn preventiivset huvi, et tuvastamisnõude rahuldamine motiveerib tulevikus haldusorganit järgima ja täitma õigusakte. Seda põhjusel, et vanglale on ka ilma kaebaja tuvastamisnõude rahuldamiseta teada, et haldusorgan on kohustatud täitma ja järgima õigusakte ning kuna kaebaja ees on vastustaja poolt 21.10.2011 vabandatud ning ka selgitanud, et vangla võtab tarvitusele meetmed edaspidi taoliste olukordade vältimiseks, siis puudub käesoleva asja lahendamisel sisuliselt ka preventiivne huvi.
21. Inimese au ja väärikust on sisustatud eelkõige nähtusena, mis väljendub ühiskonna hinnangust inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumisest iseendasse (enesehinnang). 2 Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Kaebuses toodud asjaoludest nähtuvalt on kaebaja solvunud ja tundnud enda väärikust alandatuna sellest, et teda on hinnanguliselt võrreldud mingis kontekstis ühiskonna nõrgemate liikmetega (haiged ja vanemad inimesed). Ametnik ei peaks küll selliseid hinnanguid andma, see ei ole korrektne, aga tegemist on siiski ainult hinnangu, mitte tõsikindlate väidetega, mille kehtimajäämine võiks kahjustada kaebaja isikut. Kaebaja pidas vajalikuks pöörduda kaebusega halduskohtusse enne, kui oli ära oodanud vangla vastuse enda 28.09.2011 esitatud „Teabenõudele“ ja samal päeval esitatud teabenõudega sarnasele „Märgukirjale ja selgitustaotlusele“. Oma pöördumistes küsis kaebaja, miks ametnik, kes teda 28.09.2011 kell 16.00 arsti juurest tagasi saatis, ütles ja kasutas väljendeid, mis tema arvates on vastuolus Tartu Vangla Kodukorra p 9.1 ka 9.2 sätestatuga. Tartu Vangla 21.10.2011 antud vastuses märgiti, et ametniku kõnepruuk võib olla teatud juhtudel ebaviisakas, mööndes seega toimingu õigusvastasust ning kaebaja ees vabandati, mis peaks olema piisav, et pidada kaebaja õigusi taastatuks.
22. Tartu Vangla peaspetsialist-üksusejuhi Kristjan Timmuski poolt kaebajale öeldu õigusvastaseks tunnistamise taotluse osas jääb vangla 05.10.2011 vastuse nr 2-2-2/14712-1 juurde, milles on selgitatud K. Timmuski poolt esitatud küsimuse esitamise põhjust. Vastuses nr 2-2-2/14712-1 selgitati kaebajale, et kuna kaebaja käitumine tekitas ametnikus kahtlusi kaebaja tervisliku seisundi osas, siis K. Timmusk küsis kaebaja käest, kas ta vajab arstiabi. Tulenevalt vangistusseaduse §-st 133 on vanglaametnik kohustatud viivitamatult informeerima arsti või õde kinnipeetava haigestumisest. Sellest, et kaebajal on tervisega probleeme näitab juba see, et ta on pöördunud selles küsimuses vangla poole väga tihti ning seega ei saa K. Timmuski küsimust pidada mingil juhul kahemõtteliseks. Näiteks paar kuud enne K. Timmuski esitatud küsimust oli kaebaja vangla poole 12 tervist puudutava avaldustega. Kohtu põhjendused ja otsus
23. Kaebaja on vaidlustanud vastustaja ametnike poolt kolmel korral tema väidetava solvamise, s.o
24. augustil,
25. augustil ja
26. septembril.
27. 02.11.
28. a kohtule esitatud avalduses (tlk 16) loobub kaebaja 15.08.
29. a toimingu vaidlustamisest, paludes kaebusest välja jätta see osa, kus kaebaja kirjeldab K. Timmuski poolt kaebaja solvamist sõnadega: “ vangla pole see koht, kus oma tervise eest hoolt kanda“. Halduskohus lõpetab 15.08.2011 toimingu osas menetluse, kuna on seisukohal, et kaebaja on sellega sisuliselt kaebuse ühest nõudest loobunud ja kaebaja kaebusest loobumine tuleb vastu võtta (HKMS § 152 lg 1 p 3).
30. Halduskohus ei nõustu vastustajaga, et kaebused tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebused on ilmselgelt perspektiivitud. Samuti ei nõustu halduskohus sellega, et kaebaja on kaebuse esitamisel alusetult vabastatud riigilõivu tasumisest, nagu leiab vastustaja. Halduskohus on seisukohal, et käesoleva kohtuasjas asjaolud ei ole sarnased vastustaja poolt osundatud kohtuasjade asjaoludega, mis olid Riigikohtu menetluses. Halduskohus on seisukohal, et käesoleva kohtuasja asjaolud sarnanevad rohkem RKHK 23.11.
31. a otsuse haldusasja nr 33 3-1-71-11 asjaoludele, mille punktis 10 on leitud, et : “ Kolleegiumi arvates ei nähtu Tartu Ringkonnakohtu määruses esitatud hinnangust, et J. N. apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Käesoleva asja lahendamisel omab otsustavat tähtsust asjaolu, kas vastab tõele J. N. väide, et Tartu Vangla valvur on teda
32. juulil
33. a toimunud intsidendi ajal solvanud ja alandanud tema väärikust, nimetades teda koeraks.“. Sama otsuse punktis 11 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt: „Kolleegium on seisukohal, et asjas, milles kinnipeetav väidab, et vanglaametnik teda solvas ning alandas väärikust, mille tagajärjel tekkisid tervisehäired, ja kus on kinnipeetava ja vangla vasturääkivad tõendid, ei saa tõendeid hinnata kohtumääruses, millega lahendatakse riigilõivust vabastamise küsimust.“ Halduskohus märgib vastuseks vastustajale, et käesolevas asjas ei ole küll kaebaja välja toonud tervisehäirete teket seonduvalt vaidlustatud toimingutega, kuid vastustaja on ise tõendanud, et vahetult enne vaidlustatud toiminguid on kaebaja pöördunud vastustaja poole kaheteistkümnel korral tervist puudutavate avaldustega (tlk 36). Samas ei vaidle vastustaja kaebaja poolt esitatud väidetele vastu, kuid ei nõustu, et
34. augusti toimingu osas on tegemist ametniku poolt kaebajale esitatud küsimuse kahemõttelisusega. Vastuseks vastustajale märgib halduskohus ka seda, et
35. septembri toimingu osas on vastustaja pidanud õigeks kaebaja ees 21.10.2011.a vabandada (tlk 26), kuid kuna kaebused on halduskohtu poolt menetlusse võetud 25.10.
36. a (tlk 13), siis ei saanud halduskohus kaebuste menetlusse võtmisel seda asjaolu kaaluda, kuna vastus kaebusele on vastustaja poolt esitatud halduskohtule alles 08.11.
37. a (tlk 22).
38. Pärast osaliselt kaebusest loobumist peab halduskohus sisuliselt lahendama kaebuse seonduvalt vastustaja ametnike
39. augusti ja
40. septembri toimingutega. Kaebuse halduskohtule esitamise ajal pidi kaebaja tuvastamiskaebuse puhul ära näitama põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes. Kaebaja on põhjendatud huvina toonud preventiivse huvi ja hilisema hüvitamiskaebuse esitamise.
41. Vastustaja on vanglateenistuse ametniku K. Kogeri poolt kaebaja aadressil kasutatud ebaviisakate väljendite eest vabandanud (tlk 26). Vastuses kaebusele (tlk 23 p) on vastustaja möönnud kaebaja poolt vaidlustatud
42. septembri toimingu õigusvastasust. Vastustaja on seetõttu seisukohal, et vabandamisega on kaebaja õigused taastatud. Halduskohus nõustub vastustajaga ja on neil asjaoludel seisukohal, et kaebajal puudub
43. septembri toimingu osas põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu suhtes, kuna neil asjaoludel on hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu ning halduskohtu hinnangul on sellega võimaliku mittevaralise kahju nõude rahuldamine välistatud. Kuna vastustaja on tunnistanud
44. septembri toimingu õigusvastasust ja võtnud tarvitusele meetmed edaspidi taoliste olukordade vältimiseks, siis ei ole halduskohtul mingit alust järelduseks, et kaebaja võiks uuesti taolisse olukorda sattuda, mille tõttu ei saa kaebus selles osas rahuldamisele kuuluda ka preventiivsel eesmärgil.
45. Järgnevalt võtab halduskohus seisukoha, kas vanglateenistuse ametnik K. Timmusk solvas
46. augustil kaebajat, küsides, kas ta vajab arstiabi. Seonduvalt kaebaja poolt avaldatuga märgib kohus, et üldteadaolevalt loetakse solvamiseks inimese halvustamist ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises. Ebasünnis vorm ei hõlma ainult vulgaarseid sõnu, vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid, kusjuures loetakse võimalikuks ka solvamist küsimuse vormis. 4 Solvamise toimumise tõendamise osas lasub tõendamiskoormus kaebajal, kuna vastustaja ei eita ametniku poolt kaebaja poolt osundatud küsimuse esitamist, siis loeb halduskohus kaebaja tõendamiskoormuse täidetuks. Halduskohus on aga seisukohal, et kaebajat ei ole vastustaja ametniku poolt
47. augustil esitatud küsimusega ebasündsas vormis halvustatud, mille tõttu jääb ka selle nõude osas kaebus rahuldamata. Ametniku küsimuse sisuline õigsus on vastustaja poolt tõendatud asjaoluga, et kaebaja on
48. juunist kuni
49. augustini esitanud vastustajale 12 tervist puudutavat avaldust (tlk 36), mille tõttu ei ole kaebaja poolt vaidlustatud toiming kaebaja õigusi rikkuv.
50. Neil asjaoludel jääb kaebus
51. augusti ja
52. septembri toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks rahuldamata (HKMS §-d 156-158). Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 5