KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9207 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidl

§ 50

kohaselt on täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri pädevuses.

§ 48

lg 1 p 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlus seoses kriminaalasja menetluskulude nõudega. Täitemenetluse lõpetamise pädevus on vastavalt

§ 50lg 1 kohtutäituril, mitte maakohtu kohtunikul.

Seega tuleb avaldus täitemenetluse lõpetamiseks esitada kohtutäiturile. Tegemist ei ole kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste, kahtluste või ebaselgustega, mille lahendamine on KrMS § 431 kohaselt täitmiskohtuniku pädevuses, kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lõpetada täitemenetlust.

1. Viru Maakohtu 22.05.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Pantelejev, kes palub lõpetada tema suhtes kohtukulude väljanõudmise täitemenetluses ning nõuda süüdimõistetult välja kohtukulud ilma täitemenetluse kuludeta. A. Pantelejev toob välja, et ta ei nõustu maakohtuga, et maakohus ei saanud täitemenetlust lõpetada. Süüdimõistetu ei valda eesti keelt ning ta ei saanud teada, et Riigikohtu otsusega nõuti temalt välja mingi summa kohtukuludena. KrMS sätete kohaselt vabadust kajastav dokument (ennetähtaegse vabastamise määrus) peab olema tõlgitud süüdimõistetu emakeelde – vene keelde. Nii kaua, kui süüdimõistetu sellist tõlget pole saanud, ei saa pidada dokumenti jõustunuks. Järelikult ka mingite summade nõudmine selle dokumendi alusel ei ole lubatud. Arvestades seda, et tegemist on kohtukuludega, siis nõudjaks on riik. Järelikult just täitekohtunik saab peatada täitemenetluse kui alusetu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et A. Pantelejevi määruskaebus jääb edutuks.
3. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et täitemenetluse lõpetamine kuulub kohtutäituri pädevusse ning vastavasisulise taotlusega oleks süüdimõistetul tulnud pöörduda kohtutäituri poole. Kohtul tuleb täita seadust ning üksnes see, et süüdimõistetu ei ole nõus sellise maakohtuga põhistusega, ei tähenda seda, et kohus saaks seadusest kõrvale kalduda.

§ 50ütleb üheselt, et täitemenetluse lõpetamine kuulub kohtutäituri pädevusse.

Kuna süüdimõistetu ei ole tähtaegselt tasunud temalt väljamõistetud menetluskulusid, siis on algatatud täitemenetlus ning tasuda tuleb ka täitemenetluse kulud. A. Pantelejev on vaidlustanud Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2017 määruse süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta kaitsja vahendusel Riigikohtus. Riigikohtu 04.09.2017 määrusega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata ning mõisteti süüdimõistetult välja ka tekkinud menetluskulud seoses riigi õigusabiga. Nimetatud määrus on ka süüdimõistetule endale saadetud. Süüdimõistetul endal tuleb taotleda määruse tõlget, kui ta ei ole võimeline selle sisust aru saama tulenevalt KrMS § 10 lg-st 6. See, et süüdimõistetu ei ole 04.09.2017 alates tundnud huvi tehtud määruse osas, ei tähenda, et tema suhtes oleks käitutud kuidagi pahatahtlikult. Lisaks, tulenevalt KrMS § 363 lg-st 6 jõustub Riigikohtu otsus avalikult teatavakstegemise päeval ja edasikaebamisele ei kuulu.

§ 45

kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Nimetatud asjaolude esinemist taotluse ega kaebuse pinnalt tuvastada ei ole võimalik. 7. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 22. mai 2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 2 Mati Kartau 3