Süüdistatav Hardi Holland, isikukood: 39402284218; xxxxx. Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 19.10.2015.a otsusega
lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi 1-aastase tingimisi vangistusega
MS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus otsustas Süüdi tunnistada Hardi Holland
alusel konfiskeerida ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta EKEI-le; - ekspertiisiga tagastatud pakendid, mis asuvad kriminaalasja juures –
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Menetluskulud
lg 1 § 25 lg 1 ja 2 sätestatud kuriteo ja karistatud 19.10.2015.a kohtuotsusega, olles seega
V. valdas ja vedas teadlikult kuni 05.08.2016.a kella 16.32-ni x x, Härma kaubahoovis sõiduautos x registreerimismärgiga x kokku 63 roosat värvi ristkülikukujulist tabletti, mis sisaldasid kokku (2,66+2,74+0,82=) 5,68 grammi MDMAd. Narkootiline aine MDMA kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümme inimest saavad narkojoobe 1,4 grammist MDMAst. 5,68-st grammist MDMA-st piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 40-le inimesele, seetõttu käideldi MDMA-d suures koguses. Seega Hardi Holland, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud
sätestatud kuriteo, pani toime
2 1-17-1494 Kohtumenetluse poolte seisukohad maakohtus Süüdistatav tunnistas ennast kohtus süüdi osaliselt ehk kolme tableti omamises. Kaitsja leidis, et Hardi Holland tuleks süüdi mõista
Prokurör leidis, et on leidnud tõendamist, et H. Holland on toime pannud
Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist
lg 2 p 1, 2 järgi ning tema karistamist 4-aastase vangistusega, mida suurendada varasema otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o ühe aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks taotles prokurör viis aastat vangistust. Prokurör palus välja mõista süüdistatavalt menetluskulud ning asitõendiks olevad ained ja pakendid hävitada. Asja edasine menetluse käik Pärnu Maakohus 08.08.2017.a otsusega tunnistas H. Hollandi süüdi
184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõistis liitkaristuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust. Tallinna Ringkonnakohus 04.01.2018.a määrusega rahuldas osaliselt kaitsja apellatsiooni, tühistas Pärnu Maakohtu 08.08.2017.a otsuse ning saatis kriminaalasja Pärnu Maakohtu samale kohtukoosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Ringkonnakohtu määrus jõustus 24.02.2018.a. Kohtu seisukoht
lg 2 p 1, 2 sätestab, et narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sissevõi väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Käesoleval juhul leiab prokurör, et tõendamist on leidnud süüdistatava poolt
Samas süüdistatav leiab, et ta käitles narkootilisi aineid väikses koguses ning ta tuleks süüdi mõista
Seega antud juhul on kohtu peamine ülesanne kindlaks teha, kas süüdistatav käitles narkootilisi aineid suures või väikeses koguses. Kohus jääb enda 08.08.2017 a. kohtuotsusega väljendatud seisukoha juurde Hardi Hollandi süü ning kuriteo kvalifikatsiooni osas ja on seisukohal, et antud juhul on leidnud vastuvaidlematut tõendamist süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteos ehk narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses. Süüdistatava süü talle süüks arvatud kuriteos on leidnud tõendamist alljärgnevalt. 05.08.2016.a läbiotsimisprotokollist (t.l 42-44) nähtub, et 05.08.2016.a teostati sõiduauto x x läbiotsimine. Auto juhiistmel istus Hardi Holland ning kõrvalistmel W. V.. Autost leiti juhi uksetaskust gripiga suletavast kilekotist 27 roosat värvi tabletti, kõrvalistuja istme eest maast leiti üks roosa tablett, kõrvalistuja istme alt leiti lahtiselt kaks roosat tabletti ning kõrvalistuja istme alt leiti gripiga suletavast kilekotist 30 tabletti. Autost leiti kokku 60 tabletti. Ka vallasasja läbivaatuse protokolliga (t.l 45-45) on tuvastatud, et autos olid tabletid. Ekspertiisiga (ekspertiisiakt nr 16E-AN0848, t.l 52-54) on kindlaks tehtud, et sõiduautost leitud tabletid sisaldasid metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) kokku 5.68 grammi. MDMA kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on viidatud ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Järelpärimise vastusest (t.l 49-51) nähtub, et 10 inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 1.4 g 3 1-17-1494 MDMA-st. Käesoleval juhul sisaldasid leitud tabletid 5.68 g MDMA-d. Seega piisanuks tablettidest narkojoobe tekitamiseks umbes 40 inimesele. Eelnevaga on käesolevas kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et sõiduautost, mille juhiistmel oli Hardi Holland ja kõrvalistmel W. V. leiti suures koguses narkootilist ainet MDMA. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas viidatud narkootilist ainet käitles Hardi Holland või mitte. Tunnistaja W. V. selgitas kohtuistungil, et Hardi Hollandit tunneb ta umbes kaks-kolm aastat. W. V. sõnul helistas ta Hardi Hollandile 05.08.2016.a hommikul, s.o. samal päeval, kui nad kinni peeti ning küsis, kas süüdistatav saaks olla talle autojuhiks. Süüdistatav nõustus ning viis W. V. Härma kaubahoovi, kus politsei pidas nad kinni. Härma kaubahoovi mindi, kuna tunnistaja sõnul sooviti talt narkootilisi aineid osta. Päev varem oli süüdistatav tunnistajale samuti autojuhiks, kui käidi Tallinnas. Tunnistaja selgitas, et Tallinnas käis ta ostmas ecstasy tablette. Pärast tablettide ostmist sõideti tagasi Pärnusse. W. V. selgitas kohtus, et kui Härma kaubahoovis politseid nähti, siis püüti tablette peita. Tunnistaja kinnitusel ei teadnud Hardi Holland Tallinnas tablettide ostmisest ning hiljem kaubahoovis nende müümisest midagi. Tunnistaja kinnitusel oli süüdistatav vaid autojuht. Tunnistaja möönas, et H. Holland võis tablettide pakkidega kokku puutuda, kui neid autos peideti. Samuti väitis tunnistaja, et ta andis Hardi Hollandile pärast Tallinnas käimist kolm tabletti. Kohtuistungil avaldas prokurör tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi. Nimelt, väitis tunnistaja kohtueelses menetluses, et Tallinnas ostis narkootilisi aineid Hardi Holland. Kohtueelses menetluses selgitas tunnistaja, et kui ta WC-st tagasi tuli ja sisenes autosse, siis autos oli ka võõras mees. Samuti olid võõras mees ja süüdistatav juba kokku leppinud, kui palju ainet ja mis hinnaga ostetakse, lisaks sellele oli H. Holland ka juba raha üle andnud. Seega oli narkotehing tehtud ajal, mil W.V. viibis WC-s. Seega, tunnistaja kohtus antud ütlused selle kohta, et süüdistatav ei teadnud narkootilise ainest midagi ning oli vaid autojuht, on täielikult vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtu hinnangul tunnistaja oma ütluste muutmist kohtule veenvalt põhjendada ei suutnud. Seega on V. W. ütlused ebausaldusväärsed. Seetõttu leiab kohus, et W. V. kohtus antud ütlused tuleb täielikult jätta tõendikogumist välja. Süüdistatav kinnitas kohtus, et W. V. kohtus antud ütlused 04.08.2016 ja 05.08.2016.a toimunu kohta on tõesed. Süüdistatav kinnitas, et 04.08.2016.a soovis W. V. teda omale Tallinnasse autojuhiks. Samas W. V. ei öelnud, miks on vaja Tallinnasse minna. W. V. lubas süüdistatavale sõidu eest raha ning maksta kinni kütte. Tallinnas kohtus W. V. eemal parklas ühe inimesega ning pärast palus tagasi Pärnusse sõita. Süüdistatav oli niivõrd eemal, et seda, mida W. V. selle inimesega, kellega ta kohtus, tegi, süüdistatav ei näinud. Järgmisel päeval helistas W. V. uuesti süüdistatavale ning palus teda endale autojuhiks. Ka selle sõidu eest lubas W. V. raha. H. Holland nõustus ning sõideti Pärnus Härma kaubahoovi, kus politsei nad kinni pidas. Süüdistatav selgitas, et kui nad politseid nägid, siis W. V. haaras põuetaskust kilekotid ja hakkas neid loopima, ühe viskas istme alla ja teise tahtis kuskile sahtlisse panna, kuid see kukkus maha ning siis oli see süüdistatava ees. Seepeale sattus ka süüdistatav segadusse ja pani teise kilekoti tablettidega juhiukse taskusse. Süüdistatav kinnitas kohtus, et W. V. andis talle kolm tabletti ning nende omamise osas tunnistas süüdistatav end ka süüdi. Süüdistatava sõnul sai ta need kolm tabletti 04.08.2016.a ning pani need jope taskusse. Süüdistatav väidab, et ta käitles ainult kolme tabletti ning ülejäänud tablettidest ei teadnud ta midagi ning W. V. oli ta üksnes autojuht ega teadnud miks ja kuhu sõidetakse. W. V. lihtsalt ütles kuhu sõita ja süüdistatav sõitis soovitud kohta. H. Hollandil on ilmselge motiiv eitada narkootilise aine suures koguses käitlemist, vältimaks kriminaalvastutust
184 lg 2 p1, 2 järgi. Samas on kohus veendunud, et süüdistatav oli teadlik ja käitles kõiki 60 tabletti ehk käitles narkootilist ainet suures koguses. Kohus on selles 4 1-17-1494 veendunud alljärgnevatel põhjustel. Üks kilekott tablettidega leiti juhiukse taskust ning juhi kohal istus Hardi Holland. Nimetatu tähendab aga, et tabletid pidi uksetaskusse panema Hardi Holland, kuivõrd seda ei saanud teha keegi teine Hardi Hollandi teadmata, ajal, kui Hardi Holland juhiistmel viibis. Kohtus põhjendas süüdistatav tablettide uksetaskusse panemist sellega, et kui W. V. hakkas neid peitma, siis need kukkusid maha ja olid järsku H. Hollandi ees, mistõttu sattus ta paanikasse ja pani need uksetaskusse. Kohus ei pea sellist selgitust veenvaks ega tõepäraseks. Juhul, kui W. V. hakkas tablette politseid nähes peitma ning need maha kukkusid, siis oleksid need tabletid ilmselgelt pidanud kukkuma kõrvalistuja poole ega oleks saanud kuidagi sattuda süüdistatava jalge ette. Isegi juhul, kui tabletid oleks kuidagi tõepoolest sattunud süüdistatava, kes väidetavalt ei teadnud nende käitlemisest midagi, ette, siis mõistlik inimene ei hakka neid enda poolsesse uksetaskusse peitma, vaid oleks need kaassõitjale ilmselt tagasi visanud või visanud need kuskile mujale, endast võimalikult kaugemale. Kindlasti ei oleks inimene, kes ei ole asjast teadlik, hakanud neid omapoolsesse uksetaskusse panema. Iga inimene saab aru, et selline tegevus annab uurimisasutusele kohe võimaluse leitud tablette juhiga seostada. Seega ei saa süüdistatava selgitusi tablettide uksetaskusse panemise kohta pidada kuidagi eluliselt usutavaks ning seetõttu tõepärasteks. Tablettide uksetaskust leidmine viitab tõsikindlat sellele, et tabletid olid süüdistatava valduses ning süüdistatav osales narkootilise aine käitlemises. Samuti ekspertiisiga (akt nr 16E-GE0921, t.l 55-61) ei välistatud Hardi Hollandi DNA sisaldumist juhi uksetaskust leitud kilekotil, milles olid tabletid. Riigikohus on 3-1-1-29-14 lahendi p-s 11.2 märkinud, et teisisõnu on juhtudel, mil DNA-eksperdiarvamuses kasutatakse sõnu „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“, tegemist olukorraga, mil ekspert möönab võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust. Kolleegium leiab, et võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust mööndes on ekspert teinud järelduse, mis on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena ja sellist eksperdiarvamust sisaldav ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Seega on antud juhul ekspertiisiga kindlaks tehtud, et tõenäoliselt on Hardi Hollandi DNA tablettidega kilekotil, mis leiti juhi uksetaskust. Seega, ka ekspertiis kinnitab Hardi Hollandi puutumust narkootiliste ainetega ning tema poolt narkootilise aine käitlemist. Süüdistatava poolt väidetavalt omatud kolme tableti osas peab kohus vajalikuks selgitada järgmist. Nimelt, süüdistatava sõnul pani ta need jope taskusse, kust need võisid välja kukkuda, kui ta viskas jope tagaistmele. Kohus ei pea süüdistatava taolist väidet eluliselt usutavaks. Sõiduauto läbiotsimisel leiti tõepoolest kolm lahtist tabletti, üks kõrvalistuja istme eest ja kaks kõrvalistuja istme alt. Kohus on seisukohal, et kui nimetatud kolm tabletti oleks tõesti kukkunud jope taskust jope viskamisel tagaistmele, siis ei oleks neid leitud kõrvalistme eest ja alt, vaid need oleks tõenäoliselt leitud tagaistmelt või tagaistme eest, aga kindlasti mitte kõrvalistme eest ja alt. Seega viitab kolme lahtise tableti leidmise asukoht sellele, et neid ei käideldud ülejäänud narkootilisest ainest eraldi nii nagu püüab väita süüdistatav. Väidetava kolme tableti omamisega püüab süüdistatav kohtu hinnangul möönda tablettide käitlemist, kuid näidata seda oluliselt väiksemas mahus, kui toimus tegelik käitlemine. Samuti iseloomustab Hardi Hollandit tema varasem karistus (t.l 62-66). Pärnu Maakohtu 19.10.2015.a otsusega on süüdistatavat karistatud
Seega saab öelda, et H. Hollandi puhul on tegemist isikuga, kel on olnud kokkupuude narkootiliste ainete käitlemisega. Eelmine kuritegu jäi küll katsestaadiumisse, kuid see siiski näitab süüdistatava tahet käidelda narkootilisi aineid. Narkootiliste aine leidmine juhi uksetaskust, asjaolu, et kolme lahtiselt leitud tablette ei käideldud teistest tablettidest eraldi ning isiku varasem kokkupuude narkootiliste ainete käitlemisega võimaldavad teha ainult ühe järelduse. Nimelt kinnitavad viidatud asjaolud kahtlusteta, et Hardi Holland käitles 05.08.2016.a leitud narkootilist ainet. Antud tegu pandi toime koos W. V.. Kohus on veendunud, et Hardi Holland oli teadlik ja osales tablettide käitlemises. Eelnevalt leidis tuvastamist, et sõiduautost leiti MDMA-d suures koguses. 5 1-17-1494 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Hardi Holland osales ebaseaduslikult suures koguses narkootilise aine käitlemises kaastäideviijana. Tablette käitles süüdistatav koos W. V.. W. Vahkel on antud kuriteos süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 14.12.2016.a otsusega. Otsus jõustus 30.12.2016.a. Seega on tegemist grupis toime pandud kuriteoga. Hardi Holland on Pärnu Maakohtu 19.10.2015.a otsusega süüdi mõistetud
Seega on Hardi Hollandi puhul tegemist varem narkokuriteo toime pannud isikuga ehk
Eelnevaga on antud juhul leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et Hardi Holland käitles, olles varem toime pannud narkokuriteo, grupis narkootilisi aineid. Sellega on täidetud
Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Hardi Holland pidi teadma või vähemalt möönma, et käideltakse narkootilist ainet. Seega Hardi Holland teadis ja tahtis või vähemalt möönas süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle
Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasut ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav Hardi Holland pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus ei tuvastanud Hardi Hollandi puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Antud juhul on Hardi Holland pannud toime
Nimetatud kuriteo eest on välistatud muu karistuse, kui reaalse vangistuse mõistmine. Nimelt on
Kohus leiab, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, tuleb isiku süüd antud kuriteo toime panemises pidada keskmisest väiksemaks. Samuti leiab kohus, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et käesoleval ajal on süüdistataval kindel töökoht ning tegemist on kutsekooli õpilasega. Lisaks tuleb arvestada ka süüdistatava perekondliku olukorraga (t.l 83-89). Hardi Hollandit ei ole varasemalt reaalse vangistusega karistatud. 19.10.2015.a otsusega mõisteti süüdistatavale tingimisi vangistus. Seetõttu leiab ka kohus, et süüdistatavale ei ole kohane mõista pikka vangistust, sest mida pikem on vangistus, seda raskem on hiljem isiku resotsialiseerumine. Samuti ei õigusta pika vangistuse mõistmist leitud aine kogus. Antud juhul oleks narkootilisest ainest piisanud joobeks umbes 40 inimesele, samas sageli on suures koguses narkootilise aine käitlemise toime pannud isikutel ära võetud aine kogus oluliselt suurem. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus, sest H. Holland ei ole varasemast tingimisi mõistetud karistusest järeldusi teinud ega oma käitumist muutnud. Veel enam, isik on uue samalaadse kuriteo toime pannud katseajal. Samas leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik karistus mõista sanktsiooni miinimummäära lähedal. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et Hardi Holland tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistuseks tuleb mõista kolm aastat ja kuus kuud vangistust.
lg 2 alusel tuleb suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.10.2015.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o ühe aasta vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõista neli aastat ja kuus kuud vangistust. 6 1-17-1494 Tõkend, tsiviilhagi Süüdistatava suhtes tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid - narkootiline aine (pakendid 1, 2, 3), mis on hoiul EKEI keemiaosakonnas. Vastavalt
NPALS § 7 lg 3 alusel tuleb aine jätta EKEI-le; - ekspertiisiga tagastatud pakendid, mis asuvad kriminaalasja juures. Pakendite puhul on tegemist narkokuriteo toimepanemiseks (aine hoiustamiseks/pakendamiseks) kasutatud esemega, mistõttu tuleb need
MS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetute asjadega, mistõttu tuleb need hävitada. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatav mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, siis kohustub ta hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le 1. Hardi Hollandile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud ja kulud on: 240 eurot (t.l 3638)+120 eurot (t.l 74-75)+48 eurot (t.l 77)+552 eurot (t.l 110-111)=960 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel Hardi Hollandilt välja mõistmisele 960 eurot. Käesolevas kriminaalasjas teostati narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 16E-AN0848) maksumusega 252 eurot (t.l 54). Nimetatud summast on 126 eurot välja mõistetud Pärnu Maakohtu 14.12.2016.a otsusega W. V.. Kuna H. Holland mõistetakse narkokuriteos süüdi, siis tuleb talt narkootilise aine ekspertiisi eest välja mõista 126 eurot. Antud kriminaalasjas teostati ka DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 16E-GE0921) maksumusega 399 eurot (t.l 61). Antud ekspertiisiga ei välistatud Hardi Hollandi DNA-d minigrip kilekotil. Kuna Hardi Holland mõistetakse talle etteheidetavas kuriteos süüdi, siis tuleb nimetatud ekspertiisikulu talt välja mõista. Samuti teostati sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 16 E-SS0062) maksumusega 663 eurot (t.l 82). Kuna isik mõistetakse süüdi, siis tuleb talt nimetatud kulu välja mõista. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel H. Hollandilt välja mõistmisele 126+399+663=1188 eurot.
lg 2 p 1, 2 järgi sätestatud kuritegu on tulenevalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2.5 kordne kuupalga alammäär. Sundraha väljamõistmisel tuleb lähtuda kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKK 3-1-1-83-10 p 28). Alates 01.01.2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot kuus. Seega vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb Hardi Hollandilt välja mõista ka sundraha 1250 eurot. Lähtudes eeltoodust, kuulub Hardi Hollandilt välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 960+1188+1250=3398 eurot. Teet Olvik kohtunik Jaan Tamme rahvakohtunik Aita Kask rahvakohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.