← Eesti

1-11-7178/139

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7178 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  2. aprilli 2018 määrus, millega jäeti Merlis Rannamets (ik 38003122745) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Merlis Rannamets ja tema kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebused RESOLUTSIOON
  3. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
  4. aprilli 2018 määrus, millega Merlis Rannamets jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Merlis Rannametsale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot. Mõista Merlis Rannametsalt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Merlis Rannamets kannab Tartu Vanglas karistust Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 114 p 5 alusel 14 aasta kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 8 järgi 30 päeva pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 14 aastat vangistust. Eelvangistus loeti karistusaja hulka. Karistustähtaja lõpp saabub
  8. veebruaril
  9. märtsil 2018 edastas vangla kohtule materjalid M. Rannametsa vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokurör ei toeta M. Rannametsa vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
  10. Tartu Maakohtu
  11. aprilli
  12. a määrusega jäeti M. Rannamets tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused M. Rannametsa ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Vangla iseloomustuse kohaselt esineb M. Rannametsa puhul mitmeid riske, mis tulenevad tema isiksuseomadustest, varasemast elukäigust ning käitumisest. Nende riskidega on vangistuse jooksul ka tegeletud. M. Rannamets on läbinud sotsiaalprogrammi, omandanud keskhariduse ja osalenud tööhõives. Tema käitumine kaaskinnipeetavate ja ametnikega suhtlemisel on olnud korrektne, konflikte esinenud ei ole, distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka süüdimõistetu vabanemisejärgsed elutingimused ning väljavaated sotsialiseerumiseks on suhteliselt head. Sõber on lubanud kindlustada elukoha ja töökoha siseviimistlejana. Kindla elu- ja töökoha olemasolu on tähtis, kuna just ebastabiilne elukorraldus ja sissetuleku puudumine viis süüdimõistetu õigusvastase käitumiseni. M. Rannametsa tutvusringkond on väike. Lähedastest on tal säilinud suhted õega. Lastega suhted on katkenud. Positiivsetele asjaoludele vaatamata leidis kohus, et M. Rannametsa ei saa esimesel võimalusel vabastada. Kuriteo asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise juures oluline kaal. Kohus leidiski, et M. Rannametsa vabastamine oleks ennatlik tulenevalt kuritegude iseloomust ja süü suurusest. Raske vägivallakuritegu ei olnud juhuslik sündmus, vaid pikemalt ette planeeritud ja toime pandud grupis. Kuriteod pandi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kannatanuks oli isik, kelle korteris elas M. Rannamets üürnikuna ja kellega tal oli usalduslik suhe. Isiku, kes paneb toime raske eluvastase kuriteo, vabastamine ligi 7 aastat enne karistusaja lõppu, ei ole põhjendatud. Praeguseks ära kantud karistus ei vasta toimepandud kuritegude raskusele ega ole kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab lisaks süüdimõistetu mõjutamisele andma ka ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil.
  13. Määruskaebustes taotlevad M. Rannamets ja tema kaitsja maakohtu määruse tühistamist ja M. Rannametsa vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. 4.1 Kaitsja leiab, et kõik eeldused M. Rannametsa tingimisi vabastamiseks enne tähtaega elektroonilise valvega on olemas. Tal on vabaduses elukoht ja võimalus asuda tööle. M. Rannametsa käitumisest vangistuses võib teha järelduse, et ta on aru saanud oma teo raskusest ning soovib vabaduses elada seaduskuulekalt. Positiivne käitumine vangistuses on kindlasti asjaoluks, mis vähendab tagasilanguse riski vabaduses. Kriminaalhooldus oleks abiks M. Rannametsa resotsialiseerumisel. Pidev kontakt kriminaalhooldajaga ning tööga hõivatus hoiaks M. Rannametsa uutest kuritegudest eemal. 4.2 M. Rannamets märgib, et ta töötab juba 6 aastat köögi abitöölisena, ta on lõpetanud põhikooli ja gümnaasiumi. See on tõstnud M. Rannametsa enesehinnangut ja avardanud maailmapilti. Peale gümnaasiumi lõpetamist proovis M. Rannamets astuda ülikooli kaugõppesse ning lasi sõpradel saata õppematerjali. Varasemalt on ta töötanud ehitustöödel, millisel alal tal on võimalus töökoht leida. Vabanedes on M. Rannametsale tagatud elu- ja töökoht. Ta kinnitab, et ei ole sama inimene, kes 7 aastat ja 3 kuud tagasi. Oma tegu M. Rannamets olematuks teha ei saa, ent ta teab, et ei tekitaks ühiskonnas kellelegi valu, vaid ta tahab leida kindla koha ja teha tööd. Kuriteo sooritamiseni viis M. Rannametsa madal haridustase, enesehinnang ja kohtumine raskel eluperioodil domineeriva ja pealetükkiva iseloomuga I. K.. M. Rannamets ei suuda tänaseni mõista, et oli sel perioodil nii mõjutatav ja pani toime kuriteo, millega põhjustas ohvri omastele kannatusi ja rikkus ka enda elu. M. Rannamets palub anda endale uue võimaluse. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
  14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata.
  15. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Rannametsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
  16. Määruskaebustes väited, mis maakohtu seisukoha ümber lükkaksid, ei leidu. Kaebustes on üksnes veelkord välja toodud M. Rannametsa positiivselt iseloomustavad asjaolud (millega kohus on juba kaalutlusotsustust tehes arvestanud) ning lubadused, et süüdlane uusi kuritegusid edaspidi toime ei pane. Määruskaebustes esitatud lubadused ja kinnitused on M. Rannamets andnud ka maakohtu istungil (kohtuistungi protokoll, lk 29). Hea käitumine vangistuses on kahtlemata positiivne, ent nagu maakohus ka märkis, ei saa süüdimõistetut siiski vabastada, kui kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Sellise asjaoluna on kohus välja toonud kuriteo toimepanemise planeeritult ja isiku suhtes, kellega tal oli usalduslik suhe. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa välistada, et kui isiku elus tuleb taas raskem periood, kui ta satub kellegi negatiivsesse mõjuvalda või kui tal tekivad majanduslikud raskused, paneb ta toime uue kuriteo. Iseloomustusest nähtuvalt tagab M. Rannametsale elu- ja töökoha M. P.. Viimane on kriminaalhooldaja ettekandes märgitut arvestades olnud neljal korral allutatud käitumiskontrollile. M. Rannametsa paneks ta tööle samasse korterisse, kus ta elama hakkab, tegema remonditöid (tl 10, pöördel). Kohtukolleegium leiab, et oht M. Rannametsa majanduslikesse raskustesse sattumiseks on endiselt olemas ja seda vaatamata elukoha olemasolule.
  17. Määruskaebustes ei ole esitatud ühtki asjaolu, millega maakohus määrust tehes ei arvestanud ega põhjendatud, millist materiaal- või menetlusõiguse normi on kohus rikkunud. Seetõttu märgib kohtukolleegium üksnes, et nõustub maakohtu põhistatud lahendiga M. Rannametsa vabastamata jätmise osas.
  18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  19. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kirjutanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 30 eurot (sh käibemaks 5 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi M. Rannametsa kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.