Obsah (4)
§ 45§ 38§ 121§ 43TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1368 Määruse kuupäev 1. august 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXX kaebus Tallinna Vangla toimingu (ei võimaldanud kaebajal pesta so
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3. Kaebuses on esitatud toimingu õigusvastasuse tuvastamine nõue ning viidatud põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovile. 4.
§ 45
lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Kuigi kaebajal on võimalus läbida kohtueelne menetlus ning esitada hüvitamisnõue, puudub kohtu hinnangul antud juhul võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele. Seetõttu kontrollib kohus, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud. 5.
§ 38
lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.
§ 45
lg 2 kolmas lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
- Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sooviga esitada tulevikus hüvitamisnõue. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, milline kahju talle väidetavalt on tekitatud. Kaebaja leiab, et rikkumine on selgelt väljendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 21.06.
- a lahendis nr 80529/13 ning viitab CTP (Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee) soovitusele, et pesemisvõimalus peab olema tagatud vähemalt kaks korda nädalas.
- Kohus selgitab, et viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendis tuvastatud rikkumiste eest mõisteti küll välja hüvitis, kuid tegemist oli tingimuste kumuleerunud mõjuga. Viidatud asjas olid kaebaja kinnipidamistingimused kogumis inimväärikust alandavad, muuhulgas oli kamber ülerahvastatud (kuni kümme kinnipeetavat kambris, põrandapinda vahel vaid 1.88 m2 kinnipeetava kohta, kusjuures tegelikku pinda vähendas veelgi mööbel) ning hügieenitingimused kahjulikud, arvestades et ülerahvastatud elutingimustes oli terve kambri kinnipeetavate peale kasutada vaid üks dušš kaks korda nädalas (vt viidatud lahendi nr 80529/13 p-d 10, 53, 56, 57). Kohus selgitab, et iga ebamugavus ei kvalifitseeru rikkumiseks ega anna alust hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas on kaebaja kurtnud üksnes nädalas ühekordse pesemisvõimaluse üle, mis vastab vangistusseaduse (VangS) § 50 lg-s 2 toodud nõudele – võimaldada kinnipeetavale saun, vann või dušš vähemalt üks kord nädalas. Käesolev asi erineb viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist, kuna antud asjas ei ole kaebaja välja toonud muid väidetavaid puuduseid tema kinnipidamistingimustes ning ühekordne dušši kasutamise võimalus nädalas eraldiseisvalt ei kvalifitseeru sedavõrd intensiivseks riiveks, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine.
- Kohus selgitab, et nii CTP standardid ja mittesiduvad ettepanekud kui ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC
(2006)2 "Euroopa Vanglareeglistik" sätted on soovitusliku iseloomuga. Kuigi neid tuleks käsitada eesmärkide ja põhimõtetena, mille täitmise poole püüelda ja millest võimaluse korral juhinduda Eesti õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel, ei ole siiski tegemist õiguslikult siduvate normidega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.
- a otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal ka käesolevas asjas võimalus tugineda hüvitise nõudmisel soovituslikele sätetele.
- Tallinna Vangla on pidanud kinni siduvast õiguslikust normist VangS § 50 lg 2, võimaldades kaebajale dušši vähemalt korra nädalas. Ühtlasi ei ole kaebaja väitnud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 toodud tagajärgi ning kohus ei pea võimalikuks, et õiguspäraste kinnipidamistingimustega oleks võimalik põhjustada kaebajale riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi, mis oleks aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Samuti puuduvad andmed ja põhjendused varalise kahju kohta. Käesoleva juhtumi puhul oleks nii mittevaralise kui ka varalise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated ilmselgelt olematud.
- Eeltoodust nähtub, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt
§ 45
lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 11. Vastavalt
§ 121
lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõue seoses iganädalase ühekordse sooja veega pesemisega lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale
§ 121lg 2 p 1 alusel.
- Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. 2
- Kohus juhib kaebaja tähelepanu
§ 43
lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 3