1-14-7590/212

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-7590 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus V.S. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.S. (ik XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta rahuldamata V.S. taotlus temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 23.04.2015 otsusega tunnistati V.S. süüdi KarS § 200 lg 2 p 6, 7 ja 8 – § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.03.2014 ja lõpeb 27.03.
8. Tartu Vangla esitas 21.03.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V.S. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
9. Tartu Maakohtu 25.04.2018 määrusega jäeti V.S. vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud formaalsed eeldused V.S. i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. Samas KarS §-st 76 lg 4 tulenevalt ei ole alust teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10. Maakohus eelnevast tulenevalt märkis, et V.S. il on üks kehtiv kriminaalkaristus. Reaalset vangistust kannab V.S. esimest korda. Käesoleval ajal kannab V.S. karistust raske varavastase süüteo, s.o grupiviisilise röövimise katse toimepanemise eest suures ulatuses, mis on toime pandud relvaga. Seega oli kuriteo toimepanemise eesmärgiks suures ulatuses varalise kasu saamine.
11. Maakohus leiab, et V.S. i käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste pärast. V.S. il on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. V.S. ile on kahel korral (s.o 26.10 ja 27.11.2017) määratud distsiplinaarkaristused allumiskohustuse rikkumise eest. Maakohtu hinnangul on nimetatud rikkumised rasked, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab V.S. i negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. Veelgi enam, V.S. on kohtuistungil, kus arutati tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt, väitnud, et tema ei tea allumiskohustuse rikkumistest midagi. Maakohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ja neid järgima. Lisaks on V.S. ile 15.11.2017 määratud distsiplinaarkaristus nimesildi kandmise kohustuse rikkumise eest.
12. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on V.S. vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ja riigikeele õppe A2 tasemel. V.S. osaleb alates 01.09.2017 keevitaja kutseõppes. Vangla tööhõives ei ole ta tervislikel põhjustel osalenud. Samuti on V.S. il vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht. Tartu Vangla andmetel on V.S. il seisuga 27.02.2018 vabanemisfondis 1500 eurot ja rahalised nõuded puuduvad.
13. Maakohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et V.S. i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leiab, et V.S. i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka ärakantud karistusaja pikkus. Maakohtu seisukohta ei muuda ka argumendid V.S. i tervisliku seisundi kohta. Sellest lähtuvalt tuleb V.S. il jätkata karistuse kandmist. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V.S. .
15. Kaebuse esitaja toob välja, et tal oli vabaduses raske periood, kuna kaotas töö, läks lahku oma elukaaslasest ning tegi rumalusi, mida ta kahetseb. V.S. il ei ole alkoholi ega narkootikumidega seotud sõltuvusi. Vabanemise korral on süüdimõistetu nõus läbima kõik määratud sotsiaalprogrammid, samuti alluma elektroonilise järelevalve korrale ning kriminaalhooldusametniku korraldustele. Käitumiskontroll ning täiendavad kohustused aitavad maandada riske ning aidata kaasa V.S. i resotsialiseerumisele. Samuti on V.S. il vabanemise korral olemas kindel töökoht, mis vastab tema terviseseisundile. V.S. kannab esimest reaalset vanglakaristust ning sai karistuseks kuus aastat vangistust, millest on ära kantud üle nelja aasta. Varasemalt ei mõistnud V.S. enda ohtlikku käitumist, kuid nüüd on tema suhtumine muutunud ja ta kahetseb toime pandut. Samuti on muutunud tema arusaam ühiskonnas kehtestatud reeglitest, vajadusest neid täita ning tagajärgedesse, mis reeglite rikkumisega kaasnevad. 2
16. Terviseprobleemide tõttu ei saa V.S. osa võtta vangla poolt pakutavatest töödest, samas osaleb süüdimõistetu resotsialiseerivates tegevustes. V.S. on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja eesti keele kursused. Arvestades V.S. i varasemat elukäiku, võib oletada, et ilma kontrollita on oht libastumiseks. Kriminaalhooldusametniku abil ja tema järelevalve all on need riskid väiksemad, teiseks teostatakse käitumiskontrolli küllalt pika perioodi jooksul. Vabaduses kavatseb V.S. tegeleda enda perekonnaga. Arvestades pikka vangistust ja selle kestel toimunud muudatusi süüdimõistetu maailmavaadetes, samuti keskkonda, kuhu V.S. vabanemise korral elama asuks, oleks tema ennetähtaegne vabastamine perspektiivis tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Samuti saab V.S. aru, et kui ta rikub kriminaalhooldustingimusi, pööratakse tema kandmata karistus täitmisele. Samuti, kui ta paneb käitumiskontrolli kestel toime uue süüteo, lisandub sellele omakorda uus karistus uue süüteo eest.
17. Maakohus tõi ainsa negatiivse asjaoluna välja V.S. i kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kokkuvõtvalt leiab V.S. , et määratud kolm distsiplinaarkaristust on määratud ühe ja sama rikkumise eest, millega ta ei nõustu, s.o nimesildi kandmise kohustuse rikkumise eest. V.S. on seisukohal, et ta ei ole nimesildi kandmise kohustust rikkunud, kuna nimesilt on alati temaga kaasas ja nähtaval.
18. Süüdimõistetu ema tervislik seisund on halb ning kuna V.S. i õde kolib ema juurest ära, vajab V.S. i ema tema abi. V.S. toob kaebuses välja, et palus nii kontaktisikul, kriminaalhooldusametnikul kui ka kontaktisiku vahetul ülemusel, s.o teise üksuse juhil võtta ühendust V.S. i õe ja emaga, kes kinnitaksid V.S. i väiteid, et tema emal on tervisega seotud probleemid ning ta ei ole suuteline üksi elama. V.S. soovis, et viidatud isikud koostaksid ema tervisliku seisundi kohta kohtu jaoks vajalikud dokumendid. Kontaktisik, kriminaalhooldusametnik ning teise üksuse juht keeldusid sellest. V.S. taotleb esitatud kaebuses, et kohus kontrolliks vabaduses muutunud asjaolusid. Juhul kui kohus sellest keeldub, taotleb V.S. endale riigi õigusabi korras advokaadi määramist, kes koguks ja kinnitaks määruskaebuses toodud andmeid. V.S. esitab kaebuse lisana perearsti tõendi oma ema tervisliku seisundi kohta.
19. 29.05.2018 esitas V.S. määruskaebuse täienduse, milles toob välja, et kui käesolevas asjas oleks kriminaalasi lahenenud kokkuleppemenetluses, oleks ta saanud karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust – praeguseks on tal kantud juba 4 aastat ja üle 2 kuu vangistust. Ühtlasi rõhutab V.S. veelkord oma ema tervisliku seisundiga seotud asjaolusid ning asjaolu, et süüdimõistetu ema vajab tema abi. V.S. on nõus alluma ka elektroonilisele järelevalvele. Ringkonnakohtu järeldused
20. Ka ringkonnakohus ei vabasta V.S. it vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium vaid järgmist.
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab rahuldamata V.S. i taotluse temale riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. Arvestades V.S. i mahukat määruskaebust ja selles toodud seisukohti, on kriminaalkolleegium arvamusel, et süüdimõistetu on suuteline iseseisvalt ilma kaitsja abita määruskaebemenetluses osalema.
22. Ühtlasi jätab ringkonnakohus rahuldamata V.S. i taotluse, et kohus kontrolliks süüdimõistetuga seotud perekondlikke asjaolusid. Kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks taolist järelepäringut süüdimõistetu ema tervisliku seisundi osas teha, kuna viimase tervisega seotud probleemid ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja V.S. i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise. 3
23. Samuti peatub V.S. esitatud määruskaebuses põhjalikult temale määratud distsiplinaarkaristustel, kokkuvõtvalt on määruskaebusest võimalik välja lugeda, et süüdimõistetu eitab distsiplinaarkaristuste aluseks olevate rikkumiste toimepanemist, s.o nimesildi kandmise kohustuse rikkumist. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et eeltoodu ei ole käesoleva määruskaebemenetluse esemeks. Kui süüdimõistetu ei nõustu temale määratud distsiplinaarkaristustega, kuuluvad need vaidlustamisele halduskorras. Samuti, kuna haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti (HMS § 61 lg 2), siis loeb ringkonnakohus kolm V.S. ile määratud distsiplinaarkaristust kehtivaks, mistõttu on ka maakohus nendele õigustatult tuginenud. Seetõttu jätab ringkonnakohus ka sellekohased määruskaebuses toodud argumendid tähelepanuta.
24. Mis puudutab aga maakohtu määrust, millega V.S. jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, siis kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning V.S. i ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks V.S. tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
25. Kriminaalkolleegium nõustub, et V.S. i iseloomustamiseks on võimalik välja tuua mitmeid positiivseid asjaolusid (vt käesoleva määruse p 6). Siiski ei saa erinevalt määruskaebuses toodust jätta tähelepanuta asjaolu, et süüdimõistetul on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane tingimus, s.o õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal. Nimelt on V.S. il kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Määruskaebuses toodud ennastõigustav suhtumine määratud distsiplinaarkaristustesse viitab sellele, et V.S. ei suhtu täie tõsidusega kinnipidamiskohas temale kohustuslike reeglite täitmisesse, mistõttu puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et vabaduses oleks süüdmõistetu motiveeritud ka kriminaalhooldusametniku korraldustele alluma. Hoolimata sellest, et V.S. il on üks kehtiv kriminaalkaristus ning ta kannab esimest reaalset vabadusekaotuslikku karistust, on käesoleva karistuse aluseks oleva süüteo tehiolud võrdlemisi rasked. V.S. on süüdimõistetud grupis, relvaähvardusel toime pandud röövimise katses, s.o vastavalt omavahelisele kokkuleppele otsustati röövida kannatanult 80 000 euro väärtuses sularaha, mida teadsid viimasel kaasas olevat. Toime pandud tegu viitab süüdimõistetu soovile kergesti rikastuda vahendeid valimata. Seega ei ole välistatud, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub V.S. taas varavastaseid kuritegusid toime panema.
26. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et V.S. i isik ja tema varasem elukäik, käitumine kinnipidamiskohas ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul V.S. i ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et V.S. oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole V.S. i ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.04.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 4 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5