1-08-8618/76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-8618 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2018 määrus, millega jäeti Raido Toming (ik 38705162738) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raido Toming, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
5. mai 2018 määrus, millega Raido Toming jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Raido Toming kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 113 alusel 11 aasta pikkuse ja KarS § 323 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R. Tomingale liitkaristuseks 12 aastat vangistust. Sellele liideti Tartu Maakohtu
9. oktoobri
10. a otsusega mõistetud 3 aasta 8 kuu ja 21 päeva pikkuse vangistuse ärakandmata osa – 1 aasta 3 kuud ja 1 päev vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 3 kuud ja 1 päev vangistust. Karistustähtaja lõpp saabub
11. mail
14. jaanuaril 2018 edastas vangla kohtule materjalid R. Tominga vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokurör ei toeta R. Tominga vabastamist.
15. Tartu Maakohtu
16. mai
17. a määrusega jäeti R. Toming tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused R. Tominga ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et R. Toming on toime pannud erinevat liiki kuritegusid, mh tapmise. Lisaks on ta toime pannud teisi raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja varavastaseid süütegusid. Kuigi R. Toming on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli, omandanud keevitaja eriala ning töötanud, saab väita, et tema puhul on retsidiivsusoht endiselt kõrge. Neljal korral kriminaalkorras karistatud R. Toming kannab liitkaristust kolme kohtuotsuse alusel, mh teise inimese tapmise ja tunnistaja ähvardamise eest. Ta on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal, kui isik kandis tingimisi karistust röövimise eest. Ta on katseajal viibinud kaks korda, millest esimene katkes karistuse täitmisele pööramisega, kuna R. Toming ei täitnud kohustusi; teise katseaja jooksul aga pani ta toime uue kuriteo. On suur tõenäosus, et ka see katseaeg ebaõnnestub. Kuigi R. Tominga käitumist vangistuses võib pidada rahuldavaks, on tal ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuna ta ei allunud ametnike korraldustele. See viitab selgelt R. Tominga allumatusele. Allumatut käitumist ei õigusta R. Tominga kohtuistungil antud selgitused. Tegemist ei ole ainsa rikkumisega vangistuse jooksul. Kui isik ei suuda ka range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele alluda, on suur tõenäosus, et ta vabaduses ei ole seaduskuulekas. Karistus ei ole täitnud eesmärki kinnipeetava puhul, kes ei suuda kehtestatud korrast kinni pidada. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et retsidiivsusrisk ei ole R. Tominga puhul sedavõrd madal, et teda saaks ennetähtaegselt vabastada. R. Tominga käitumine vanglas näitab, et tal on probleeme kehtestatud reeglite järgimisel. Kohtul puudus kindlustunne, et R. Toming oleks suuteline täitma käitumiskontrolli nõudeid korrektselt ning et vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuste määramine oleks küllaldane uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Sellise isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega ligi 3 aastat enne karistusaja lõppu ei vastaks ka ühiskonna arusaamadele õiguskorrast ega oleks kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega. Raskete kuritegude eest mõistetav ja ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal viisil.
18. Määruskaebuses taotleb R. Toming maakohtu määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse esitaja märgib, et on karistusest ära kandud 10 aastat 3 kuud ja 14 päeva. Ta on lõpetanud
19. klassi (varem oli tal 6 klassi haridust), omandanud keevitaja eriala ning läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, 12 sammu, „Tagasilangus“, „Eluviisitreening“, „Agressiooni asendamisese treening“ ja „Viha juhtimine“, vabastava hingamise treeningu ja taastava õigluse programmi „Tee“. Nendest 9 programmist on R. Toming õppinud ja aru saanud milliseid tagajärgi toovad erinevad otsused ja mõistnud minevikus tehtud vigade algpõhjusi. R. Tominga kõige suuremaks probleemiks on olnud alkohol, valed sõbrad ja kriminaalse taustaga isikud. Nendest soovib ta tulevikus loobuda, koondada enda ümber isikud ja lähedased, kes teda toetavad ja kelle poole saab alati oma murega pöörduda. R. Toming on läbinud kõik sotsiaalprogrammid ja töötanud juba 4 aastat. Vanglas ei ole enam ühtki tegevust, millega retsidiivsusriski alandada. Vangla väljaarvutatud retsidiivsusprotsente ei saa arvestada. R. Toming palub arvestada sedagi, et esimesel korral, kui tema ennetähtaegset vabastamist otsustati, oli tal 15 distsiplinaarkaristust, teistel korral 5 ja nüüd vaid
20. Seega on ta teinud oma mõtlemises ja käitumises järeldused. Viimane kord määrati karistus allumatuse eest. R. Toming seletab, et
21. mail
22. a suri tema praeguse abikaasa ema ning ta soovis olla abikaasale moraalseks toeks. Ta on süüdi üleastumises, ent see tekkis tema ja valvurite vahelisest arusaamatusest. Sarnane juhtum oli kogu karistusaja jooksul esmakordne. Kriminaalhoolduse ajal suudab R. Toming käituda hästi. Varasemast kriminaalhooldusest ei tasuks samuti järeldusi teha, sest siis oli R. Toming alles poisike, ent nüüd on ta aru saanud, kuidas käituda ja mida teha. Ta on kindel, et suudab kriminaalhoolduse nõudeid täita.
23. juulil
24. a R. Toming abiellus ja perre sündis laps. Viimane on suureks motivaatoriks käituda hästi. Ta soovib uut võimalust näidata, et on teinud elust järeldused ja end muutnud. Oma kuritegusid kahetseb R. Toming väga, ent ta ei saa neid olematuks teha ega heastada. R. Toming on olnud vanglas väga pikka aega ja ta leiab, et suudab ühiskonnas kehtestatud reeglitega kohaneda. R. Toming lubab teha kõik endast oleneva kui talle uus võimalus antakse ja elada ühiskonnas kehtestatud reeglite järgi ning soovib pingutada, et elada täisväärtuslikku elu. 2
25. Lisaks on R. Toming esitanud taotluse vabastada ta elektroonilise valvega. Ta märgib, et elukoha lähedal elavad ka tema lähedased, kellega on head ja toetavad suhted. Seal ei ole vanu tuttavaid, kes R. Tomingat negatiivselt mõjutaksid. Rahulik keskkond võimaldab harjuda eluga vabaduses. Jalavõru on sama mis vangistus, aga leebemas variandis. R. Toming on nõus täitma kohtu pandud nõudeid ja lubab neid mitte rikkuda. Ta soovib olla olemas oma pere jaoks.
26. R. Tominga ema on kohtule saatnud kirja, kus ta kinnitab, et vabastamise korral toetavad lähedased R. Tomingat materiaalselt ning palub oma poja vabastamist, et viimane saaks võtta osa oma poja kasvatamisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
28. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad R. Tominga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
29. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. 9.1 Kassatsioonikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Maakohus on mõlemaid hinnatavaid aspekte vaaginud, tuues negatiivse poole pealt välja, et R. Tomingal on kehtiv distsiplinaarkaristus. R. Tominga enda kaebuse kohaselt on vangistuses tema käitumises toimunud nihe paremuse poole ning oluliselt vähenenud distsiplinaarkaristuste arv. Isiku iseloomustust selgub siiski, et R. Toming võib olla ametnikega suhtlemisel ebaviisakas ja üleolev ning suhtub vanglateenistusse kogumis negatiivselt. Vangla hinnangu kohaselt väljendab R. Toming sõnades küll motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda, ent kinnipeetava käitumine vangistuses tema sõnu ei kinnita (KoTo lk 6). Seega ei saa isiku edasist õiguskuulekust vangistuses käitumise järgi kuigi hästi prognoosida - erinevate sotsiaalprogrammide läbimist, põhikooli lõpetamist, keevitaja eriala omandamist ning töötamist vanglas varjutab kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja vangla iseloomustuse kohaselt ka üleolev ja ebaviisakas suhtumine vanglateenistusse. 9.2 Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. R. Tominga elutingimused vabaduses on toetavad – tal on eluase ning hiljuti sündis ka laps vangistuse jooksul sõlmitud abielust. Ilmselt omab R. Toming ka piisavalt teadmisi ja oskusi, et leida vabanemisel töökoht arvestades vangistuses omandatud eriala ning mõningast töökogemust enne vangistusse sattumist. Suhted lähedastega on head. R. Toming on lubanud katkestada suhted kriminaalkorras karistatud isikutega ja olla olemas oma pere jaoks. Eeltoodut arvestades võib isiku elutingimused vabaduses lugeda heaks. Küll aga on 3 maakohus R. Tominga vabanemisjärgseid tingimusi hinnates olnud veendunud, et kinnipeetava puhul on retsidiivsusoht endiselt kõrge. 9.3 Sellise järelduse on kohus teinud R. Tominga kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust. Ka ringkonnakohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. R. Toming kannab karistust muuhulgas teise inimese tapmise eest. Lisaks kannab R. Toming karistust tunnistaja ähvardamises tapmisega tema kohustuste täitmise eest kriminaalasjas. Kuriteo asjaolud annavad aluse väita, et R. Toming võib käituda väga impulsiivselt. Seda näitab ka osaliselt tema käitumine vangistuse ajal, samuti asjaolu, et ka enne käesolevat vangistust on R. Toming pannud toime vägivallaga seotud kuriteo, kui ta noaga ähvardades võttis kannatanult ära jalgratta. R. Toming on olnud kahel korral ka kriminaalhooldusel, ent esimesel korral pöörati vangistus täitmisele ja teise katseaja jooksul pani ta toime uue kuriteo. Vangla iseloomustuses on kinnipeetava puhul uue kuriteo riski nähtud raskete ja elule ohtlike vigastuste tekitamises ning vägivallaga ähvardamises. See oht on kõige tõenäolisem konfliktisituatsioonis ja siis, kui isik tajub enda suhtes ebaõiglust/ülekohut (KoTo lk 6). R. Tominga puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud enamikus hinnatavates valdkondades (töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi tarvitamine, narkootikumid, mõtlemine ja käitumine, hoiakud). See näitab, et ohuprognoos R. Tominga puhul on tõepoolest vähemasti arvestatav. Maakohus on õigustatult osutanud R. Tominga minevikule. Tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Kohtukolleegium möönab, et uute kuritegude riski peetakse suuremaks isikute puhul, keda on varem kriminaalkorras karistatud. R. Toming kannab praegu teist vabadusekaotuslikku karistust. Varasem korduv karistatus ega kriminaalhooldusel viibimine ei ole teda õiguskuulekusele suunanud.
30. Ehkki R. Toming on vähemalt sõnades kinnitanud, et on aru saanud oma suurimatest probleemidest (alkohol, valed sõbrad ja kriminaalse taustaga isikud), soovib edaspidi olla ümbritsetud lähedastega ja seaduskuulekas ning täita korralikult kriminaalhoolduse nõudeid, ei saa ringkonnakohtu hinnangul vaid isiku lubadustele tugineda. Sotsiaalprogrammide läbimine ning töötamine vangistuses ei maanda antud ajaks riski, et R. Tominga käitumises avalduvad vabanemise korral taas vägivaldsed jooned ning ta paneb toime uue kuriteo. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 rahuldamata R. Tominga taotlused maakohtu määruse tühistamiseks ja tema vabastamiseks ennetähtaegselt kas ilma elektroonilise valveta või koos sellega. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus