1-16-8908/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8908 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2018 määrus süüdimõistetu Sergei Vinki vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Vink (isikukood 37004293712), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2018 määrus muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu põhjendused ennetähtaegse vabastamise formaalsete aluste täidetuse osas.
5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 24.11.2016 kohtuotsusega karistati Sergei Vinki KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aastat 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.06.
7. Karistuse kandmise lõpp 12.12.
8. Maakohtu määrus
9. Viru Maakohtu 17.04.2018 määrusega jäeti S. Vink vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
10. Süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkorras karistusega ning esimese vanglakaristusega. Kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mille süüdimõistetu pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla materjalide kohaselt kinnipeetav ei tunnista kuriteo toimepanemist ega ka seeläbi majandusliku kasu saamist. 2.
11. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, ta omandas riigikeele A1-taseme ja õppis riigikeele A2-taseme õppes ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on ka kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris. 2.
12. Samas puudub süüdimõistetul garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul iseseisavalt majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava pensionärist ema on küll nõus poega materiaalselt toetama, kuid isikul oli enne vangistust määratud töövõimetus, mis võib raskendada isikul sobiva töökoha leidmist. Samuti on kuritegu materjalide kohaselt toime pandud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, millest järeldub, et isik võib uuesti majanduslike raskuste ilmnemisel toime panna kuriteo rahalise kasu saamiseks ja seeläbi oma majandusliku olukorra parandamiseks. 2.
13. Kinnipeetava enda sõnul tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid ei kuulu, samas on kuritegu toime pandud grupis. Ema sõnul olid pojal enne vangistust alkoholiprobleemid, kuid isik ise peab alkoholi tarvitamisega seotud olukorda kontrolli all olevaks. 2.
14. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, on isiku poolt toime pandud kuriteo näol tegemist raske kuriteoga ning isik ei ole maakohtu hinnangul kandnud talle mõistetud küllaltki pikast karistusest ära piisavalt, samuti võib kinnipeetav majanduslike raskuste ilmnemisel toime panna uusi kuritegusid. Seega esineb maakohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk ning maakohus ei olnud veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab maakohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuivõrd isikul on karistust jäänud kanda veel küllaltki pikk aeg, s.o üle 1 aasta 6 kuu. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele
15. Viru Maakohtu 17.04.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. 3.
16. Kaebaja ei nõustu maakohtuga, et tema ennetähtaegne vabastamine on enneaegne, kuna süüdimõistetul on ära kantud nõutud ulatus karistusest, s.o pool karistusest. S. Vink on aru saanud oma süüst, mistõttu ta nõustus asja lahendamisega kokkuleppemenetluses. S. Vink toob välja, et teda on süüdi mõistetud 1 episoodis narkokuriteos ning selle toimepanemise eest ei saanud ta mitte mingisugust materiaalset kasu. 3.
17. Süüdimõistetu toob välja, et tema poolt uue kuriteo toimepanemise risk on üksnes 8% ning nii vangla kui ka prokuratuur toetavad süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta nende asjaoludega ei arvesta. Maakohus on rikkunud kaalutlusõigust ning on reaalselt jätnud arvestamata esinevad positiivsed asjaolud. Maakohus ei ole analüüsinud kõiki KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise puhul on oluline süüdimõistetu käitumine vangistuses ning S. Vinki puhul on see olnud positiivne – süüdimõistetu õppis riigikeelt, käis tööl, distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti täidab S. Vink kõiki täitmiskavas kirjasolevaid asju. 3.
18. Süüdimõistetu on vangistuses töötanud koristajana juba üle 1 aasta ning tal on selle eest teenitud raha vabanemisfondis 1300 eurot. Maakohus tegi otsuse keelduda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest üksnes põhjusel, et süüdimõistetu on toime pannud raske kuriteo. Samuti on põhjendamata maakohtu poolt järeldus, et kuna süüdimõistetul puudub vabaduses garanteeritud töökoht ning tegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis tegemist on uue kuriteo toimepanemise riskiga. Süüdimõistetu toob välja, et ta ei ole toimepandud teo eest saanud materiaalset kasu, ta töötas ka enne vangistust, ilmselt on 2 tal võimalik samale kohale tööle tagasi asuda. Ta saab töövõimetuspensioni ning kuna ta vabanemisel läheb elama ema juurde, siis on tal võimalik oma isiklik korter välja üürida ja seeläbi teenida tulu. S. Vink toob välja, et tal on pikaajaline töökogemus ning on kuni käesoleva teoni olnud seaduskuulekas inimene ning tal ei ole ka ühtegi kehtivad väärteokaristust. Kuriteo toimepanemine oli juhuslik ning ta siiralt kahetseb seda. Samuti on ema ja õde valmis süüdimõistetu vabanemisel toetama. Nende materiaalne abi on aidanud süüdimõistetul vangistuses ka menetluskulusid tasuda. Kõik esinevad asjaolud räägivad S. Vinki vabastamise kasuks.
19. Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 29.05.
20. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väljatoodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning süüdimõistetu S. Vinki vabastamiseks ennetähtaegselt elektroonilise valve alla.
22. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohus ei ole tuvastanud, kas S. Vinki puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenevalt peab olema süüdimõistetul kantud vähemalt pool mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti peab süüdimõistetu olema andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Käesolevaks taotluse arutamise ajaks oli süüdimõistetu ära kandnud vähemalt pool mõistetud karistusest ning S. Vink on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks (lk 16). Elukoht aadressil XXX; Narva vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele.
23. Ringkonnakohtul hinnangul, arvestades kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole põhjendatud käesoleval ajal veel S. Vinki vabastamine tingimisi ennetähtaegselt. On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on vangistuse jooksul töötanud, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, s.o toimepandud süüteo asjaolusid ning süüdimõistetu isikut. Olukorras, kus isik on toime pannud süüteo majandusliku kasu saamise eesmärgil ning tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht, esineb kõrgendatud risk, et isik hakkab majandusliku kasu saamise nimel toime panema uusi kuritegusid. Ringkonnakohtus ei tekita vastupidist veendumust ka asjaolu, et isik saaks vabaduses töövõimetusest tulenevat lisaraha ning ta asub elama oma ema juurde, mistõttu ta saaks korteri välja üürida. Süüdimõistetul oli ka vabaduses olemas töökoht, kuid ometi ei hoidnud see ära süüteo toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. See, et süüdimõistetu toob välja, et ta ei saanud kuriteo eest ühtegi senti, kuna ta peeti kinni, ei tähenda, et tal puudus majandusliku kasu saamise eesmärk. Lisaks on märkimisväärne, et toimepandud kuriteo tõttu toimus narkootikumide käitlemine ulatuses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks 4630 inimesele. Seega töökoha puudumine praegusel vabanemisel oleks veel täiendav risk uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks oli isikul ka enne vangistusse sattumist olemas elukoht, seega ei saa seda, arvestades kõiki asjaolusid kogumis, pidada süüdimõistetu puhul positiivseks asjaoluks, mis hoiaks ära uute kuritegude toimepanemise. Risk, et süüdimõistetu jätkab vabaduses süütegude toimepanemist on märkimisväärne. Jätkuva vangistuse jooksul on süüdimõistetul võimalus näidata, et tema soov muutuda on reaalne, ta saab sooritada riigikeele eksami ja näidata oma õiguskuuleka käitumise jätkumisega, et teo toimepanemine oli tema jaoks juhuslikku laadi, mitte sihipärane tegevus. 3
24. Küll tuleb ringkonnakohtul märkida, et asjaolu, et S. Vinkil on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 8 %, ei ole arvestatav. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170), et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14) Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb Viru Maakohtu
26. aprilli 2018 määrus jätta sisuliselt muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu poolsed põhjendused. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4