1-09-2961/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-2961 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.M. määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.M. määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 20.06.2012 määrusega jäeti M.M. talle Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.M. mõisteti Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning teda karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 5-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 18.09.2008 ja lõpp 17.09.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 14.04.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Maakohus tegi käesoleva asja materjalide põhjal kindlaks, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda ja vangistust kannab samuti teist korda. Tegemist on samaliigilise kuriteo korduva toimepanemisega. Kinnipeetav kannab käesoleval ajal karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Vangistuses on kinnipeetavale määratud kolm distsiplinaarkaristust, mis käesoleval ajal ei ole enam kehtivad. Küll näitavad need maakohtu arvates kinnipeetava käitumise iseloomu vangistuses. Kaks distsiplinaarkaristust on määratud vanglaametniku korralduse eiramise ja korraldusele mitteallumise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt näitab kinnipeetav pidevalt välja oma rahulolematust ametnike suhtes. Eeltoodust järeldas maakohus, et kinnipeetav võib nii käituda ka kriminaalhooldusametniku suhtes, mis omakorda ei soodusta kriminaalhoolduse teostamist. Veel märkis maakohus, et vabanemise korral puudub M.M. garanteeritud töökoht. Arvestades seda, et kinnipeetaval on suured võlad ja probleemid tulude-kulude tasakaalus hoidmisega, on säilinud oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vabaduses tarvitas M.M. nii alkoholi kui ka narkootikume ja käis kasiinodes. Maakohus tunnustas M. M selle eest, et ta on vangistuses oma probleemidega tegelenud ning läbinud erinevaid tegevusi ja sotsiaalprogramme. Seejuures leidis maakohus, et karistuse kandmise jätkamine vangistuses aitab saavutatut kinnistada. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.M. , kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse rahuldamata jätmise korral palub M.M. tema ennetähtaegse vabanemise taotlus uuesti läbi vaadata kuue kuu pärast. Esmalt juhib M.M. tähelepanu maakohtu määruses esinevatele ilmsetele ebatäpsustele. Nii on M.M. töövõimetu 60% ulatuses ning ravi depressiooni ja unetuse vastu saab juba viis aastat (alustas sellega enne vangistust ning pärast narkootikumidest loobumist). Tänaseks hakkab ravi lõppema. Samuti märgib M.M. , et kui ta suutis üle kümne aasta ettevõtet juhtida, ei saa ta kuidagi lähtuda vaid hetkevajadustest ja impulsiivsusest ega kasuta probleemide lahendamisel ebaotstarbekaid strateegiaid. Elama asuks M.M. oma korterisse, kuid peab ajutiselt elama ema juures, sest tema korteris on üürnikud sees. Tööpakkumisi on M.M. lausa mitu ja seega ei vasta jutt, et tal puudub töö, tõele. Ilmselt puudub toimikust tõend, mille ta palus sinna lisada. M.M. leiab, et maakohus rebis kontekstist välja tema lause, et ta ei saa kindlalt väita, et ei pane tulevikus toime kuritegusid. Sellega tahtis ta öelda, et talle on selge, et ta on narkomaan, ja seega ei saa ta kindlalt väita, et tulevikus enam midagi ei tarvita. Selle ees on tal vabanedes ka teatud hirm. M.M. möönab, et tal on tõesti suured võlad, mis tekkisid siis, kui talle esimene vangistus mõisteti. Alkoholi- ja narkosõltuvusega on M.M. võidelnud kogu elu. Tõelist ravi sai ta alles Tartu Vanglas psühhoterapeudi juures, kuid ravi katkes tema üleviimisega Viru Vanglasse, kus pole temaga enam tegeletud. Karistust kannab ta tõepoolest teist korda samaliigilise kuriteo eest, kuid see teine oleks võinud jääda olemata, kui talle oleks pärast esimest vajalikku abi antud. Samuti möönab M.M. erimeelsusi vanglaametnikega, tuues samas nende ilmestamiseks näite korrast, kui teda taheti Tartust Tallinnasse transportida olukorras, kus M.M. oli seljavigastus ja munandimanusel tsüst, mistõttu istudes tundis ta tugevat valu. M.M. lisab, et on ennetähtaegse vabanemise korral nõus täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid lisakohustusi. Veel juhib M.M. tähelepanu sellele, et esimene võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla avanes tal 18.03.2011, kuid M.M. esitas vastava taotluse alles 4,5 kuud pärast seda, sest tal avanes võimalus saada vahepeal ravi psühhoterapeudi juures. Paraku jäeti M.M. taotlus rahuldamata. Samuti suunati ta Tartust Jõhvi, kus tal polnud võimalik osaleda postrehabilitatsiooniprogrammides. Ümbersuunamise tõttu jäid tegemata ka kaks plaanilist operatsiooni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. 2 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M.M. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
8. Ringkonnakohus möönab, et M.M. käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – M.M. on vangistuse jooksul tegelenud oma sõltuvusprobleemiga, läbides erinevaid programme ja teraapiaid. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et M.M. vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
9. Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul M.M. tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et teda on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning ka reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Mõlemal korral on M. M karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Seejuures pani M.M. teise kuriteo toime ajal, mil tema suhtes kulges eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseaeg. Asjaolust, et M.M. jätkas vaatamata vanglakaristuse kandmisele ning kriminaalhooldusele allutamisele kuritegude toimepanemist, järeldab ringkonnakohus, et varasem karistus ei avaldanud talle vajalikku preventiivset mõju ning mingeid järeldusi edaspidiseks ta sellest ei teinud. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse ka M.M. käitumist käesoleva vangistuse kandmise ajal. Ehkki kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad, nähtub tema iseloomustusest, et tal on vangistuse jooksul olnud korduvalt probleeme vanglaametnike korraldustele allumisega. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu kahtlusega, mille kohaselt ei pruugi M.M. ennetähtaegse vabanemise korral alluda ka kriminaalhooldaja järelevalvele. Kuivõrd uue kuriteo pani M.M. toime samuti kriminaalhooldaja järelevalve all viibides, puudub ringkonnakohtul veendumus, et kriminaalhooldus oleks tõhus meede M.M. õiguskuulekale teele suunamisel ning uus määratav katseaeg mööduks edukalt.
10. Ringkonnakohus leiab, et ehkki M.M. on vangistuses läbinud erinevaid sõltuvusprobleeme käsitlevaid programme ja tegevusi, on narkosõltuvus tema puhul jätkuvalt suureks uue kuriteo toimepanemise riskiteguriks. Siinkohal võtab ringkonnakohus arvesse M.M. enda poolt määruskaebuses väljendatud kartust, et ta ei ole suuteline vabaduses narkootikumide tarbimisest hoiduma. Kui süüdimõistetul endal puudub sellekohane veendumus, ei saa ka ringkonnakohus olla kindel, et narkootikumide tarvitamine ei oleks M.M. puhul enam probleemiks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et M.M. oli ka pärast tema esmakordselt narkootilise aine käitlemise eest kriminaalkorras karistamist ja kriminaalhooldusele allutamist võimalik otsida abi narkosõltuvusest vabanemiseks. Seda M.M. aga ei teinud, mistõttu ringkonnakohtul on kahtlusi tema motiveerituses probleemiga tegeleda.
11. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest 3 tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid M. M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada M.M. taotlust arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist uuesti kuue kuu pärast.
12. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau