Obsah (5)

§ 162§ 173§ 174§ 175§ 177

2-17-10981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-17-10981 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 31. mai 2018 kell 15.00, Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kant

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 3, 56). Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 2 2-17-10981 - Olly Terasprofiilid AS (müüja ja OÜ Best Building (ostja) vahel sõlmiti 06.07.2016 krediidimüügi- ja koostööleping limiidiga kokku 9000 eurot. - Kostja oli kauba tellimise ajal OÜ Best Building ainuosanik ja juhatuse liige. - OÜ Best Building tellis hagejalt mais 2017 arvetel nr 20170678 ja nr 20170679 märgitud kaupa. - Hageja esitas põhivõlgnikule tasumiseks arved. - Esitatud arveid nr 20170678 ja nr 20170679 tasutud ei ole.

1. Hageja on esitanud nõude kostja, kui OÜ Best Building käendaja vastu. Kostja väitel ei ole ta käendust andnud. Riigikohus on leidnud, et kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks (RKTKo 3-2-1-148-11 p 13). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli lepingu sõlmimise ja kauba tellimise ajal OÜ Best Building ainuosanik ja juhatuse liige. Riigikohus on leidnud, et käenduslepingust peab tulenema isiku tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kui käendaja on lepingule alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana ja lepingus sisaldub punkt tema kui füüsilise isiku kohustuse kohta, on isik teinud kehtiva tahteavalduse hoolimata sellest, et lepingus ei ole teda lepingupoolena märgitud. Käendaja allkiri lepingul kinnitab tema tahteavaldust (RKTKo 3-2-1-177-10 p 11).
2. Kohus leiab, et toimiku materjalides oleva krediidimüügi- ja koostöölepingu nr 0607161 p. 5.
3. on tõendatud, et kostja andis käenduse oma tavapärases majandus- või kutsetegevuses (tl 6). Kostja kui põhivõlgniku osanik ja juhatuse liige allkirjastas (tl. 7) 06.07.2016 krediidimüügi- ja koostöölepingu, mille p. 5.
4. järgi vastutab kostja käendajana kõikide põhivõlgniku olemasolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmise eest summas 9000 eurot. Seega vastutab kostja 06.07.2016 krediidimüügi- ja koostöölepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 ja 145 kohaselt ning väär on kostja väide, et ta pole käendust andnud.
5. Hageja nõue tuleneb lepingu alusel müüdud teenuste ja kaupade arvetest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et põhivõlgnik oleks arved tasunud, või et esineb alus keelduda kohustuse täitmisest. Kostja on küll väitnud, et ta pole kaupa kätte saanud, kuid kaup toimetatakse kätte tellijale, mitte käendajale. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte vahel vormistati 02.05.2017 tellimus nr 20175465 (tl 50), kostja kooskõlastas 02.05.2017 kauba tellimuse (tl 46, 47) ja kauba (trapetsprofiil, katusekruvid) üleandmisel allkirjastati 04.05.2017 saateleht nr 20170470 kauba väljastaja, vedaja ja tellija poolt (tl 48). Seega ei saa asuda seisukohale, et OÜ Best Building ei ole tellitud kaupa kätte saanud.
6. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lepingu punkti 2.
7. kohaselt kohustus ostja tasuma kaupade ja materjalide eest ülekandega või sularahas 35 päeva jooksul arve välja kirjutamispäevast arvate Pärast kauba üleandmist esitas hageja tasumiseks arved nr 20170678 (trapetsprofiil) 4195, 62 eurot ja nr 20170679 (katusekruvid ja kauba kohale vedu) 466, 80 eurot, kokku 4662, 42 eurot. Arvetel oli tasumise maksetähtajaks 08.06.2017 (tl 10, 11). Kuna nii põhivõlgnik kui ka kostja käendajana ei ole ostetud teenuste ja kaupade eest tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud, tuleb hageja nõue VÕS §-de 108 lg 1 ja 145 lg 1 järgi rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks 4662, 42 eurot. 3 2-17-10981
8. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivised 908, 70 eurot perioodi 09.06.2017-17.07.2017 eest, viivised lepingujärgses määras alates hagi esitamisest 18.07.2017 kuni 12.12.2017 ning alates 13.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni seadusejärgses määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue 4662, 42 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1). Lepingu p 2.3 järgi pidi ostja tasuma tehingute eest esitatud arvete alusel kokkulepitud maksetähtajal ning lepingu p 2.4 järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue rahuldada nõutud ulatuse Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550 eurot, esindaja kulu 1516, 67 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 8 eurot (5+3) kokku 2074, 67 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuse Ehkki hagejal on menetluses kaks esindajat, ei ole hageja taotlenud kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Järelikult ei kohaldu

§ 175lg 3.

Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 150 eurot käibemaksuta (RKTKo 2-16-8344 p 15). Seega on hageja esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajatel kulunud õigusabi osutamisele kokku 10 tundi 50 minutit, sh. suhtlus kostjaga ja tema elukoha päringute tegemine 1 tund 10 minutit, hagiavalduse koostamine 3 tundi 30 minutit, Harju Maakohtu 07.08.2017 määruse läbitöötamine ja suhtlus kliendiga 20 minutit, kostja vastuse ja täiendavate dokumentide (tellimuse kooskõlastus, kinnitus ja saateleht) läbitöötamine 1 tund 20 minutit ning kostja vastusele seisukoha koostamine h. arutelu kliendiga 4 tundi 30 minutit (tl 33, 67). Kohus leiab, et suhtlus, elukoha päringute tegemine ja arutelu kliendiga ei ole selliseks ajakuluks, mille eest peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud 4 2-17-10981 menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Tegemist ei ole ka keeruka ja mahuka asjaga. Toimikus on kokku 115 lehekülge ja esitatud tõendite maht ei ole suur. Asjas polnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid ja kohaldada õiguse või seaduse analoogiat. Kuna Harju Maakohtu 07.08.2017 määrusega saadeti hagi kohtualluvusel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale lahendamiseks (tl 20-21), ei ole selle läbitöötamisele kulunud aeg ja suhtlus kliendiga põhjendatud kulu, mille eest peaks kostja vastutama. Kuna kostja hagile kirjaliku vastuse pikkuseks on 2 rida ja kostja vastusele seisukoha esitamisel esitati kohtule 3 täiendavat dokumenti (tellimuse kooskõlastus, kinnitus ja saateleht), millega tõendatakse hagi aluseks olevaid asjaolusid ja mille põhistuse pikkuseks on veerand lehekülge, loeb kohus selleks kulunud aja 1 tund 20 minutit kirjaliku seisukoha koostamise aja hulka. Kuid arvestades sellega, et kirjalikus seisukohas esitatu kordab suuremas osas hagiavalduses esitatut, ei pea kohus kirjaliku seisukoha koostamise ajakulu 4 tundi 30 minutit põhjendatuk Tulenevalt eeltoodust ja arvestades vaidlusalust õiguslikku küsimust (tegemist on tavapärase, mitte keeruka võlgnevuse nõudega), asja mahukust ja hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente ja mahtu, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks kokku 7 tundi, sh. hagi koostamine 4 tundi ja kirjalik seisukoht 3 tundi. Kohus rahuldab menetluskulude avalduse osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1538 eurot, sh. tasutud riigilõiv 550 eurot, õigusabi kulud 980 eurot (7*140) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 8 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuse Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5