KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-08-63521 Tsiviilasi J.R. koh

§-le

1. Usaldusisikuks määrati võlgniku ema I.R. (edaspidi usaldusisik).
2. Võlgnik esitas 17.02.2018 maakohtule avalduse enda vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

§ 175lg 1 alusel.

Avalduse kohaselt on võlgadest vabastamise menetlus kestnud viis aastat. Võlgnik tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega. Töösuhte lõppemisel võttis võlgnik end Töötukassas arvele. Võlgnik käis Töötukassa koolitustel. Võlgnik alustas ka oma äri, kuid seoses omakapitali puudumisega äritegevus ei alanud.

1. Usaldusisik leidis, et võlgnik tuleb kohustustest vabastada. Võlgnik kinnitas usaldusisikule, et ta on teinud kõik endast oleneva, et jätkuks raha võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Kohustustest vabastamise perioodil on võlgnik andnud usaldusisikule rahalisi vahendeid üle kogusummas 3323,43 eurot. Kohustustest vabastamise perioodil on täielikult rahuldatud Maksu- ja Tolliameti nõue summas 21,86 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise perioodil näidanud üles kohusetundlikkust ning püüdnud leida võimalusi ja vahendeid, et tagada majanduslik stabiilsus. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodil olnud usaldusisikule kättesaadav ning jaganud avameelselt oma tegevusest ülevaadet.
2. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal vaidles avaldusele vastu.
3. Võlausaldaja AS SEB Pank Eesti filiaal vaidles avaldusele vastu.
4. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), M.N., F.F., Lindab AS ja K.R. ei võtnud seisukohta. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Viru Maakohus jättis
6. aprilli 2018 määrusega võlgniku kohustustest vabastamata ja pikendas kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra ning määras, et otsustab kohustustest vabastamise tähtaja saabumisel. Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on menetluse kestel tõesti käitunud vastutustundlikult, on esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. 2

§ 175

lg 51 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine on põhjendatud või on põhjendatud menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendav tähtaeg, mis ei või olla pikem kui 7 aastat menetluse algatamisest. Viidatud sätte rakendamisel tuleb kohtul hinnata, kas võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kokku on võlgnik viie aasta jooksul teostatud võlausaldajatele makseid järgnevalt: Maksu- ja Tolliametile 21,86 eurot (100% ulatuses); Danske Bank A/S Eesti filiaalile 1094,55 eurot (804,55+290, kokku 1,21% ulatuses); M.N. 1668,03 eurot (1225,93+442,10, kokku 1,26% ulatuses); F.F. 32,17 eurot (23,68+8,48, kokku 1,26% ulatuses); Lindab AS-le 80,89 eurot (59,46+21,43, kokku 1,26% ulatuses); SEB Pank AS-le – 404,56 eurot (297,56+107, kokku 1,26% ulatuses) ja K.R. 21,37 eurot (15,77+5,60, kokku 1,26% ulatuses), kokku summas 3323,43 eurot (2448,82+874,61 eurot). Seda ei saa pidada piisavaks, et vabastada võlgnik kohustustest viie aasta möödumisel. Täielikult täideti vaid Eesti Vabariigi nõue. Maakohus nõustus võlausaldajatega, et võlgnikul oli enne koolituste läbimist juba piisav kogemus ettevõtete töö juhtimiseks. Samuti nõustus kohus võlausaldajate arvamusega, et võlgnik ei ole andnud täielikku ülevaadet oma elatusvahendite, sissetulekute/väljaminekute ja tööotsingute kohta. Samuti on ebaselge, miks ei käivitunud võlgniku poolt asutatud ettevõtte Roadjack OÜ tegevus pärast koolituste läbimist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 8. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega lõpetada kohustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik kohustustest, mis jäid täitmata kohustustest vabastamise menetluse ajal. Võlgnik palub I.R. i vabastada usaldusisiku kohustustest. Määruskaebuse väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 436 lõiget 1 koosmõjus § 442 lõikega 8 ja § 463 lõikega 2, kui ei põhjendanud piisavalt, miks jäeti võlgnik kohustustest vabastamata; 2) ei ole maakohus selgitanud, millises ulatuses tuleks võlgnikul tasuda oma sissetulekust usaldusisikule rahalisi vahendeid. Kuivõrd kohus ei ole menetluses ette näinud kindlat piiri, millise summa ulatuses tuleb usaldusisikule oma tulust rahalisi vahendeid üle anda, on võlgnik oma kohustusi täitnud vastavalt oma võimekusele, võttes arvesse igapäevaseid kohustusi; 3) on

§ 175

lõikes 2 sätestatud ammendavalt loetelud, millal saab kohustustest vabastamisest keelduda. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos ning ta ei ole rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi; 4) on maakohus põhjendamatult tuginenud võlausaldajate Danske Bank A/S Eesti filiaali ja AS SEB Pank väidetele. Võlgnik täitis korrektselt ka aruandluskohustust. Põhjendamatu on nende võlausaldajate seisukoht, et võlgnik ei ole andnud piisavalt teavet, mida ta tegi perioodil mai 2017 kuni veebruar

1. Sel perioodil püüdis võlgnik leida oma äriühingule OÜ Roadjack investoreid; 5) ei käivitunud äri OÜ-s Roadjack seetõttu, et puudusid tegevuse alustamiseks rahalised vahendid; 6) ei ole alust väita, et võlgnik varjab oma varasid ja tulu. Võlgnik elab koos alaealise lapsega ja võlgniku tervis halvenes. Võlgnik kannatab ärevushäire ja depressiooni käes. Äriühingute OÜ V ja R OÜ tegevus on peatatud, kuna klientide hulk on vähenenud. Võlgnik elab väikeses kohas ja seal on tasuvat tööd raske leida. 3
2. AS SEB Pank vaidles määruskaebusele vastu. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta otsib tööd. Need väited on paljasõnalised.
3. Teised menetlusosalised seisukohta ei esitanud.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samas tuleb TsMS § 657 lg 21 alusel täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
6. Vastusena määruskaebuse väitele

§ 175

lg 2 kohaldamata jätmise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist.

§ 175lg 51 reguleerib teist olukorda, kui Pank

S § 175 lg 2. Kui PankS § 175 lg 2 kohaldamisel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, siis

§ 175

lg 51 kohaselt jätkub menetlus veel ja alles pärast seda otsustatakse võlgniku vabastamine kohustuste täitmisest või sellest keeldumine. Seega ei ole võlgnik kaotanud võimalust kohustustest vabastamiseks.

§ 175

lõikes 2 on nimetatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (3-2-1-49-16, p 15). Need sätted ei kuulu kohaldamisele olukorras, kus kohustustest vabastamise menetlus kestab

§ 175

lg 51 kohaselt edasi.

§ 175

lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast muu hulgas siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamisel peab maakohus tuvastama, kas võlgnik rikkus

§-s 173 loetletud kohustusi süüliselt, sh tuvastama süü vormi. Ainuüksi võlgniku kohustuste rikkumise kirjeldamine ei ole

§ 175lg 2 p 2 kohaldamiseks piisav.

Eeltoodut peab maakohus arvestama, kui ta otsustab kahe aasta möödudes võlgniku kohustustest vabastamise. 14. Ringkonnakohus märgib täiendavalt ja õigusnormi selgitamise eesmärgil, et

§ 175lg 2 punktis 2 on peetud silmas raskelt süülist käitumist.

Ringkonnakohus leiab, et raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletust käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. VÕS § 104 lõike 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma

§ 173lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik.

15.

§ 175

lg 51 annab kohtule õiguse kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks, kui kohus leiab, et kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud. Selleks tuleb läbi viia kaalutlusõigus. Muu hulgas tuleb kohustustest vabastamise põhjendatuse hindamisel arvestada, kas ja kuidas on võlgnik täitnud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Erinevalt

§ 175

lg 2 p 2 rakendamisest ei ole vajalik

§ 175

lg 51 kohaldamisel tuvastada

§-s 173 sätestatud kohustuste rikkumise süülisust. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu kaalutlusõiguse kohaldamine on ebapiisav. Samas on see puudujääk võimalik ületada määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtus. 4 16. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab hoolas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta (3-2-1-46-13, p 11). 17. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik tegelenud viie aasta kestel mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega (

§ 173lg 1).

Võlgniku esitatud aruannetest ja dokumentidest nähtub, et võlgnik on sel perioodil töötanud kas alampalgalähedase töötasuga või on olnud töötu. Arvestades seda, et võlgnik töötas enne maksejõuetuks muutumist ehitusgrupi juhina, ei ole tegu inimesega, kellel ei ole eriteadmisi ja oskusi tasuvama töö leidmiseks. Kohustustest vabastamise menetluse viieaastane periood jäi aega, mil majandustsükkel oli kasvufaasis ja toimus stabiilne töötasude suurenemine (vt http://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Ühtlasi vähenes sel ajal üldine tööpuudus (vt http://www.stat.ee/stat-tootuse-maar). Ringkonnakohus leiab, et võlgniku teenitud töötasust kõrgemat töötasu oli võimalik saada ka eriteadmisi mittevajavatel ametikohtadel. Ühtlasi oli sel ajal turul piisav töökohtade pakkumus. Samuti on majandustsükli kasvufaasis lihtsam ettevõtlusega alustada. Selleks pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ka starditoetust (vt https://www.eas.ee/teenus/starditoetus-2/). Ringkonnakohus möönab, et võlgniku osalemine erinevatel koolitustel võis olla küll võlgniku jaoks arendav ja kasulik, kuid kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et võlgnik oleks koolitustel saadud teadmisi raha teenimiseks kasutanud. Seega ei täida ainuüksi koolitustel osalemine Pankr § 173 eesmärke. Vaatamata eeltoodule ei ole võlgnik kaotanud võimalust kohustustest vabastamiseks, kui ta täidab maakohtu määratud tähtaja jooksul võlgniku kohustusi korrektselt. 18. Vastusena määruskaebuse väitele, et võlgniku tervis ei võimalda tasuvamat tööd leida, märgib ringkonnakohus järgmist. Esitatud arstitõendist (tl 166) ei nähtu, kuidas ja millises ulatuses võlgniku ärevushäire ja depressioon takistavad tal töötamist. Selles tõendis ei ole märgitud ka töövõime ajutise langemise ulatust. Samuti ei esitanud võlgnik teavet selle kohta, kui kaua tema haigusseisund on esinenud ning kas ka ravi korral on nende haiguslike seisundite tõttu töötamine takistatud. 19. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi