1-16-5273/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5273 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2018 määrus Eno Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Eno Tuiv (ik 36601072222), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega tunnistati Eno Tuiv süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Helsingi Apellatsioonikohtu 05.11.2009 otsusega mõistetud karistuse 9 aastat 1 kuu ja 5 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti E. Tuivile 9 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2009 ja lõpeb 15.02.
6. Viru Vangla esitas 22.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E. Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 08.05.2018 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud E. Tuivi, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Süüdimõistetut on varem kriminaalkorras karistatud ning toimepandud kuriteod on muutunud raskemaks. Viimane kuritegu on suures koguses narkootiliste ainete vahendamine ja maksude maksmisest hoidumine, mis on toime pandud suure rahalise kasu saamise eesmärgil.
9. Positiivsena võib välja tuua, et E. Tuiv töötab vanglas koristajana, temaga on läbi viidud vestlusi kuritegude põhjus-tagajärg seostest ning ühiskonnas toimivatest reeglitest, samuti läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. E. Tuivil puuduvad ka distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel elukoht oma vennapojale kuuluvas majas. Samas puudub süüdimõistetul vabanemise korral garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult iseseisvalt toimetulemiseks. Kuigi isik ise hindas oma majanduslikku toimetulemist enne vangistust heaks, pani ta kuriteo toime suure rahalise kasu saamiseks. Seega esineb uute majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandavate kuritegude risk, kui isikul ei ole kindlat sissetulekut. Samuti on vangla materjalide kohaselt isiku elukaaslane seisukohal, et nende kooselust ei tule enam midagi välja, kuna isik on vägivaldne. Varem on E. Tuiv pannud toime isikuvastase kuriteo alkoholijoobes olles. Vangistuses olles on korduvalt rünnanud ametnikku ja ähvardanud kaaskinnipeetavaid, mis viitab puudulikule probleemide lahendamise oskusele.
10. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes eelkõige toimepandud kuriteo asjaoludest ning isiku vabanemisjärgsetest elutingimustest, ei ole maakohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt ja järgiks kõiki ettenähtud kohustusi. Määruskaebus
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu E. Tuiv, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
12. Süüdimõistetu toob määruskaebuses välja, et on teinud jõupingutusi seaduskuuleka elu elamiseks. E. Tuiv on aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, ning on vangistuses üles näidanud tahet seaduskuulekaks eluks. Tema vabanemise korral ei ole ühiskonna heaolu ohustatud. Muuhulgas ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi, samuti on läbitud sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Ühtlasi on E. Tuiv vangistuses viibides teinud omad järeldused seadusevastastest tegudest ja ennast parandanud, samuti on jõudnud järeldusele, et seaduskuulekas elu on palju enamat väärt kui seadusevastane elu ning et seaduskuulekas elu pakub enam rõõme ja võimalusi. Täiendavalt toob E. Tuiv välja, et ta on süüdi mõistetud Soome Vabariigi kohtuotsuse alusel, mille kandmiselt vabastatakse isik automaatselt pärast poole vangistuse ära kandmist. Süüdimõistetu ei soovi sellega öelda seda, et Eesti Vabariik on talle ülekohut teinud, kuid soovib, et antud asjaolu võetaks arvesse. E. Tuiv on peagi ära kandnud 10 aastat vangistust. Elukaaslasega on tal nüüdseks head suhted. Ringkonnakohtu järeldused
13. Ka ringkonnakohus ei vabasta E. Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 2
14. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning E. Tuivi ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis ning võtnud muuhulgas arvesse ka määruskaebuses välja toodud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Seega on maakohus veenvalt põhjendanud, miks E. Tuiv tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta.
15. On küll positiivne, et E. Tuiv on viimase kinnipidamiskohas veedetud aasta jooksul näidanud üles õiguskuulekat suhtumist, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning isik täidab individuaalses täitmiskavas sätestatud eesmärke. Samas tuleb ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta süüdimõistetu käitumist kinnipidamiskohas tervikuna. Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega karistati E. Tuivi KarS § 274 lg 1 järgi, kuna E. Tuiv lõi kinnipidamiskohas rusikas käega vangivalvurit vastu põske. Ka vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu käitumine vangistuse jooksul on olnud ettearvamatu, kaaskinnipeetavate suhtes on isik üles näidanud ähvardavat suhtumist. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu suhtes on kohaldatud vangistuse jooksul ka VangS § 69 sätteid, s.o täiendavaid julgeolekuabinõusid. Seega ei ole võimalik vaid viimase õiguskuuleka aasta põhjal kinnipidamiskohas teha tõsikindlaid järeldusi sellest, et E. Tuiv on ka tegelikkuses enda käitumist ja suhtumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Teisiti öeldes, kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et vabaduses oleks E. Tuiv suuteline konfliktsetes olukordades õigusrikkumiste toime panemisest hoiduma ning tervikuna kriminaalhooldusreeglitele alluma.
16. Süüdimõistetu varasemast elukäigust nähtub, et E. Tuiv on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, s.o Soome Vabariigis karistati teda muuhulgas selle eest, et toimetas vähemalt kuuel korral narkootikume (vähemalt 13 kg amfetamiini ja 3 kg kokaiini) Eestist Soome. E. Tuiv kannab eeltoodu eest käesolevalt Eestis liitkaristust. Seega on õige maakohtu poolt toodu, et kuna varasemalt on E. Tuiv pannud toime süütegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on vabaduses kindla töökoha puudumine uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaks asjaoluks.
17. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et E. Tuivi isik ja tema varasem elukäik, mõistetud kriminaalkaristused, osaliselt käitumine kinnipidamiskohas ning kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad käesoleval juhul E. Tuivi ennetähtaegse vabastamise. Kriminaalkolleegiumil puudub veendumus, et E. Tuiv oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole E. Tuivi ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
18. Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3