Obsah (7)

§ 424§ 65§ 50§ 74§ 73§ 69§ 75

1-18-2785 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2018. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kohtuasja number 1-18-2785 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava,

§ 424

lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Pyotr Getmanchuk (ik 37108110301, viibib Tallinna Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Pyotr Getmanchuki apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 29. märtsi 2018. a resolutiivotsusega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi mõisteti Pyotr Getmanchuk süüdi

§ 424lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra 8 kuu pikkuse vangistuseni.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 31.

mai

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 9 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks arvati P. Getmanchuki kinnipidamise aeg
2. märtsil
3. Kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti P.

Getmanchukilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Sama otsusega mõisteti P. Getmanchukilt välja sundraha 375 eurot ja menetluskulud 44 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et P. Getmanchukil on võimalik tasuda menetluskulusid summas 419 eurot 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena.

2. aprillil
3. a esitas P. Getmanchuk apellatsiooniteate, milles on kajastatud tema sisulised seisukohad apellatsioonimenetluses. Selles märgib P. Getmanchuk, et mõistetud 1 karistus on liiga range. Roolis oli enamiku ajast sõber ning P. Getmanchuk asus rooli ainult selleks, et teisaldada sõiduk bussipeatusest. Kuriteo asjaolud ei ole tõsised. Süüdistataval on täisealine poeg ning töökoht. P. Getmanchuk palub karistuse ülevaatamist ning rahalise karistuse mõistmist või maakohtu mõistetud karistusega võrreldes „lojaalsema“ karistuse mõistmist. P. Getmanchuk ei soovi karistust, millega võetaks temalt vabadus. Ta järgis kontrollnõudeid, mis määrati talle katseajaks. P. Getmanchukil on xxx ja kinnises ruumis viibimine mõjub talle halvasti. Enam selliseid rikkumisi ta toime ei pane. MAAKOHTU OTSUS
5. aprillil
6. a koostas Harju Maakohus oma
7. märtsi
8. a otsuse juurde motiivid. Apelleeritud, s.o karistuse mõistmise osas olid maakohtu otsuse motiivid järgmised. 3.1.

§ 424lg 2 näeb sanktsioonina ette kuni nelja-aastase vangistuse.

P. Getmanchuk on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist katseajal. On ilmne, et P. Getmanchuk ei ole järeldusi teinud ning varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades tema jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse, on vangistuse mõistmine põhjendatud. Kuna süüdistuse esemeks olev kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Süüdistatav taotles, et teda ei karistataks vangistusega. Karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 31-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Viimati karistati P. Getmanchukki Pärnu Maakohtu 31. mai 2016. a otsusega

§ 424

järgi vangistusega 10 kuud, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

On ilmne, et P. Getmanchuk ei ole suutnud õigustada kohtu usaldust, jätkates samaliigiliste kuritegude toimepanemist katseajal. Ka Harju Maakohtu 19. märtsi 2012. a otsusega karistati P. Getmanchukki

§ 424

järgi lühimenetluses 4 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

Süüdistatav on oma järjekindla õigusvastase käitumisega tõestanud, et varasemalt tema mõjutamiseks kohaldatud vahend ei ole oodatud mõju avaldanud. Kriminaalasja materjalide kohaselt kuritarvitab P. Getmanchuk alkoholi. Ka asus ta mootorsõidukit juhtima vahetult peale alkoholi tarvitamise lõpetamist. Ei esine asjaolusid, mis oleksid

§ 69

ja

§ 74kohaldamise eelduseks, kuna oma varasema käitumisega on P.

Getmanchuk selgelt näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna P. Getmanchuk kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, võib teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. 3.2.

§ 424

lg 4 p 2 järgi kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. P. Getmanchukki on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, temalt on varasemalt võetud mootorsõiduki 2 juhtimisõigus, viimati 7 kuuks. Ta asus järjekordselt tahtlikult juhtima mootorsõidukit joobeseisundis ja põhjustas ka liiklusõnnetuse. Seega tuleb P. Getmanchukilt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

1. Kohtuotsuse täisteksti venekeelse tõlke sai P. Getmanchuk kätte
2. aprillil
3. a. Sellest tulenevalt oli KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsiooni esitamise viimane kuupäev
4. mail
5. a. P. Getmanchuki poolt
6. aprillil
7. a esitatud apellatsiooniteatele, milles olid esitatud ka apellatsioonkaebuse sisulised põhjendused, juurde muid seisukohti temalt apellatsioonitähtaja jooksul ei laekunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohtu kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et P. Getmanchuki apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
9. KrMS § 326 lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega (näiteks karistuse liigi või määra osas) ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. novembri
11. a määrus asjas nr 3-1-1-88-11, p 7).
12. Apellatsioonis taotleb P. Getmanchuk vangistuse asemel rahalise karistuse mõistmist või võrreldes maakohtu poolt mõistetud karistusega kergemat karistust. Apellant ei soovi enda vabaduse piiramist. P. Getmanchuk märgib, et kuriteo asjaolud ei ole tõsised ning tema isikut iseloomustavad asjaolud, sh täisealise poja toetamiskohustus, tervis, kontrollnõuete järgimine katseajal, on sellised, mis tingivad kergema karistuse mõistmise ringkonnakohtu poolt tehtava uue otsusega. Ringkonnakohus märgib, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus on esitanud selged seisukohad P. Getmanchukile reaalse vangistuse mõistmise kohta.
13. P. Getmanchuki taotlus maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega rahalise karistuse mõistmiseks on perspektiivitu, kuna seadus seda ei võimalda. P. Getmanchuk on mõistetud süüdi

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Selle kuriteo eest ei ole seaduses ette nähtud rahalise karistuse võimalust, vaid üksnes vangistus. Teiseks puudub apellatsioonil edulootus ka muul viisil mõistetud karistuse kergendamiseks. Karistusmäära osas on kohtupraktika kohaselt lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt isiku süü suurusele, kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, eri- ja üldpreventiivsetele kaalutlustele liigutatakse kas sanktsiooni ülem- või alammäära poole. Maakohus mõistis P. Getmanchukile uue mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistuse määras, mis jääb oluliselt alla

§ 424

lg 2 sanktsiooni keskmist määra (2 aastat vangistust) ning mis sellisena ei ületa kindlasti P. Getmanchuki süü suurust, arvestab ühe kergendava asjaolu esinemist, raskendavate 3 asjaolude puudumist, preventiivseid kaalutlusi. Kuigi P. Getmanchuk selgitab apellatsioonis, et kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole tõsised, näitab tema teo tõsidust ainuüksi temal tuvastatud alkoholijoove: alkoholisisaldus ühes grammis veres oli vähemalt 2,48 mg/g. Selliselt ületas ta olulises ulatuses Liiklusseaduse § 69 lg 2 p-st 1 tulenevat n-ö kriminaalse joobe piiri, mis algab alates 1,50 mg/g-st. Seega mingeid aluseid maakohtu mõistetud karistusmäära vähendamiseks ei esine. 9. Maakohus tuvastas, et P. Getmanchuk pani uue tahtliku kuriteo toime temale Pärnu Maakohtu 31. mai 2016. a otsusega

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määratud katseajal.

§ 74

lg 5 võimaldab iseenesest kohaldada ka sel juhul liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p-s 9 või 10 sätestatud korras.

Vaatamata sellele, et seadus näeb mõistetud karistuse veelkordse individualiseerimise võimaluse ette, puudub sellel apellatsioonimenetluses väljavaade. Nimelt, kehtiva kohtupraktika arusaamade kohaselt on süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama ning kui kohus seda ei tee, ei ole tegemist alusega kohtuotsuse tühistamiseks (vt RKKKo 3-1-1-116-12, p 11). Maakohus on aga esitanud selleski osas põhjendused ning lähtunud õigesti kohtupraktika arusaamadest ja

§ 74

lg-st 1, mis nõuavad vangistuse tingimisi kohaldamata jätmiseks erandlikke asjaolusid. Nii on maakohtu seisukohad kooskõlas kohtupraktika arusaamaga, et mõistetud karistus kuulub reeglina ärakandmisele reaalselt ning karistusest tingimisi vabastamine kujutab sellest erandit, mis on võimalik ainult konkreetsetel tingimustel. Samuti on Riigikohus lahendi 3-1-1-99-06 p-s 18 asunud seisukohale, et tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Maakohus eelmärgitud erandlikke asjaolusid ei tuvastanud. Arvestades, et P. Getmanchuk on korduvalt kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest, ei ole tema poolt uue samasuguse kuriteo toimepanemise ega apellatsioonis välja toodud tema isikut iseloomustavates asjaoludes midagi erandlikku. Varasemalt korduvalt joobes juhtimise eest karistatud isikuna, kes asus uuesti märkimisväärses joobeseisundis mootorsõidukit juhtima, oli P. Getmanchuk teadlik, mis õiguslikud tagajärjed teda võivad ees oodata ning seetõttu riskis ta teadlikult enda ja lähedaste heaoluga. Mis puudutab P. Getmanchuki poolt katseajal üles näidatud korrektsust kontrollnõuete järgimisel, ei anna see alust väita, et katseajal oleks olnud temale loodetud mõju, kuna uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal kujutab endast kõige rängemat katseaja rikkumist. Karistuse asendamist üldkasuliku tööga P. Getmanchuk apellatsioonis taotlenud ei ole. Maakohus on kaalunud üldkasuliku töö võimalust, kuid välistanud põhjendatult P. Getmanchuki isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, erandlike asjaolude puudumist arvestades kui ebaotstarbeka alternatiivi. Täpsustavalt võib märkida, et üldkasuliku töö kohaldamine ei nõua erandlike asjaolude tuvastamist (vt nt 3-1-1-83-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt on üldkasulikku tööd välistavaks isikuliseks asjaoluks sõltuvushäired (vt nt RKKK 31-1-87-08, p 13). P. Getmanchuk pani käesoleva kuriteo toime erakordselt suures alkoholijoobes ning teda on aastate jooksul alkoholi kuritarvitamise tõttu autoroolis korduvalt karistatud. Need asjaolud viitavad sügavatele alkoholiprobleemidele, mistõttu puuduks ka karistuse asendamise taotlusel väljavaade. 10. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4