1-12-4881/158

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4881 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai 2018 määrus, millega Andrus Lutsu (ik 37901192776) jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrus Lutsu, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Andrus Lutsu kannab Tartu Vanglas karistust Tartu Maakohtu
5. mai
6. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 184 lg 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Vangistuse algusajaks loeti
9. detsember
10. Karistuse kandmiselt vabastati A. Lutsu Tartu Maakohtu
11. augusti
12. a määrusega. Tartu Maakohtu
13. veebruari
14. a määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa, 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
15. veebruar
18. veebruaril 2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid A. Lutsu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
19. Tartu Maakohtu
20. mai
21. a määrusega jäeti A. Lutsu tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täidetud on formaalsed tingimused A. Lutsu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas tõi kohus välja, et A. Lutsut on korduvalt kriminaalkorras karistatud mõlemal korral KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtute infosüsteemi kohaselt on pooleli menetlus, kus A. Lutsut süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. See viitab asjaolule, et A. Lutsu on endiselt ohtlik ning tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. A. Lutsu vabastamise kasuks räägivad mitmed asjaolud: ta on end distsiplineeritult üleval pidanud, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille läbiviija on teda kiitnud. A. Lutsu ei ole enda kinnitusel 8 aastat sõltuvusaineid tarvitanud ning on kindel, et ei hakka uuesti tarvitama. Ta on seadnud endale kindlad eesmärgid, kuidas hoida eemale sõltuvust tekitavatest ainetest. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on süüdlasel elukoht, teda toetab ema. Positiivsetele asjaoludele vaatamata ei saa öelda, et kinnipeetavast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk oleks väga madal. A. Lutsut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab neljandat reaalset vangistust. Tingimisi karistust koos kriminaalhooldusele allutamisega on määratud A. Lutsule viis korda, esimesed kaks lõppesid positiivselt. Edasiselt aga kriminaalhooldused luhtusid. On igati alust arvata, et A. Lutsu võib vabadusse pääsedes jätkata kuritegelikku käitumist, sest ühestki kohtule esitatud arvamusest ei nähtu, et tema elus ja suhtumises oleks toimunud midagi sellist, mis paneks teda õiguskuulekalt käituma. A. Lutsu iseloomustusest nähtub, et ta proovis esmakordselt narkootikume 90-ndatel aastatel, esialgu pidudel. Hiljem tarvitas ta amfetamiini regulaarselt. Vangistuses on A. Lutsu läbinud aktiivse rehabilitatsiooni
22. a, ent kriminaalhooldaja ettekande kohaselt tuvastati A. Lutsul
23. novembril 2016 ja
24. jaanuaril 2017 amfetamiini tarvitamine. Ehkki A. Lutsu on läbinud sotsiaalprogrammi ning on valmis minema sõltuvusravile, on tegemist väga pikaajalise narkootikumide tarvitajaga, tarvitatavad narkootikumid on muutunud ajas järjest kangemaks ja tarvitamise sagedus regulaarseks. Vangla range järelevalve alt pääsedes võib A. Lutsu taas libastuda. A. Lutsul ei ole sõpru ega lähedasi (v.a ema), kes saaksid teda sõltuvusest vabanemisel toetada. Tema tutvusringkond koosneb pigem narkootikumide tarvitajatest ja kriminaalkorras karistatud isikutest. Seega oleks A. Lutsule vajalik keskkonnavahetus, sest naastes Tartu piirkonda on lihtne kohata varasemaid tuttavaid ja asuda taas kuritegelikule teele.
25. A. Lutsu taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega või saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Maakohtu määruses on kirjas, et arutati küsimust A. Lutsu vabastamiseks elektroonilise valvega, ehkki arutati tavalist ennetähtaegset tingimisi vabastamist – nimetatud nüanss muudab oluliselt võimaliku vabastamise tingimusi. Algselt vangla ei toetanud A. Lutsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, küll aga asus ta hiljem (
26. veebruar 2018) seda toetama, kuivõrd kõrgohtlikkus oli määratud valesti (vt ka määruskaebusele lisatud õiend). Kahjuks kujundas ka prokurör oma arvamuse vangla esialgse iseloomustuse põhjal. See mõjutas omakorda kohut A. Lutsu mitte vabastama. Kohus tugines kokkuvõttes A. Lutsu mittevabastamisel retsidiivsusprotsendile, mille kujundas Tartu Vangla konkreetse kuriteo pinnalt. Sama kuriteoga oli koostatud kaks iseloomustust. Üks
27. juulil 2015 (26% ja 27%, vt ka
28. a koostatud iseloomustus), kui A. Lutsu vabanes tingimisi ennetähtaegselt ja teine
29. jaanuaril 2018 (32% ja 47%). Riskiprotsendid on täiesti erinevad, ehkki uut kuritegu A. Lutsu vahepeal toime ei pannud (ainult karistus pöörati täitmisele). Kohus ei tuginenud faktidele, vaid Tartu Vangla ametniku subjektiivsele hinnangule, rikkudes nii õiglase kohtupidamise nõuet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
30. Apellatsioonikohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis 2 isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-1217, p 16).
31. Ringkonnakohus ei nõustu A. Lutsuga, et tema ennetähtaegset tingimisi vabastamata jätmist mõjutas kuidagi kohtumääruse sissejuhatuses märgitud asjaolu, et arutatakse A. Lutsu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Määruse põhiosas ei ole ühtki viidet antud asjaolule: vastupidi – kohus on analüüsinud tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalseid eeldusi ja tuvastanud, et A. Lutsu on ära kandnud vähemalt 2/3 talle mõistetud karistusest, ent mitte vähem kui neli kuud (vt määruse lk 3).
32. Teine A. Lutsu sisuline vastuväide määrusele seisneb selles, et kohus on kujundanud oma arvamuse selle järgi, et A. Lutsu on avalikkusele kõrgohtlik, ehkki hiljem asus vangla vabastamist toetama. Samuti on erinevad
33. a ja
34. a riskiprotsendid, ehkki vahepeal ei ole A. Lutsut süüdi tunnistatud. Ringkonnakohus leiab, et antud asjaolu ei tinginud A. Lutsu ennetähtaegset vabastamata jätmist. Ka apellatsioonikohtu praktikas on asutud seisukohale, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsendina välja toonud, ei saa vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta, kui vangla materjalidest ei nähtu, millise meetodi ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastatud uue kuriteo tõenäosusprotsendid leitud. Vangla riskihinnang peab olema kontrollitav: see peab kajastama andmeid, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuste käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust (vt ka TrtRKm asjas nr 1-16-6652). Kuivõrd antud asjas ei tulene maakohtu seisukohast kuidagi, et A. Lutsu vabastamata jätmise oleks tinginud vangla poolt välja arvutatud riskiprotsendid, siis ei lükka määruskaebuse väited I astme kohtu seisukohti ümber.
35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Lutsu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Maakohus on põhjendanud A. Lutsu vabastamata jätmist tema varasema elukäigu (korduvalt kriminaalkorras karistatud grupiviisilises narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises, neljas reaalne vangistus, varasemalt mitme kriminaalhoolduse luhtumine), tema isiku (pikaajalised probleemid narkootikumidega) ja vabanemisjärgsete tingimustega (toetab ainult ema, lähedased või sõbrad, kes tuge pakuksid puuduvad, tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikud ja sõltlased). Kõige eeltoodu tõttu on maakohus asunud seisukohale, et A. Lutsu puhul on retsidiivsusoht suur. Ka Riigikohtu praktikas on leitud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks vargused, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. detsembri
37. a määrus asjas nr 3-1-1-103-06, p 15). A. Lutsut on korduvalt narkokuritegude eest karistatud, tal on ka endal probleeme narkootikumidega, tema tutvusringkonda kuuluvad narkootikume tarvitavad ja kriminaalkorras karistatud isikud ning ka praegu käib tema suhtes kriminaalmenetlus samaliigilises kuriteos. Seega on ta kahtlemata isikuks, kelle puhul ka kohtupraktikas on täheldatud suurt ohtu uute kuritegude toimepanemiseks.
38. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus