Obsah (4)

§ 121§ 65§ 68§ 76

1-17-1910 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2018, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Külli Zim

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi karistati 8 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti Kenti Ilverile liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 27.07.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4877 mõistetud ärakandmata 2 aasta 1 kuu 27 päeva vangistuse võrra.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Kenti Ilveri eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. oktoober
2. 22.03.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Kenti Ilveri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas) ja ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 45%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 61%. Ohustatud on ühiskond tervikuna, sealhulgas lähedased pereliikmed. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks on kerged kehavigastused. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhinevat uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Käesolevalt vangistuses teine kord ja kehaline väärkohtlemine, millele liideti tubakatoodete ebaseaduslik käitlemine. Esimesed pool aastat ei juhtunud midagi, siis kui avatud osakonda pääses, avaldas soovi õpinguid jätkata ja augustis astus keskkooli. On läbinud 10nda klassi. Samuti käis vihajuhtimise treeningus aga tagasiside oli, et ei läbinud ja suunati psühholoogi juurde. Psühholoog on rahule jäänud ja leidnud, et muud programmi ei ole vaja. Andis rohelise tule, et kinnipeetavat võib paigutada avavanglasse. Kuna käib koolis, pakuti detsembrikuuks pesujagajana tööd, aga ütles, et käib koolis ja peaks siis kooli pooleli jätma. Suhtles ka perega ja nad olid nõus, et kool on olulisem kui raha teenimine. Aga tööhõive, mis on ette nähtud, on teinud alati. Oskusi ei ole eriti. Tahaks jätkata keskkoolis ja on valmis jätkama ükskõik millistel töödel, kasvõi lihttöölisena. On kõigega nõus. Pärnusse soovib elama asuda, kuna isa elab asotsiaalset eluviisi, seal puudub elekter, kaevus on vesi kõlbmatu ja ta joob iga päev. Ema elab koos kasuisaga, kellega kinnipeetaval suhted ei ole head. Kolmas variant oleks, et lasta emal üürida endale korter, aga selle ütles kinnipeetav ära. Prokuröriga sai vesteldud ja tugiisikuga ka, et on olemas tugiprogrammid Pärnus, Jõhvis ja Harjumaal ning Pärnu oli neist kõige mõistlikum variant. Seal on olemas sotsiaaltöötajad ja karjäärinõustajad, seal on kergem. Probleemid on alkohol ja arvutisõltuvus. On vabaduses valmis alluma psühhiaatrilisele ravile. Kui Pärnust ära tuleb hakkaks elama koos vennaga kahekesi üürikorteris Elvas. Poole maksaks kinnipeetav ja pool maksaks ema venna eest. Hakkaksid koos ühes klassis käima ja käiks Tartus tööl. Lõpetuseks märkis kinnipeetav, et esimene karistus oli 27 päeva, see oli tegemata ÜKT eest. See ei anna maikugi suhu, mis tunne on vanglas ja ei osanud isegi arvata, mis tunne see on. Ta ei mõistnud selle tähtsust ja et see hakkab tema tulevikku mõjutama. See on siin olnud suur õppetund. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kenti Ilveri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kenti Ilveri tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus isik vabastada ennetähtaegselt ning märkis järgmist. Üle poole vangistusest on kantud ja seaduse mõttes võib isiku vabastada ennetähtaegselt kriminaalhooldaja järelevalve alla. K.Ilveril ei ole kahjuks kontaktisikuga sellist vastastikkust suhet tekkinud, iseloomustuse toon on kahtlev, umbusaldav ja püüab jätta Ilverist muljet kui ebausaldusväärsest isikust. Läbitud on vihajuhtimise kursus, kindlasti on ka täidetud alkoholi töövihik. Tal on alkoholiprobleem olnud ja ta tahab sellest loobuda. Positiivne on see, et esialgu läheb ta elama tugikeskusesse ja ei arva küll, et see on kaval manööver, mille abil kinnipeetav tahab jätta endast paremat pilti. Tugikeskus aitab inimesel taasühiskonnastuda ja aitab järjele. Ta istungil ütles, et kuivõrd ta on Tartu inimene, siis ta tuleks tagasi ja üüriks vennaga endale Elvasse korteri ja jätkaks õpinguid
3. klassis. Tema traagika on see, et ta on sattunud elama kärgperesse. Kannatanuteks sellistes peredes on reeglina lapsed. Ta on kaotanud kontakti emaga ja nii ongi ta sattunud alkoholi küüsi ja rikkunud seadust. Nüüd kus ta on pika karistuse ära kandnud, siis võiks vabastada ta ennetähtaegselt. K.Ilver kinnitas, et ta on nõus ka psühhiaatrilise raviga. Tartu vangla ei toeta vabastamist, aga kontaktisik on võtnud negatiivse hoiaku K.Ilveri suhtes. Kuulates teda tänasel istungil, siis halba muljelt temast küll ei jäänud. Ta tundub olevat intelligentne ja see tähendab võimet muutuda ja kohanduda ühiskonnaga. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kenti Ilveri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kenti Ilver kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kenti Ilver temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 1 aasta 7 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik aadressil Rääma 23a. Projektijuht M. V. on andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et Aktiviseerimiskeskus Tulevik võimaldab kinnipeetavale 6 kuuks toetatud elamispinna. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on Kenti Ilveri puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kuigi isik enda kinnitusel on õppinud käesolevast vangistusest, mis on oluliselt pikem, kui esimene vangistus, ei nähtu isiku ütlustest ega kohtule esitatud materjalidest, et isikus oleks toimunud tegelikult mingeid muudatusi. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava käitumine manipuleeriv ning rehabiliteerivates tegevustes on isik osalenud pinnapealselt ja vaid eesmärgiga saada avavanglasse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt läbitud programm ega täidetud alkoholi töövihik isikut oma probleemide üle mõtlema ei suunanud. Seda, et isik muudaks tulevikus oma käitumisharjumusi, ei peegeldanud ka tema istungil antud ütlused. Kinnipeetav ei ole tegelenud sellega, et leida endale töökohta või saada kasu sotsiaalprogrammidest. Ta on teinud kõik formaalselt vajaliku, kuid seda, kas ja mil viisil vangistus on kinnipeetavat mõjutanud, süüdlane ei selgitanud ega toonud välja ühtegi viga oma varasemas käitumises ja mõtlemises. Kuigi isik kohtu korduval küsimisel ja selgitusel nõustus sõltuvustega seoses ravile alluma, ei nähtu isiku ütlustest ja materjalidest tervikuna, et ta seda ise ka vajalikuks peaks. Kui aga isik ei teadvusta varasemalt tehtud vigu ega probleemkohti, on suur tõenäosus, et ta hakkab oma varasemat käitumist kordama, mis kinnipeetava puhul võib viia uute kuritegudeni. Samuti nähtub asja materjalidest, et isik on parasiteeriva eluviisiga ning eelistab enda probleemide lahendamise panna teiste õlule. Vangla iseloomustuses on märgitud, et enne vangistust kulutas isik oma raha mõtlematult ja peamised vajadused (toit, üür, kommunaalid) aitas täita ema. Raskuste korral kolis elama isa juurde, kus ei pidanud midagi maksma toidu ja elukoha eest. Ka käesoleval juhul nähtub, et isik on soovinud vabanemise järel asuda aktiviseerimiskeskusesse, kus on olemas sotsiaaltöötajad, karjäärinõustajad ning on kergem. Seal aidatakse töö leidmisel ning tugiprogrammidega. Isik ise töö leidmisega vangistuse jooksul tegelenud ei ole ning kuigi ta tõi välja tugiprogrammide läbimise, nähtub vangla iseloomustusest, et reaalsuses isik tugiprogramme selleks, et nendest õppida, ei läbi, vaid osaleb neis muudel välistel eesmärkidel. Murettekitav on ka vangla iseloomustuses märgitud asjaolu, et kinnipeetav on enesekeskne ning kõrge enesehinnanguga. Vangla iseloomustuses on selgitatud, et tegemist on liialt enesekindla isikuga, kes on endast väga heal arvamusel, näiteks toob ta enda juures positiivsete asjadena välja, et tal on ilusad sinised silmad ja ta näeb riieteta hea välja, lisaks peab end väga romantiliseks ja hea stiilitunnetusega inimeseks, ühtlasi leiab, et ta ei tee just palju, kuid kui teeb, siis 150%. Leiab, et kui ta sooviks enda juures midagi muuta, siis oleks see keha treenimine seksikamaks ja tugevamaks. Asja materjalidest ega istungil antud ütlustest ei nähtu, et isik oleks samasuguse põhjalikkusega nagu ta on oma välimust analüüsinud, analüüsinud ka oma vabanemisjärgset elu pikaajalisemas plaanis. Kui aga isikul ei ole kindlat veendumust ja reaalset plaani edaspidiseks seadusekuulekaks eluks, on suur tõenäosus, et isik asub uusi kuritegusid toime panema. Vangla iseloomustuses on samuti välja toodud, et Kenti Ilver on märkinud, et talle ei meeldi, kui talle öeldakse, mis ta tegema peab (näiteks häirib teda, kui keegi käsib tal oma tuba koristada või voodit teha). Täiskasvanuna ühiskonnaelus osalemisel on isikutel lisaks õigustele ka kohustused ja vastutus. Kui kinnipeetav ei suuda seda mõista ning lähtub oma käitumises vaid sellest, mis talle meeldib, on suur tõenäosus, et isik ei suuda täita iseseisva täiskasvanueluga kaasnevaid kohustusi ning suutmatus alluda ühiskonnas kehtivatele reeglitele, sh rangetele elektroonilise valvega seotud reeglitele, viib uute kuritegudeni. Kuigi kinnipeetav on vangistuses viibitud aega kasutanud enda huvides ära, omandades keskharidust, osaledes tööhõives ja läbides programme, ei nähtu materjalidest ega isiku ütlustes, et vanglas veedetud aeg ja läbitud tegevused oleks omanud vajalikku mõju. Kohtule ei nähtu, et Kenti Ilveris oleks toimunud tegelikult olulised muudatused seadusekuulekuse suunas, mis õigustaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava ütlustest ning vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on kombeks oma käitumist juhtida vastavalt enese heaolule, arvestamata seejuures teiste isikutega ja kohustustega nende ees ning tegelikkuses ta enese käitumises vigu ei näe. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Kenti Ilveri tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Menetluskulud Kenti Ilveri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 04.06.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 04.06.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 141,60 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Kenti Ilverilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik