1-09-17925/327

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2018 1-09-17925 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Dmitri Teplõhhi (isikukood 37802152216) taotlus menetluskulude ja täitemenetluse kulude sissenõudmisest loobumiseks Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Dmitri Teplõhh Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Tühistada Viru Maakohtu
5. mai
6. a määrus osas, millega jäeti läbi vaatamata Dmitri Teplõhhi taotlus loobuda temalt menetluskulude sissenõudmisest.
7. Teha tühistatud osas uus määrus, jättes Dmitri Teplõhhi eelmises punktis märgitud taotluse rahuldamata.
8. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
9. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Viru Maakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega tunnistati Dmitri Teplõhh süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 392 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu
13. jaanuari
14. a kohtuotsusega mõistetud 3 aastat ja 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga. Sama kohtuotsusega mõisteti D. Teplõhhilt välja sundraha 695 eurot ja 4 senti ja muu menetluskulu 34 eurot ja 80 senti.
16. mail 2018 esitas D. Teplõhh Viru Maakohtule taotluse, milles ta palus end vabastada kohustusest maksta täiteasja nr 042/2012/2613 nõuet. D. Teplõhh põhjendas taotlust asjaoluga, et tal avaneb juulikuus võimalus ennetähtaegselt vangistusest vabaneda ning tal võivad vanglast vabanemisel tekkida raskused eelkõige riigi ees oleva võla tõttu. D. Teplõhh märkis, et ta soovib toetada oma perekonda ning maksta kolmele lapsele elatist. Taotluse esitaja palus kohtul vastata küsimusele, kas ta on pärast vangistust võimeline vaatamata võlale resotsialiseeruma; kas võlg ei takistaks tal pärast vabanemist elada esimesed viis kuud vabaduses seadust rikkumata ja kas võlg ei ahvatleks teda otsima alternatiivseid tuluallikaid, mis võib viia seaduserikkumiseni.
17. Viru Maakohtu
18. mai
19. a määrusega jäeti D. Teplõhhi taotlus läbi vaatamata. Kohus leidis, et D. Teplõhhi taotlus on tõlgendatav täitemenetluse lõpetamise avaldusena, mille lahendamiseks on pädev kohtutäitur, mitte täitmiskohtunik. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Teplõhh, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tema taotluse läbi vaadata. D. Teplõhh leiab, et tema taotlus vastab KrMS § 418 lg-le 2, kuna ta soovib, et ta vabastataks kohustusest maksta kohtukulusid ning täitemenetluse kulusid. Seega oleks kohus pidanud tema taotluse läbi vaatama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ning D. Teplõhhi taotlus osaliselt sisuliselt läbi vaadata.
22. D. Teplõhhi maakohtule esitatud avaldusest on piisava selgusega välja loetav mh taotlus, et kohus loobuks temalt süüdimõistva kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulu sissenõudmisest. Sellise taotluse lahendamine on KrMS § 418 lg-st 2 tulenevalt maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses ja Viru Maakohus pidanuks süüdimõistetu taotluse kõnealuses osas sisuliselt läbi vaatama. Osas, milles D. Teplõhh taotles enda vabastamist ka täitekulude tasumisest, jättis maakohus D. Teplõhhi taotluse põhjendatult läbi vaatamata, sest täitekulude tasumisest vabastamise üle pole täitmiskohtunik tõepoolest pädev otsustama.
23. Ringkonnakohus leiab, et D. Teplõhhi taotluse maakohtule uueks menetlemiseks saatmine pole põhjendatud ja kolleegium saab selle lubatavas osas ise sisuliselt läbi vaadata.
24. KrMS § 418 lg 2 ja sama paragrahvi esimese lõike teise punkti kohaselt võib kohus loobuda menetluskulude sissenõudmisest mh juhul, kui menetluskulude tasumine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist. Resotsialiseerumist ohustavate asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu D. Teplõhhi taotlusest asjaolusid, mille tõttu oleks menetluskulude sissenõudmisest loobumine põhjendatud. D. Teplõhh on taotluses märkinud, et menetluskulude tasumine võib ohustada tema resotsialiseerumist, kuna ta soovib vangistusest ennetähtaegselt vabaneda, aga menetluskulude sissenõudmisel võivad tal tekkida majanduslikud raskused, kuna ta peab toetama ka oma perekonda. Lisaks viitab süüdimõistetu võimalusele, et kui ta peab vabanedes asuma tasuma oma võlga riigi ees, võib see teda ahvatleda uutele seadusrikkumistele. Kolleegiumi hinnangul ei anna sellised asjaolud alust loobuda D. Teplõhhilt menetluskulude sissenõudmisest. Muu hulgas osutab kolleegium sellele, et vangistusest ennetähtaegselt vabanemise võimaluse tekkimine ei tähenda KarS § 76 kohaselt automaatselt seda, et kohus D. Teplõhhi ka vabastab. D. Teplõhhi taotluses osutatud asjaolu, et menetluskulude sissenõudmisest mitteloobumise korral võib tal vabaduses tekkida ahvatlus otsida „alternatiivseid tuluallikaid“ ja rikkuda seadust, näib viitavat pigem sellele, et vangistuse eesmärgid ei ole D. Teplõhhi puhul veel saavutatud. Sisuliselt on D. Teplõhh esitanud oma 2