¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute elukohti ning kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; kannatanu ning teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega Kriminaalasi nr 1-17-7051 üldmenetluses KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2017.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7051
) § 306,
lg 3,
,
,
S § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust Taavi Saukkonenile kriminaalasjas nr 1-17-3363 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.04.2017.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa – 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra, ja mõista Taavi Saukkonenile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Taavi Saukkoneni eelvangistuses alates 04.06.2017.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda 3 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks 04.06.2017.a. Taavi Saukkoneni suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil T.Saukkonen jätkab vanglas talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist.
lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 alusel välja mõista Taavi Saukkonenilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1698.23 €, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 9.23 € tunnistaja sõidukuluhüvitis (I, 158-159;
lg 1 p 2), • 216 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (I, 117, 118, 119-122;
lg 1 p 4), • 768 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtumenetluses (I, 163-165;
lg 1 p 4), • 705 € sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99917700081588 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-17-7051, menetluskulu 11.12.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Sissenõudja Eesti Vabariigi huvides ei ole põhjendatud määrata menetluskulu tasumist ositi, sest kohtuotsuse jõustumisest tekib süüdimõistetule võimalus tööle asuda ning töötasust saab hakata riigi kasuks tegema kinnipidamisi menetluskulude nõude katteks. Süüdistatav Taavi Saukkoneni kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine 10.12.2017.a taotluse (I, 163-165) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar (asukoht Tartus Küüni tn 7 ) kasuks 768 eurot (sellest käibemaks on 128 €) advokaat Eve Laine süüdistatav Taavi Saukkoneni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2 Häirekeskusesse tehtud kõnesalvestis CD-plaadil (asub ümbrikus I köites lk 66) jätta kriminaalasja juurde toimikusse. Kohtuotsus edastada kannatanule J.S.le ja tema esindajale Sergei Desjatnikovile, prokurörile, süüdistatavale ja tema kaitsjale ning vahistatu suhtes teadmiseks kinnipidamisasutusele, millises Taavi Saukkonen viibib. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile ja kohtuotsus vangistuse täitmiseks kinnipidamisasutusele, millises Taavi Saukkonen viibib, ning riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks ning sellega on võimalik maakohtus tutvuda 27.detsembril 2017.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA 24.07.2017.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse Tartu kohtumajja ringkonnaprokurör Raul Heido koostatud süüdistusakt Taavi Saukkoneni süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi (I, 1-3) koos sellele lisatud kohtusse kutsutavate isikute nimekirjaga (I, 3). Kriminaalasi saabus kohtusse üldmenetluses menetlemiseks. Tsiviilhagi süüdistusaktile lisatud ei ole. 27.07.2017.a kaitseaktis on kajastatud, et kuna Taavi Saukkonen süüdistuses märgitud sündmusi ei mäleta ning ei ole ka möönnud, et ta võis nimetatud tegusid toime panna, siis kaitsealuse positsioonist lähtuvalt taotleb kaitsja kohtus Taavi Saukkoneni õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses (I, 22-25). Kaitseaktis on avaldatud soovi kannatanu J.S. kohtusse kutsumiseks, et talle kohtuliku uurimise käigus küsimusi esitada (I, 24). Kaitsja ei vaidle ka prokuröri märgitud tunnistajate K.M., H.P. ja M.R. kohtusse kutsumisele vastu ning soovib tunnistajaid kohtuliku uurimise käigus küsitleda (I, 24). Süüdistusaktis prokuröri nimetatud kirjalike tõendite osas esitab kaitsja oma seisukoha kohtuistungil (I, 24). Kaitsjal ei ole kohtule esitada omapoolseid tõendeid (I, 24). 3 Veel on kaitseaktis kajastatud, et kaitsja ei välista antud kriminaalasjas lepitusmenetluse kohaldamist.
S §-s 121 märgitud kuriteo puhul lubatud (I, 24). Taavi Saukkonen on kaitsjale kinnitanud, et ta soovib kannatanuga leppida (I, 24). Kohtueelse menetluse ajal on kaitsjale omal initsiatiivil leppimise soovist teatanud ka kannatanu J.S. (I, 24). Kaitsja soovitust, pöörduda kriminaalasja menetleva prokuröri poole, ei ole kannatanu seni kaitsjale teadaolevalt järginud (I, 24). Kaitsja on seisukohal, et kui süüdistatav ja kannatanu jätkuvalt soovivad leppida, siis saavad mõlemad seda seda väljendada veel ka enne kohtuliku uurimise alustamist kohtuistungil (I, 24). Arvestades, et tegemist on elukaaslastega, kellel on ühine alaealine laps, ei näe kaitsja leppimiseks takistusi, kui mõlemad pooled seda soovivad (I, 24). Eelistung toimus 01.08.2017.a (I, 26-28). Eelistungile ilmus omal initsiatiivil kannatanu J.S. (I, 26). J.S. kinnitas kohtule, et ta ei ole tsiviilhagi esitanud, istungile tuli igaks juhuks, paar nädalat tagasi tuli leppimise mõttele, ei tunne Taavi Saukkoneni vastu viha (I, 26). Kannatanu J.S. kinnitas eelistungil, et teda kuulati kohtueelses menetluses üle, andis siis ütlusi ja antud ütlused vastavad tõele (I, 26 all). Prokurör välistas eelistungil lepitusmenetluse võimaluse ja pidas põhjendatuks Taavi Saukkoneni karistamist reaalse vangistusega, sest 25.04.2017.a kohtuotsusest poolteise kuu möödudes pani Taavi Saukkonen uuesti sama kannatanu, s.o enda elukaaslase suhtes toime uue vägivallakuriteo, mistõttu taotles eeluurimiskohtunikult Taavi Saukkoneni vahistamist, millise taotluse kohus ka rahuldas (I, 27). Prokurör tõi eelistungil esile, et 25.04.2017.a kohtuotsusega mõisteti Taavi Saukkonenile liitkaristus kohtuotsuste kogumis – 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust tingimisi ühes elektroonilise valvega, mistõttu käesolevas kriminaalasjas on pooltel raske kokkuleppele jõuda, sest karistuseks saab käesolevas kriminaalasjas olla ainult reaalne vangistus (I, 27). 01.08.2017.a määrusega andis kohus Taavi Saukkoneni kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja määras kriminaalasja menetleda 08.11.2017.a kohtuistungil, algusega kell 10:00 üldmenetluses (II, 29-31). Süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse Taavi Saukkoneni selles, et tema isikuna, kes on 25.04.2017.a Tartu Maakohtu otsusega 1-17-3363 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, 04.06.2017.a ajavahemikus kella 14:00 – 14:50 vahel Tartu linnas XXX korteris haaras kätega jõuliselt J.S. õlavartest kinni kahel korral, lõi rusikaga paremale poole alaselja piirkonda ja tiris kannatanu uksest välja. Sellise tegevusega põhjustas kannatanule füüsilist valu ning kriimustuse parema käe küünarnuki juures. Sellise käitumisega pani Taavi Saukkonen talle esitatud süüdistuse kohaselt toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt lähisuhtes teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Kohtuistung toimus 08.11.2017 ja 11.12.2017.a. Kohtuistungil 08.11.2017.a ütles kannatanu J.S. süüdistuse seisukohalt olulises osas enda varasematest ütlustest, millised ta oli andud kohtueelsel uurimisel, lahti ja andis selles osas oma sisult uusi, varasemast erinevaid ütlusi. Seetõttu taotles prokurör patrullitoimkonnas 04.06.2017.a enda töökohustusi täitnud politseiametnike V.R. ja M.V. tunnistajatena kohtuistungil ülekuulamist (II, 29), millise taotluse kohus
lg 2¹ p 2 ja
11.12.2017 kohtuistungil kuulati täiendavad tunnistajad V.R. ja M.V. üle ning kohtulik uurimine oli võimalik lõpule viia. Kohtumenetluse käigus jäi prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja taotles süüdistatavale karistuseks reaalset vanglakaristust – 6 kuud vangistust ja kuna kuritegu pandi 4 toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust 25.04.2017.a kohtuotsusega Taavi Saukkonenile karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Taavi Saukkonenile mõista 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda Taavi Saukkoneni kahtlustatavana kinnipidamise aeg - 04.06.2017.a. Kannatanu J.S. avaldas kohtuvaidluses rahulolematust, et kriminaalasi ei lahenenud lepitusmenetluse korras (II, 52). Süüdistatav ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud (II, 3). Kaitsja taotles süüdistatava õigeksmõistmist. Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Taavi Saukkoneni süü enda elukaaslase J.S. kehalises väärkohtlemises 04.06.2017.a on veenvalt tõendatud. Taavi Saukkoneni süü enda elukaaslase J.S. suhtes 04.06.2017.a pärastlõunasel ajal süüdistuses kajastatud valu tekitava füüsilise vägivalla tarvitamises, millega kriimustusemarrastuse näol põhjustas kannatanule ka tervise kahjustamise, on tõendatud H.P. poolt Häirekeskusesse numbrile 112 04.06.2017.a 14:52 tehtud kõne salvestiselt (I, 65-66), 04.06.2017.a patrullilehelt (I, 75), 04.06.2017.a lähisuhtevägivalla infolehelt (I, 76), 04.06.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I, 82), 04.06.2017.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (I, 83), 04.06.2017.a isikusamasuse tuvastamise protokollist (I, 84), Taavi Saukkoneni kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I, 80-81), kannatanu J.S. läbivaatuse kohta koostatud 04.06.2017.a isiku läbivaatuse protokollist (I, 6871), tunnistaja K.M. ütlustest (II, 17-20; I, 72), tunnistaja H.P. ütlustest (II, 20-23), tunnistaja M.R. ütlustest (II, 23-27; I, 74), tunnistaja V.R. ütlustest (II, 33-37; I, 160), tunnistaja M.V. ütlustest (II, 37-43; I, 161), Eesti Haigekassa teatiselt (I, 113) sellekohaselt nähtuvaga kogumis. Kuna eelkajastatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, siis pole kohtul alust kahelda tõenditest nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et 04.06.2017.a pärastlõunasel ajal enne kella 14:50 Taavi Saukkonen Tartus XXX korteris hoidis J.S. õlavartest jõuliselt kinni ning lõi J.S. rusikaga alaselja piirkonda, millega põhjustas vasturabelevale ja tema juurest põgeneda püüdvale J.S.le füüsilist valu ning marrastuse-kriimustuse parema käe küünarnuki juures. Kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes lahknevad ülejäänud ja eelnevalt kajastatud ning omavahel loogilises kooskõlas olevast tõendite kogumist kannatanu J.S. (II, 3-16; I, 67) ja süüdistatava Taavi Saukkoneni (II, 43-48; I, 162) kohtulikul uurimisel antud ütlused. Kannatanu J.S. jäi kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt (II, 3-16; I, 67) selle juurde, et Taavi Saukkonen talle füüsilist valu 04.06.2017.a omavahelise tüli käigus ei põhjustanud, kuigi õlavartest hoidis tal kinni, kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ei ole kõik tõde (II, 910). Prokuröri taotlusel ja ülejäänud kohtusaalis kohal viibinud poolte nõusolekul avaldati kohtulikul uurimisel
lg 1,2 alusel kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema ütlustes esinevate vastuolude tõttu (II, 10).
kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „Taavi haaras mul mõlema käega kõvasti õlavartest kinni ning üritas mind magamistoast välja lükata. Tundsin kätest haaramisest füüsilist valu. Kui Taavile selja pöörasin, siis lõi ta mind rusikaga paremale alaselja piirkonda. Löök oli tugev, seetõttu arvan, 5 et mind löödi rusikaga. Tundsin löögist füüsilist valu. Seda kõike nägi XXXXXX pealt. Läksin ukse juurde ning hakkasin jalanõusid jalga panema. Taavi haaras mul õlavartest ning hakkas mind korteriuksest välja tirima. Tundsin tirimisest füüsilist valu. Sain kaasa võtta vaid käekoti, kuid ka käekotti tahtis Taavi ära tirida“. (II, 10). Kohtulikul uurimisel põhjendas kannatanu enda muutlikke ütlusi sellega, et oli kohtueelsel uurimisel endast väljas, emotsioonid käisid üle pea (II, 10 ülal), oli šokis (II, 11 ülal). Kannatanu J.S. jäi ka peale tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist kohtulikul uurimisel selle juurde, et füüsilist vägivalda ei toimunud (II, 11). Süüdistatava kaitsjale vastates selgitas kannatanu J.S., et täna ta täiendas enda ütlusi (II, 12 keskel). Kannatanu J.S. kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt ei ole isiku läbivaatuse protokollis kajastatud kriimustus käsivarrel küünarnuki juures (I, 71: fotod nr 4,5) Taavi Saukkoneni tekitatud (II, 16), oli Taavi Saukkoneni peale kohtueelsel uurimisel ütlusi andes ja fotode tegemise ajal pahane ja vihane (II, 16, 14). Süüdistatav Taavi Saukkoneni (II, 43-48; I, 162) kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt usub ta, et ei ole midagi sellist, nagu on kirjas süüdistuses, teinud, kuigi sündmusi 04.06.2017.a alkoholijoobes viibimise tõttu ei mäleta, s.h ei mäleta koju tagasi saabumist, politsei tulekut, mälu taastus arestimajas (II, 46-47). Kohtumenetluse vältel süüdistatav Taavi Saukkonen ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kuna kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulistes asjaoludes lahknevad ülejäänud tõendite kogumist ainukesena kannatanu J.S. kohtulikul uurimisel antud ütlused ja süüdistatava Taavi Saukkoneni ütlused, siis kohus kannatanu ja süüdistatava ütlustest osas, millises need lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, ei lähtu ja rajab otsuse omavahel loogilises kooskõlas olevale tõendite kogumile, millest alljärgnevalt on antud ülevaade. Politsei- ja Piirivalveameti 05.06.2017.a õiendist, H.P. poolt Häirekeskusesse numbrile 112 04.06.2017.a 14:52 tehtud kõne salvestiselt (I, 65-66) ja tunnistaja H.P. ütlustest (II, 20-23; I, 73) nähtuvaga on tõendatud, et Tartus XXX elav H.P. kutsus Tartus XXX elavatele naabritele, kes on elukaaslased, politsei seoses koduvägivallaga, mees alkoholijoobes, naine hüsteerias ja karjus, korteris on ka väike laps. Tunnistaja H.P. ütluste kohaselt saabus politsei kohale kuskil 10 minutiga (II, 22). H.P. Häirekeskusesse tehtud kõne salvestist kuulas kohus 08.11.2017.a kohtuistungil (II, 3). Prokurör mängis kõnesalvestise kuulamiseks kõigile kohtusaalis viibijatele ette (II, 3). Eelkajastatud tõenditega on kooskõlas 04.06.2017.a patrullilehelt (I, 75), 04.06.2017.a lähisuhtevägivalla infolehelt (I, 76), 04.06.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I, 82), 04.06.2017.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (I, 83), 04.06.2017.a isikusamasuse tuvastamise protokollist (I, 84), Taavi Saukkoneni kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I, 80-81) nähtuv selle kohta, et patrullitoimkond koosseisus V.R. ja M.V. sai 04.06.2017.a juhtimiskeskuselt väljakutse kell 14:51 ja kell 14:57 saabusid kohale Tartus XXX (I, 75), kus oli silmnähtavalt joobes Taavi Saukkonen ja ohver J.S., keda Taavi Saukkonen oli eelmisel päeval ja ka samal päeval korterist välja visanud, kuid viimasel korral oli veel ka löönud (I, 75), korteris oli ka laps XXXXXX XXXXXXXX (I, 75), koostati lähisuhtevägivalla infoleht (I, 75 pöördel; I, 76), millest nähtuvalt oli toimunud peretüli, mees Taavi Saukkonen joob pikemat aega, oli laamendanud korteris, eelmisel ööl viskas naise J.S. korterist välja ning laps jäi joomaseltskonnaga korterisse, ka täna viskas naise välja ning lõi naisele rusikaga vastu selga (I, 76). Lähisuhtevägivalla infolehel on ka J.S. allkiri (I, 76). 6 Patrullilehelt (I, 75), 04.06.2017.a indikaatorvahendi kasutamise protokollist (I, 82), 04.06.2017.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (I, 83), 04.06.2017.a isikusamasuse tuvastamise protokollist (I, 84) ja Taavi Saukkoneni kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I, 80-81) nähtuvaga on tõendatud, et 04.06.2017.a Tartus XXX korterist viidi silmnähtavalt joobes Taavi Saukkonen arestimajja kainenema, arestimajas oli indikaatorvahendi näit positiivne (1,68mg/l), T.Saukkonenil olid koordinatsioonihäired ning kuna T.Saukkonen alkoholijoobes põhjustas peretüli, läks kallale enda naisele, siis paigutati ta kainenema ning peeti KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kahtlustatavana kinni. Patrullilehelt (I, 75) nähtuvaga on tõendatud, et J.S. kiirabi ei vajanud, kuid ta toimetati valvemenetleja juurde (I, 75 pöördel). Eeltooduga on kooskõlas ka kannatanu J.S. läbivaatuse kohta koostatud 04.06.2017.a isiku läbivaatuse protokollist (I, 68-71) nähtuv selle kohta, et J.S. läbivaatus teostati 04.06.2017.a Tartus Riia tn 179a asuvas arestimajas kell 17:24 -17:30 ja selle käigus tuvastati J.S. parema käe käsivarrel küünarnuki juures kriimustus (fotod nr 4-5: I, 71). Isiku läbivaatuse protokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nähtub J.S. alaselja piirkonnas kergelt punetav ala (foto nr 2: I, 70). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et Taavi Saukkonen kasutas enda elukaaslase suhtes 04.06.2017.a valu põhjustanud füüsilist vägivalda, on kooskõlas ka tunnistajate V.R. ja M.V. ütlused. Tunnistaja V.R. ütlustega (II, 33-37; I, 160) on tõendatud, et 04.06.2017.a väljakutse peale Tartus XXX koha peale jõudes selgus, et on toimunud lähisuhte vägivald (I, 34 ülal), vestlesid kannatanuga, kes oli endast väljas ja värskelt nutnud ning avaldas, et on toimunud konflikt, vägivald, mistõttu kannatanu põgenes korterist nr XX ja sinna korterisse nr XXX jäi purjus mees koos väikese lapsega (I, 34 keskelt). Tunnistaja V.R. ütluste kohaselt said nad sellest, et on toimunud vägivald, teada läbi kannatanu sõnade (I, 34 allpool), kes rääkis neile vägivallast, et mees lõi talle selja piirkonda ja sellega kaasnes füüsiline valu (I, 35 all). Tunnistaja V.R. ütluste kohaselt rääkis kannatanu neile veel, et mees oli tal veel ka õlgadest kinni hoidnud, pigistanud (I, 36 ülal). V.R. ütluste kohaselt oli kannatanu selgelt endast väljas, oli nutnud, mistõttu oli temaga alguses üsna raske suhelda ja tal tuli lasta rahuneda (I, 36 ülal). Kannatanu oli üsna õnnetu ja endast väljas (I, 36 ülal). Tunnistaja V.R. ütluste kohaselt näitas kannatanu neile enda käsi, kus oli marrastus, kuid nad ei hakanud seda fikseerima, sest see ülesanne jäi valvemenetleja kanda (I, 36). V.R. hinnangul oli see marrastus tõenäoliselt lähitundidel saadud vigastus (I, 37 ülal). Tunnistaja M.V. ütlustega (II, 37-43; I, 161) on tõendatud, et patrullitoimkonnas olles said juhtimiskeskuselt väljakutse Tartus XXX asuvasse majja seoses peretüliga (II, 38) pärast lõunat (II, 39), kus kohapeal oli kannatanu nutune ja värises ning ütles, et mees oli ta korterist nr XXX välja visanud ja löönud ka alaselja piirkonda enne väljaviskamist (II, 39). Kannatanu rääkis löömise kohta ise, ilma küsitlemiseta (II, 40 all). Tunnistaja M.V. ütluste kohaselt koostas ta lähisuhtevägivalla infolehe (II, 40, 42). Kannatanu oli nõus tulema valvemenetleja juurde kaasa (II, 41 all). Tunnistaja M.V. ütlustega (II, 37-43; I, 161) on tõendatud, et isegi siis, kui patrullpolitseinikud olid XXX majja kohale jõudnud, kartis kannatanu J.S. koju korterisse nr XXX tagasi minna ajal, kui seal viibis tema elukaaslane Taavi Saukkonen. M.V. ütluste kohaselt kannatanu väga kartis, ei tahtnud kohe koju korterisse nr XX tagasi minna ka koos politseinikega ja eelistas 7 esialgu jääda vastaskorterisse nr XX naabri juurde (II, 39). Ka tunnistaja V.R. ütluste kohaselt läks kannatanu enda koju lapse juurde tagasi alles siis kui Taavi Saukkonen oli korteist nr XX politseisõidukisse ära viidud (II, 35). Eelkajastatud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et kannatanu J.S. oli enda elukaaslase Taavi Saukkoneni käitumisest väga endast väljas ning kartis enda elukaaslast Taavi Saukkoneni ja ei julgenud ka koos kohale saabunud politseipatrulliga koju tagasi minna, on kooskõlas ka tunnistaja K.M. ütlused, millistest nähtuvalt hüüdis kannatanu, s.o naine korterist nr XX, appi ja põgenes temast kinni hoidnud mehe käest lahti pääsedes tema juurde vastaskorterisse, s.o korterisse nr XX(II, 17-20; I, 72). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt kuulis ta enda korterisse nr XX läbi ukse kannatanu appi hõikamist, mistõttu tegi enda korteri ukse lahti, nägi, et naine korterist XX, s.o kannatanu pääses oma mehe käest lahti, mispeale kutsus siis kannatanu enda korterisse (II, 18). K.M. ütluste kohaselt oli kannatanu omadega läbi, ta värises üle keha, pisarad lahmasid joosta ja ta vajas rahustamist, mida ka tegi (II, 19). Kannatanu ei rääkinud midagi, lihtsalt nuttis ja värises (II, 19). Tunnistaja K.M. ütluste kohaselt tegi ta ettepaneku politsei kutsuda, mispeale kannatanu vastas, et ei julge, kuna mees tapab ta siis ära (II, 19). K.M. ütluste kohaselt sai ta kannatanult teada, et kannatanu laps jäi mehega korterisse ja kuna olukord oli ohtlik, siis sai aru, et tuleb politsei kutsuda, milleks pöördus naabrite poole, tegi akna lahti, nägi õues ühistu esinaist (M.R.) ja noori, noored kutsusid politsei (II, 19). K.M. ütluste kohaelt oli kannatanuga raske rääkida, sest kannatanu nuttis, tal käed värisesid, ta üleni värises ja kannatanu ei julgenud politseid kutsuda (II, 19). K.M. ütluste kohaselt istus kannatanu kuni politsei saabumiseni tema juures korteris nr XX diivani peal, nuttis, tõi talle salvrätikuid ja kampsuni (II, 19). Tunnistaja K.M. ütlustega on kooskõlas tunnistaja M.R. ütlused (II, 23-27; I, 74) selle kohta, et 04.06.2017.a pesu välja viies hõikas talle korter nr XX omanik, et politsei kutsuda korter XX-ga seoses (II, 25). M.R. ütluste kohaselt ei olnud tal mobiili kaasas ja siis korter XX sektsioonist noored korterist XXX kutsusid politsei ja lasid politsei püstakusse sisse (II, 2526). Politseid oli vaja kutsuda, sest K.M. sõnul oli öö otsa jooming ja lärm korteris XX olnud, siis oli naine appi hõiganud ja jooksnud korterisse nr XX, kuna teda oli rünnatud (II, 25).
lg 2¹ punktis 2 on sätestatud, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde.
lg 2¹ p 2 alusel on käesolevas kriminaalasjas kannatanule J.S.le tema elukaaslase Taavi Saukkoneni poolt kasutatud füüsilise vägivalla ja sellega põhjustatud füüsilise valu ja tervisekahjustuse osas lubatavateks tõenditeks tunnistajate V.R. ja M.V. ütlused. Mõlemad tunnistajad täitsid patrullpolitseinikena enda töökohustusi, kui saabusid juhtimiskeskuselt saadud väljakutse peale sündmuskohale kannatanu ja tema elukaaslase Taavi Saukkoneni elukohta XXX majja, kus kannatanu J.S. oli patrullpolitseinikega suheldes veel vahetult tema poolt tajutu mõju alla. Kuna kannatanu oli enda elukaaslasega Taavi Saukkoneniga suhtlemisest ja enda elukaaslase käitumisest tema suhtes väga endast väljas ja väga kartis enda elukaaslast, peljates isegi koos patrullpolitseinikega koju korterisse nr XX tagasi minna, siis pole alust arvata, kannatanu patrullpolitseinikega suheldes moonutas tõde. Seda, et kannatanu oli väga endast väljas ja väga kartis enda elukaaslast ning põgenes enda kodust elukaaslase 8 käest lahti pääsedes korterist nr XX üle koridori asuvasse vastaskorterisse nr XX, tõendavad ka korter nr XX elaniku K.M. sellekohased ütlused, s.h K.M. ütlused selle kohta, et kannatanu hõikas enda korteris viibimise ajal appi. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul vähimatki alust arvata, et kannatanu J.S. oleks 04.06.2017.a politseiga ja naabriga K.M.ga suheldes moonutanud tõde. Kuna patrullileht ja lähisuhte vägivalla infoleht on täidetud patrullpolitseinikele kannatanu J.S. poolt avaldatu alusel ning ka patrullpolitseinike V.R. ja M.V. ütlustest nähtuv on kooskõlas patrullilehel ja lähisuhte vägivalla infolehel ning isiku läbivaatuse protokollis kajastatuga, siis pole kohtul alust kahelda nendest tõenditest nähtuva tõele vastavuses selle kohta, et 04.06.2017.a pärastlõunasel ajal enne kella 14:50 Taavi Saukkonen Tartus XXX korteris hoidis enda elukaaslast J.S.t õlavartest jõuliselt kinni ning lõi J.S.le rusikaga alaselja piirkonda, millega põhjustas J.S.le füüsilist valu ning marrastusekriimustuse parema käe küünarnuki juures, kui kannatanu püüdis vastu rabeleda ning enda elukaaslase juurest põgeneda. Asjaolu, et J.S. püüdis enda elukaaslase käest põgeneda, tõendavad tunnistaja K.M. ütlused selle kohta, et kuulis vastaskorterist kannatanu appihüüdeid, mispeale tegi enda korteriukse lahti ja nägi kuidas kannatanu pääses temast kinni hoidnud elukaaslase käest lahti ja tuli tema juurde varjule. Kohtu hinnangul kasutas Taavi Saukkonen enda elukaaslase J.S. suhtes süüdistusaktis kirjeldatud füüsilist vägivalda tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega, sest tugevajõuliselt enda elukaaslasel õlgade piirkonnast õlavartest kinni hoides ja pigistades ning rusikaga elukaaslasele alaelja piirkonda lüües ning elukaaslast tema vasturabelemisel ja põgenemisel kriimustamisel pidi Taavi Saukkonen pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et põhjustab sellega enda elukaaslasele füüsilist valu ning marrastuse-kriimustusega kahjustab elukaaslase tervist. Taavi Saukkoneni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Taavi Saukkoneni käitumise õigusvastasust ei välista tema väited selle kohta, et ta alkoholijoobes viibimise tõttu enda käitumist elukaaslase suhtes ei mäleta (II, 43-48: süüdistatava ütlused). Taavi Saukkoneni käitumise õigusvastasust ei välista ka asjaolu, et kannatanu J.S. muutis kohtulikul uurimisel olulisel määral enda kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, öeldes neist süüdistuse seisukohalt olulises osas lahti (II, 3-16; I, 67: kannatanu ütlused). Eesti Haigekassa teatise kohaselt puuduvad Taavi Saukkoneni käitumises süüd välistavad asjaolud, sest Eesti Haigekassa andmetel ei ole Taavi Saukkonen pöördunud raviasutusse psühhiaatria erialal (I, 113). Taavi Saukkoneni toimepandu kvalifitseerub süüdistuses kajastatud teise inimese kehaliseks väärkohtlemiseks KarS § 121 tähenduses. Taavi Saukkonen on isik, keda on kriminaalkorras paljukordselt karistatud (I, 87-93, 94-110), osa neist karistustest on arhiveeritud, s.o kehtivuse kaotanud. Karistusregistri teatiselt ja süüdimõistvatest kohtuotsustest nähtuvalt on Taavi Saukkoneni karistatud nii rahalise karistusega kui ka vangistustega tingimisi katseaegadega kriminaalhooldusele allutamistega (I, 87-93, 94-110). Enne 04.06.2017.a on Taavi Saukkoneni karistatud ka kehalise väärkohtlemise eest. Kokkuleppemenetluses tehtud 25.04.2017.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3363 karistati Taavi Saukkoneni KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi enda XXXXX XXXXXX ja enda elukaaslase J.S. suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise 9 eest 9 kuu vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati ära kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ja kanda jäi 8 kuud 28 päeva vangistust, millist karistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Taavi Saukkonenile Tartu Maakohtu 27.03.2014.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust KarS § 74 lg 1,3,5 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega KarS § 75 lg 1, KarS § 75 lg 2 p 8,9 nõuete täitmise kohustusega 6-ks kuuks elektroonilisele valvele allutamisega (I, 5761, 94-97). Kohtuotsus jõustus 11.05.2017.a (I, 61, 87), elektroonilist valvet kohaldati T.Saukkoneni suhtes alates 19.05.2017 (I, 114). Kuna Taavi Saukkoneni on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest (KarS § 121) ja ta pani 04.06.2017.a kehalise väärkohtlemise toime enda elukaaslase J.S. suhtes, siis kvalifitseerub Taavi Saukkoneni 04.06.2017.a toimepandu KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, s.o kehaliseks väärkohtlemiseks, kui see on toime pandud korduvalt (p 3) ja kui see on toime pandud lähisuhtes (p 2). Nii süüdistatava kui ka kannatanu avaldatu kohaselt olid nad 04.06.2017.a sündmuste ajal elukaaslased ja nende ühisest kooselust on sündinud 1 laps (I, 26; II, 4, 44). Ka 25.04.2017.a kohtuotsuses (I, 57-61, 94-97) ja Tartu Linnavalitsuse 28.06.2017.a vastuskirjas (I, 77-79) kajastatu kohaselt on Taavi Saukkonen ja J.S. elukaaslased. KarS § 121 lõikes 2 sätestatu kohaselt on kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähisuhtes (punkt 2) ja korduvalt (punkt 3), karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Lähtudes Taavi Saukkoneni süü suurusest – enda elukaaslase ja enda lapse ema kehalise väärkohtlemise pani toime vähemalt kaudse tahtlusega, jõuliselt õlavartest kannatanu kinnihoidmisega ja pigistamisega ning kannatanule alaselga rusikaga löömisega ja kannatanule kriimustuse paremale käele küünarnuki juurde tekitamisega ei põhjustanud kannatanule kiiret ja vältimatut arstiabi vajadust ning tõsiseid kahjustusi, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavana käsitleb kohus kannatanu avaldatud soovi leppimiseks ja kannatanu soovi lahendada kriminaalasi lepitusmenetluses (I, 26; II, 52), millist soovi väljendas ka kaitsja kaitseaktis, kus kaitsja on kinnitanud Taavi Saukkoneni soovi kannatanuga leppimiseks (I, 23-25), siis kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks Taavi Saukkoneni edasiselt hoiduma vägivallategude toimepanemisest enda lähedaste suhtes, hindab kohus põhjendatuks ja piisavaks karistada Taavi Saukkoneni vangistusega selle alammäära lähedal – 6 kuu vangistusega, nii nagu seda kohtuvaidluses taotles ka prokurör. Kuna kriminaalasjas ei ole tõendeid, millest kahtlusteta nähutuks, et alaealine laps oleks näinud kannatanu kehalist väärkohtlemist pealt, siis KarS § 58 punktis 13 sätestatud karistust raskendavat asjaolu ei ole. Kohtulikul uurimisel kannatanu J.S. enda varasemaid ütlusi muutis ning tema kohtus antud ütlustest ei nähtu enam üheselt ja kahtlusteta, et alaealine laps oleks 10 kogu kannatanu J.S. ja Taavi Saukkoneni vahelist suhtlust 04.06.2017.a enne kella 14:50 pealt näinud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt viibis laps vahepeal teises toas. Isiku suhtes, kes katseajaga elektroonilise järelevalve all kriminaalhooldusel olles (I, 114: iseloomustus kriminaalhooldusosakonnast) paneb eelmisest kohtuotsusest poolteise kuu möödudes uuesti toime enda lähedase, s.o elukaaslase ja lapse ema suhtes kehalise väärkohtlemise, on välistatud nii rahalise karistuse kui ka lepitusmenetluse kohaldamine. Neil asjaoludel, võttes arvesse ka seda, et Taavi Saukkoneni on varasemalt kriminaalkorras paljukordselt karistatud, kuid neist ükski karistus pole suutnud panna Taavi Saukkoneni uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei pea kohus T.Saukkoneni suhtes põhjendatuks reaalsest vanglakaristusest leebemate meetmete kohaldamist. Kui Taavi Saukkonen ka kriminaalhooldusel elektroonilise järelevalve all olles (I, 114) ei suuda hoiduda enda elukaaslase kehalisest väärkohtlemisest, siis nii Taavi Saukkoneni lähedaste kui ka teiste vabaduses viibivate inimeste turvalisuse tagamiseks tuleb Taavi Saukkonenil karistust kanda vanglas. KarS § 74 lg 5 ja KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada Taavi Saukkonenile käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust Taavi Saukkonenile kriminaalasjas nr 1-17-3363 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.04.2017.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa – 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra, ja mõista Taavi Saukkonenile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Taavi Saukkoneni eelvangistuses alates 04.06.2017.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda 3 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks 04.06.2017.a. Taavi Saukkoneni suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest, mil T.Saukkonen jätkab vanglas talle karistuseks mõistetud vangistuse kandmist. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.