Obsah (9)

§ 252§ 110§ 203§ 249§ 116§ 88§ 28§ 81§ 80

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 249 lg 1 alusel (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: Kaebaja tahe on esialgse õiguskaitse korras saavutada olukord, kus Viru Vangla 13.07.

1. a käskkirja nr 6-2/388-2 täitmine peatuks ramadaani ajaks, s.t ajavahemikuks 16.05.-14.06.
2. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajal on õigus jääda vanglas truuks oma arvamustele ja veendumustele ning usutalituste järgimine ja samal ajal vanglareeglitele allumine ei ole omavahel vastuolus. Ramadaanikuul paastumine ei peaks takistama kinnipeetaval koristamistöö tegemist. Teada ei ole, et ramadaani ajal oleks moslemitel töö tegemine välistatud. Kinnipeetava tervisliku seisundi jälgimine paastu ajal peab olema täiendava tähelepanu all, et kinnipeetaval ei tekiks väsimust, peavalusid või ärritust. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole vajalik, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus keelduda usuliste veendumuste tõttu vanglas töökohustuse täitmisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Mohamed Helmi Jebnouni esitas 20.05.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.
4. a määrus resolutsiooni p-i 4 osas ja rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Veel palub kaebaja määrata riigi õigusabi korras advokaat ning tõlkida kõik kohtumäärust puudutavad dokumendid, avaldused jne käesolevas asjas inglise keelde, kuna kaebaja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ei oska eesti keelt ega tunne Eesti Vabariigi seadusi. Määruskaebuse põhjendused: Kaebaja on enda avaldustes öelnud, et ta soovib töötada, kuid ramadaani ajaks soovib tööst vabastust. Eeltoodut sisaldas ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus ja vangla oleks pidanud küsima ekspertidelt (imaamidelt, meditsiinitöötajatelt) hinnangut, kuidas moslemid töötavad ramadaani ajal ja kas olukord, kus ollakse 23 tundi söömata ja tuleb minna tööle, ei kahjusta tervist. Kohus vaid arvab, et ramadaani ajal võib töötada. Kohus ei saa tugineda ainult arvamusele. Kohus on ebaõigesti tõlgendanud esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja palus 2 esmast õiguskaitset enda tervise kaitseks, mitte usuliste veendumuste põhjal. Keha kurnamine paastumisega on ohtlik ning veelgi ohtlikum on, kui sellele lisada koristamine kui füüsiliselt kurnav tegevus. Kaebaja õiguskaitse taotlus on põhjendatud ja õiguskaitse on vajalik tema tervise kaitseks. Kui kaebaja keeldub töötamisest, saab ta karistada, mis rikub ennetähtaegse vabanemise võimalused ja ta peab ilmaasjata viibima kartseris, seega põhjustatakse kaebajale pöördumatuid kahjusid. Kaebaja ei saa paastu ajal sooja toitu. Kaebaja palub avaldusest koopiat ja ingliskeelset tõlget. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 14.05.
6. a määruse resolutsiooni p-i 4 tühistamist ja tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Veel taotleb kaebaja määruskaebuses riigi õigusabi korras advokaadi määramist ning kõikide kohtumäärust puudutavate dokumentide, avalduste jne inglise keelde tõlkimist. Lisaks taotleb kaebaja avaldusest koopiat ja selle tõlkimist inglise keelde. Asja materjalidest nähtuvalt lahendab Tartu Halduskohus 14.05.
7. a määruse põhjenduste p 12 kohaselt halduskohtule esitatud kaebuses märgitud taotlused riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks ning kõikide kohtumäärust puudutavate dokumentide, avalduste jne inglise keelde tõlkimiseks edasise ettevalmistava menetluse käigus. Eelnevat arvestades tõlgendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuses esitatud taotlust määrata talle riigi õigusabi korras advokaat kui menetlusabi taotlust apellatsiooniastmes advokaadi saamiseks. Samuti tõlgendab ringkonnakohus kaebaja taotlust kõikide kohtumäärust puudutavate dokumentide, avalduste jne inglise keelde tõlkimiseks kui menetlusabi taotlust tõlkekulude kandmisest vabastamiseks ringkonnakohtu käesolevast määrusest ingliskeelse tõlke saamiseks. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja taotlust saada avaldusest koopia ja ingliskeelne tõlge kui taotlust saada määruskaebusest koopia ja ingliskeelne tõlge.
8. Viru Vangla on saanud esitada 09.05.2018 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ning määruskaebuse kiiremaks läbivaatamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks nõuda vastustajalt täiendavaid selgitusi, vaid arvestab tema varasema seisukohaga (

§ 252lg 1).

1. Ringkonnakohus lahendab alljärgnevalt esmalt kaebaja riigi õigusabi taotluse apellatsiooniastmes advokaadi saamiseks (I); seejärel kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta (II); kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks ringkonnakohtu käesolevast määrusest ingliskeelse tõlke saamiseks (III) ning viimaks kaebaja taotluse määruskaebusest koopia (IV) ja ingliskeelse tõlke saamiseks (V). I
2. Kaebaja esitas määruskaebuses riigi õigusabi taotluse apellatsiooniastmes advokaadi saamiseks.

§ 110

lg 1 ls 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 110

lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt

§ 110

lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi andmise otsustamisel kohaldada

-i

1. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 4 lg 3 p 5 järgi on riigi õigusabi üheks liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse 3 esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le
2. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Nimelt on kaebaja käesolevas asjas esitanud ringkonnakohtule nõuetekohase määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.05.
3. a määruse resolutsiooni p 4 vaidlustamiseks. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks apellatsiooniastmes advokaat. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse apellatsiooniastmes advokaadi saamiseks rahuldamata. II
4. Kaebaja ei nõustu määruskaebuses Tartu Halduskohus 14.05.
5. a määruse resolutsiooni p-ga 4, mille kohaselt halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. 12.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega esineb esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esinevad

§ 249lg-s 1 nimetatud alused.

Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest lähtunud.

1. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras enda tööst vabastamist ramadaani ajaks, mis kestab perioodil 16.05.-14.06.
2. Seega halduskohtule esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamise seisuga ramadaan veel alanud ei olnud. Halduskohus on vaidlustatud määruses andnud põhjendatult hinnangu esialgse õiguskaitse vajaduse osas nii kaebaja esitatud usuliste veendumuste väidetest kui ka tervislikku seisundit puudutavatest väidetest lähtudes. Kuigi käesolevaks ajaks on ramadaanikuu alanud, ei nähtu ka kaebaja määruskaebuse väidetest, et tal oleks reaalselt mingeid terviseprobleeme ilmnenud seoses koristajana töötamisega ramadaani ajal. Üksnes kaebaja arvamus terviseprobleemide tekkimise võimalikkusest ei väära halduskohtu määruse põhjendusi esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise kohta. Halduskohtu väitel ei ole kohtule teada, et ramadaani ajal oleks moslemitel töö tegemine välistatud. Kaebaja ei ole määruskaebuses ka eeltooduga võrrelduna vastupidist väitnud ega esitanud kohtule seda ümberlükkavaid tõendeid. Eeltoodut ei lükka ümber ka Eesti Islami Koguduse kodulehel (http://www.islam.pri.ee/index.php?id=254) avaldatud info ramadaani kohta.
3. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.05.
4. a määruse resolutsiooni p-i 4 osas muutmata. 4 III
5. Kaebaja esitas määruskaebuses menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks ringkonnakohtu käesolevast määrusest ingliskeelse tõlke saamiseks.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Ringkonnakohus võtab haldusasja toimikusse kaebaja vanglasisese isikukonto väljatrüki perioodi 21.01.-20.05.2018 kohta, millest nähtuvalt on kaebaja laekumistele ja mahaarvamistele tuginedes arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek sedavõrd vähene (0,76 eurot), et ringkonnakohus loeb tõlkekulude tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused käesoleval juhul täidetuks (

§ 110

lg 1 p 1, § 111 lg 1, § 112 lg 1 p 1).

§ 116

lg 1 ls 3 näeb ette, et kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud isiku vabastamisel advokaadi õigusabi eest tasumise kohustusest, ei pea kohus määrust põhjendama. Eelnevast juhinduvalt märgib ringkonnakohus, et rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks ringkonnakohtu määrusest ingliskeelse tõlke saamiseks. IV 16. Kaebaja taotles määruskaebusest koopiat. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 88

kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt

§ 28lg-ga 2.

Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.

1. a määrus nr 3-7-1-502-15). Kaebaja on üksnes lakooniliselt märkinud, et ta soovib koopiat enda määruskaebusest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal vajadus enda õiguste kaitseks saada koopiat ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest. Seega on kaebaja taotlus läbimõtlematu ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja poolt järgnevalt esitatavad samasisulised taotlused jätab kohus tähelepanuta. V
2. Kaebaja taotles määruskaebusest ingliskeelset tõlget.

§ 81

lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul.

§ 80lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles.

Kuna kaebaja on ringkonnakohtule esitanud eestikeelse määruskaebuse, siis ei ole tegemist olukorraga, kus kohtule oleks esitatud võõrkeelne dokument, mille tõlkimine oleks eeltoodud sätetele tuginevalt kohtumenetluses nõutav. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebusest ingliskeelse tõlke saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 6