3-16-922/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-922 Määruse kuupäev

1. mai 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võtma vastu pöördumisi (taotlusi, teabenõudeid, selgitustaotlusi, märgukirju jne) igal tööpäeval. Resolutsioon
2. Vabastada XXX riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 2). Asjaolud
4. XXX esitas 11.05.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega soovis kohustada Tartu Vanglat võtma vastu pöördumisi (taotlusi, teabenõudeid, selgitustaotlusi, märgukirju jne) igal tööpäeval. XXX väitel jättis Tartu Vangla samasisulise taotluse rahuldamata 10.05.
5. a vastusega nr 6-24/3034-2, 6-24/3147-3 ning ta esitas Tartu Vanglale vastava vaide. XXX hinnangul jäävad tal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumised esitamata (viitab maksejõuetuse tõendamise kohustusele), kuid esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib Tartu Vangla oma praktikat muuta ning kohtuvaidlus jääks olemata. Ühtlasi esitas XXX kohtule taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6. Tartu Vangla kinnitas 17.05.2016 vastusena kohtunõudele, et XXX 11.05.
7. a (registreeritud 12.05.2016) vaie Tartu Vangla 10.05.
8. a vastuse nr 6-24/3034-2, 6-24/31473 kehtetuks tunnistamiseks on menetluses ning edastas vastava menetluse dokumendid. Kohtu seisukoht
9. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 eurot. XXX on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.
10. a otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-35-15 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (11.01.2016-10.05.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, arvestades kaebajale laekunud summadest maha isikukonto väljavõttelt nähtuvad kinnipidamised ning täiendavad vältimatud kulutused. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
11. Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et XXX vaie Tartu Vangla 10.05.
12. a vastuse nr 624/3034-2, 6-24/3147-3 kehtetuks tunnistamiseks on menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
13. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14. Kohus jätab XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib asjaolu, et ei selgu, milles seisnevad pöördumatult kahjulike tagajärgede oht kaebajale juhul, kui esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ei kohaldata. Kaebaja väide, et pöördumised jäävad esitamata, ei ole põhjendatud, kuna tal on võimalik esitada pöördumised selleks ettenähtud päevadel. Tartu Vangla kinnitusel võetakse vastavalt kehtivale töökorraldusele kinnipeetavatelt kirjalikke pöördumisi vastu kaks korda nädalas, samas on kinnipeetavatel võimalus pöörduda suuliselt oma probleemidega vanglateenistuse ametnike poole igapäevaselt (Tartu Vangla 10.05.
15. a vastus). Võimalus esitada kirjalikke pöördumisi kaks korda nädalas ei piira kaebaja õigusi intensiivselt, kuna kiireloomuliste teadete korral on selleks ette nähtud eraldi kord – nt vältimatu abi vajadusest teavitatakse vangla kodukorra p 20.4 järgi koheselt valvemeedikut. Kaebaja viide, et vaidlusalune töökorraldus piirab kaebaja võimalust täita oma maksejõuetuse tõendamise kohustust, on asjakohatu, kuna vastavalt praktikale uurib kohus ise kinnipeetavate maksejõulisust. Kohtu hinnangul ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
16. Kaebaja on taotluses leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib Tartu Vangla oma praktikat muuta ning kohtuvaidlus jääks olemata. Kohus märgib, et kaebaja on vääralt mõistnud esialgse õiguskaitse instrumendi mõtet ja eesmärki – tegemist ei ole ennetava meetmega kohtuvaidluse vältimiseks, vaid erandlikult pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks vaide- või kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse äraotsustamine ei ole üldiselt lubatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 2