m MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk
- mai 2013, Tartu 3-13-470 M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra p 7.1.20 tühistamiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 03.04.
- a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 03.04.
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- M.M. esitas 26.02.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla kodukorra p 7.1.20 osalist tühistamist ja Viru Vangla direktori tegevuse õigusvastasuse, sh distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamist.
- Tartu Halduskohtu 04.03.
- a määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 ning lg 2 p 2 alusel.
- M. M esitas 25.03.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 04.03.
- a määruse tühistamist ning kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja taotles määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamist.
- Tartu Halduskohtu 03.04.
- a määrusega jäeti M. M taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, määruskaebus käiguta ja anti 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. Määruse põhjenduste kohaselt ei ületa käesoleva kaebuse riigilõiv 15 eurot kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut (24,75 eurot), mistõttu ei ole kaebaja riigilõivust vabastamine HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi lubatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- M. M esitas 11.04.2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 03.04.
- a määrus tühistada, kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 tulnuks vaadata koostoimes HKMS § 116 lg-ga 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga
- Kaebaja viitab õiguskantsleri 13.08.
- a seisukohale nr 6-1/121058/
- Seadusandja on jätnud lahtiseks, milliseid seaduses otse nimetamata kulusid võib kohus riigilõivust vabastamise otsustamisel arvestada. Kaebaja selgitab, et tal kulub toidu peale palju raha. Esiteks on kaebajal liikumisvõime säilitamiseks vaja iga päev vähemalt tund aega võimelda, kuid sellise treeningu tõttu kulub tal rohkem toitu ning seda peab ta ise ostma. Teiseks on vangla poes müüdavad kaubad kinnipeetavate jaoks kallid. Kolmandaks peab kaebaja vitamiinide ostmise peale raha kulutama, sest laktoositalumatuse tõttu ei saa ta vitamiine piimatoodetest. Lisaks tuleb kaebajal endal osta hügieenitarbeid ja muid asju, sest vangla poolt pakutavast ei piisa. Vale on arusaam, et kinnipeetavad on täielikult riigi ülalpidamisel, kuigi tegelikult on kohustusi pandud ka kinnipeetava lähedastele.
- Viru Vangla vastuse kohaselt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Väär on määruskaebuse väide, et kinnipeetava lähedastele on pandud kohustus maksta kinni osa kinnipeetava vastu suunatud rahalistest nõuetest. Kaebaja lähedastel ei ole seadusest tulenevat kohustust kanda tema vanglasisesele isikuarvele raha. Vangla tagab kinnipeetavale vajalikud hügieenitarbed ja toidu. Sisseostude tegemine on võimalus, mitte kohustus, ja see võimalus realiseerub rahaliste vahendite olemasolul. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Sama sätestab ka TsMS § 182 lg 2 p
- TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid.
- M. M vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt oli tema 25.03.
- a määruskaebuse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (25.11.201224.03.2013) sissetulek 200 eurot, millest maha arvamisele kuulub HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel 150,50 eurot, so seaduse alusel tehtavad kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi ning tasu elektrienergia eest. Muude kaebaja sellel perioodil tehtud kulutuste mahaarvamiseks puudub seadusest tulenev alus. Seega on kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks sissetulekuks määruskaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul 49,50 eurot (200150,50), mis teeb tema kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 24,75 eurot (49,50:4x2). Antud asja menetluskulud kaebaja jaoks piirduvad eeldatavasti riigilõivuga (15 eurot), mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega esinevad käesoleval juhul asjaolud, mille puhul füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. 2
- Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Riigikohus on 12.03.
- a määruses haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12 leidnud, et kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad on analoogia korras võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega, sest kinnipeetaval puudub nende summade osas käsutamisõigus. Kuna kinnipeetavaid peetakse ülal riigieelarvest, siis puuduvad neil üldjuhul kulutused eluasemele ja transpordikulud, kuid menetlusabi andmisel on siiski elektriseadme kasutamise kulud võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega tema sissetulekutest maha arvatavad. Muude kulutuste (kulutused poest toidu või muude kaupade ostmisele jne) mahaarvamist kinnipeetava sissetulekust ei pea seega põhjendatuks ka Riigikohus. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud õiguskantsleri 13.08.
- a seisukohas nr 6-1/121058/1203781 ei ole ka õiguskantsler tuvastanud HKMS § 112 lg 1 p 1 sellise tõlgendamise puhul selle sätte vastuolu põhiseadusega ning on eraldi välja toonud, et menetlusabi andmise otsustamisel kinnipeetavatele arvestatakse põhjendatult ka asjaolu, et vangla varustab kinnipeetavat muuhulgas eluruumiga, toiduga ja riietega ning teatud tingimustel ja ulatuses hügieenivahenditega. Seega on kinnipeetavatel olemas nende kulutuste katmiseks riigi tugi, mis vabaduses olijatel üldjuhul puudub. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et sisseostude tegemine vangla kauplusest on kinnipeetava võimalus rahaliste vahendite olemasolu korral, kuid see pole ilmtingimata vajalik, kui vangla niikuinii kinnipeetavat toidu ja hügieenitarvetega varustab. Eelnevat kokku võttes ei tule riigilõivu tasumisest vabastamise hindamisel HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestada kaebaja enda poolt tehtud lisakulutustega toidule, hügieenitarvetele ja muudele asjadele. Vabanemisfondi, nõuete fondi ja elektrienergia kulud on Tartu Halduskohus aga õigesti kaebaja sissetulekust maha arvanud ning halduskohus on põhjendatult jätnud M. M. määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata.
- Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.04.
- a määruse muutmata. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/