KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1315 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

§ 121

lg 2 p 3 järgi karistuse mõistmiseks ja apellatsioonimenetluse kulu hüvitamise otsustamiseks Tartu Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2018 otsusega tühistada Viru Maakohtu 11.04.2017 otsus osaliselt, s.o J.

§ 121lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse osas.

Uue otsusega mõisteti J.

§ 121lg 2 p 3 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

Muus osas jäeti Viru Maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsus jõustus 07.04.

2. 27.04.2018 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule taotluse 11.04.2017 ja 28.11.2017 kohtuotsustega mõistetud karistuste liitmiseks KarS § 413 alusel.
3. Viru Maakohtu 10.05.2018 määrusega rahuldati Viru Vangla taotlus mitme kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 kohaselt liideti J. Hohlovile Viru Maakohtu 28.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-1315 mõistetud karistus – 3 aastat 7 kuud vangistust – ja Viru Maakohtu 11.04.2017 kohtuotsusega nr 1-17-1327 mõistetud karistus – 4 aastat vangistust – ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti J. Hohlovile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.09.
4. Maakohus asus seisukohale, et vangla taotlus on põhjendatud ning liitkaristus tuleb mõista mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, kuna kuriteod ei ole omavahel seotud. Ehk J. Hohlovile tuleb mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Määruskaebus
5. Viru Maakohtu 10.05.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Hohlovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse osaliselt ning teha uus määrus, millega liita kahe kohtuotsusega mõistetud karistused selliselt, et loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. 5.
6. Määruskaebuse kohaselt on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust. Liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56 ning tuvastada, kas raskeim karistus süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastab või mitte. Maakohus on aga liitkaristuse mõistmisel lähtunud sellest, et kuriteod ei ole omavahel seotud. Ka käesoleval juhul J. Hohlovi tuleb kohelda liitkaristuse mõistmisel võrdselt isikutega, kes on omavahel seotud kuriteod toime pannud. 5.
7. Viru Maakohtu 28.11.2017 kohtuotsusega nr 1-17-1315 on J. Hohlovile mõistetud karistus sanktsiooni alammäära lähedal. Kaitsja arvates karistuse alammäära lähedale määramine viitab sellele, et J. Hohlovi süü suurus on väge väike. Samuti tuleb arvestada, et J. Hohlov on täitnud KarS § 184 lg 2 mõlema punkti koosseisu, mistõttu karistuse mõistmine alammäära lähedale selgelt viitab sellele, et süüdimõistetu süüs suurus on väike. Asjas nr 1-17-1327 mõistis kohus J. Hohlovile karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistuse 4 aastat. KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsiooni määrad on kuni 5 aastat. Seega karistus on määratud sanktsiooni ülemmäära lähedale, mistõttu süü suurus oli suur. Kuna ühe paragrahvi alusel süü suurus oli väga väike, teise paragrahvi alusel süüs suurus oli suur, siis liitkaristus vangistuse näol saavutab eesmärgi, kui loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
8. Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti ning taotlusi kuni 04.06.
9. Nimetatud tähtajaks seisukohti ei saabunud. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult liitnud karistused KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. Karistuse mõistmine toimub KarS § 56 alusel ning on iga isiku suhtes personaalne ja kohtul tuleb arvestada kõiki viidatud sättes toodud asjaolusid. Seega on kaitsja määruskaebus ka mõneti vastuoluline, tuues välja, et kord on oluline, et isikut on karistatud seotud kuritegude eest, aga siis tuleb jälle arvestada, et karistus tuleb mõista sarnase kuritegude toimepandud isikutega. Karistus mõistetakse siiski üksnes konkreetsest isikust lähtuvalt, arvestades KarS §-s 56 väljatoodud asjaolusid. Ka ei anna alust kergema karistuse kaetuks lugemiseks raskeima karistusega asjaolu, et J. Hohlovi on karistatud KarS § 184 lg 2 järgi sanktsiooni alammäärase lähedase vangistusega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et J. Hohlovile on mõistetud 2 kohtuotsusega karistuseks 4 aastat vangistust ja 3 aastat 7 kuud vangistust. Seejuures on vajalikuks peetud karistuse liitmine üksnes osalise liitmise teel ja sedagi liitkaristusena kokku 5 aastat vangistust. Maakohtu poolt viidatud kahe kuriteo toimepanemine viitabki sellele, et tegemist on mõlemal juhul raske kuriteoga, mille puhul ei ole põhjendatud lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Osaline liitmine näitab ka seda, et kuna liitkaristuseks mõisteti üksnes 5 aastat vangistust, siis on arvestatud, et kriminaalasjas nr 1-17-1315 on karistus olnud sanktsiooni alammäära lähedane ehk süü ei ole olnud suur.
12. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ja analüüsist 1 pooltunni ulatuses ning määruskaebuse koostamise eest 2 pooltunni ulatuses. Kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb J. Hohlovil hüvitada V. Gimaevi kaitsjatasu 90 eurot.
13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja §-st 413 tuleb jätta Viru Maakohtu
14. mai 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3