KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-4546 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidl

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 järgi mõistetud 2 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 8 päeva, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu ja 22 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus alates 7.

märtsist 2017 karistusaja hulka ning D. Dementjevi karistuse kandmise alguseks loeti

1. märts
2. Karistusaeg lõpeb
3. aprillil
6. märtsil 2018 edastas vangla kohtule materjalid D. Dementjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta D. Dementjevi vabastamist.
7. Viru Maakohtu
8. mai
9. a määrusega jäeti D. Dementjev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed alused D. Dementjevi vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 16 kehtivat väärteokaristust. Ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. D. Dementjev kannab karistust varguste eest ajavahemikul
10. maist 2016 -
11. märtsini 2017 (kokku 33 episoodi), mis on toime pandud üksi ja grupis. Kuriteod sooritas isik selleks, et saada raha, mille eest osta narkootilisi aineid. Toimetulekut vabaduses mõjutasid võlad (D. Dementjev on võtnud minevikus korduvalt kiirlaene) ja sõltuvusainete tarvitamine. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht, ent tal on 8857,67 euro ulatuses nõudeid. Seetõttu võib ta majanduslike raskuste ilmnemisel asuda uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mis tingib kuritegude toimepanemist. Sõltuvusainete mõju all võib D. Dementjev käituda agressiivselt. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, ta on korduvalt sooritanud vargusi grupis. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et varasem isiku allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, sest ta ei suutnud hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Puudub kindlus, et D. Dementjev tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab katseaja edukalt läbida, täites kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoidub uute kuritegude toimepanemisest. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on olnud hõivatud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Lisaks osaleb ta riigikeele B1-taseme õppes ning vabanemisel soovib asuda SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse.
12. Määruskaebustes taotlevad kaitsja ja D. Dementjev maakohtu määruse tühistamist ja viimase vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 4.1 Kokkuvõtlikult märgib D. Dementjev järgmist. Kohtu tõlgendus ei tugine seadusele, on vastuolus erialakirjandusega, kohtupraktikaga ja põhiseaduse põhimõtetega. Kinnipeetava peamiseks ennetähtaegse vabastamise eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Seda hinnatakse isiku käitumise ja individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmise järgi. D. Dementjevil ei ole ühtegi kehtivat rikkumist, ta ei ole keeldunud tööst ja teeb kõik endast oleneva, et pöörduda tagasi normaalse elu juurde. D. Dementjev käib eesti keele kursustel ja lõpetas sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ta on teinud karistusest järeldused ja paljud asjad ümber mõtestanud. Edaspidi soovib D. Dementjev pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, kus aidatakse tal resotsialiseeruda. 4.2 Kaitsja märgib, et D. Dementjevit on küll korduvalt kriminaalkorras karistatud, ent teda on sellele vaatamata võimalik ennetähtaegselt vabastada. D. Dementjev ise tunnistas tehtud vigu ning on edaspidi motiveeritud elama seaduskuulekalt. Ka kohtu poolt ära näidatud positiivsed andmed näitavad, et D. Dementjevi karistus on oma eesmärgi täitnud. D. Dementjev on avaldanud soovi end esmalt ravida ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Olukorras, kus isik on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud AN tugigrupis ja soovib asuda end narkosõltuvusest ravima, oleks tema edasiseks taasühiskonnastamiseks määrava tähtsusega sellise ravi kohustamine koos kriminaalhooldusega ja täiendavate kohustustega. Vangistuse lõpuni kandmisel ei kaoks tasumata nõuded ega kriminaalkorras karistatud tuttavad, kuigi viimaste puhul on võimalik keelata neil D. Dementjeviga suhelda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebusi edu ei saada. 6.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus, miks

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad D.

Dementjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Kohus on kaalutlusotsust 2 tehes välja toonud positiivse asjaoluna ka need asjaolud, millele määruskaebuse esitaja on juhtinud ringkonnakohtu tähelepanu (sh distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi ja eesti keele koolituse läbimine, tööga hõivatus, rehabilitatsioonile asumine). Kohus on jätnud D. Dementjevi tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja isik andsid kohtule piisava aluse arvata, et D. Dementjevist lähtuv ohuprognoos uue kuriteo toimepanemiseks on endiselt olemas. Kohus on taolist prognoosi põhjendanud sellega, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusid teinud, ta paneb kuritegusid toime nii üksi kui grupis ning vabanemisel puuduv töökoht võib tingida majanduslike raskuste korral uute kuritegude toimepanemise. Kohus on välja toonud, et D. Dementjev kannab karistust 33 varguse eest ning tema käitumist juhib sõltuvus narkootilistest ainetest. Ehkki määruskaebustest nähtuvalt on D. Dementjev soovinud edaspidi pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse, nähtub tema iseloomustusest, et narkootikume on ta tarvitanud juba pikki aastaid, mistõttu ei ole garanteeritud tema edukas resotsialiseerumine. Korduv seaduse rikkumine ning varasematest karistustest järelduste mittetegemine seab paratamatult kahtluse alla, kas D. Dementjevi lubadused pöörduda edaspidi õiguskuuleka elu juurde reaalsuseks saavad. Korduvalt kriminaalkorras karistatute puhul ei saa mõistetavalt kohtu usaldus isiku lubadustesse olla ülemäära kõrge. 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus