1-17-8851 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-8851 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi Albert Ts

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel menetluskulud kokku summas 2851,50€. Määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Konfiskeeriti KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 83² lg 2 alusel Harju Maakohtu 20.09.

1. a määrusega nr 1-17-8020 konfiskeerimise tagamiseks arestitud R. Tsoi vara: sularaha summas 1685 eurot, jalgratas Scoop ISB1513249/G6D545M02 väärtusega ca 1486 eurot ja käekell Armand Nicolet LO8 9620S-AG-P713MR2 väärtusega ca 2700 eurot. Kohaldati KarS § 184 lg 5 p 2, § 83² lg 1 ja § 84 alusel R. Tsoi suhtes osalist konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale, mis on ära tarvitatud ning mõisteti R. Tsoilt konfiskeerimise asendamiseks välja 60 000 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäeti R. Tsoile kuuluvale korteriomandile kinnistusregistriosa numbriga xxxxxxxx (asukohaga XXX) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 60 000 euro ulatuses kuni konfiskeerimise asendamise täitmiseni. Konfiskeerimise asendamise täitmiseks anti 1-aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. 23.04.2018 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus R. Tsoi apellatsioon, milles ta palub tagastada talle temalt konfiskeeritud jalgratas, kuivõrd 19.07.
3. a vabaneb ta vanglast ja läheb tööle oma endisele töökohale, hakkab kahju tasuma ning jalgratas on tema ainuke transpordivahend. Lisaks juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et kahju summa ei ole proportsionaalne temalt välja mõistetud summaga. R. Tsoi selgitab, et nõustus kokkuleppega vaid seetõttu, et kiiremini naasta normaalsele elule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et R. Tsoi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 4.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe ei pea

§ 245

sõnastuse kohaselt käsitlema asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud objektidega seonduvat, kuid sama sätte lõige 1 punkt 10 kohaselt on kokkuleppe esemeks konfiskeerimisele kuuluva vara kohta kokkuleppe sõlmimine. Kohtuotsuse tegemisel süüdistatava süüdimõistmise ja kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta (

§ 248

lg 1 p 5) ei või kohus omaalgatuslikult muuta kokkuleppe eset, sealhulgas asitõendi konfiskeerimise osas (RKKK 3-1-1-103-15). Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele mh ka konfiskeerimisele kuuluva vara osas. 5. Kuna süüdistatavalt konfiskeeritav vara kuulub kokkuleppe esemesse, kohalduvad selle vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda konfiskeeritava vara osas otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −

§ 248lg-st 1.

Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise

§ 199

lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§ 318lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka 2

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKK 3-1-1-7-16).

1. Kriminaalasjas on R. Tsoi, tema kaitsja ja prokuröri vahel 02.04.2018 sõlmitud kokkulepe (tl 86-94), milles muuhulgas on ära näidatud konfiskeerimisele kuuluv vara. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt konfiskeeritava vara nimekiri ning väärtus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral konfiskeeritakse KarS § 184 lg 5 p 2 ja § 83² lg 2 alusel R. Tsoilt Harju Maakohtu 20.09.
2. a määrusega nr 1-17-8020 konfiskeerimise tagamiseks arestitud R. Tsoile kuuluv sularaha summas 1685 eurot, jalgratas Scoop ISB1513249/G6D545M02 väärtusega ca 1486 eurot ja käekell Armand Nicolet LO8 9620SAG-P713MR2 väärtusega ca 2700 eurot ning KarS § 184 lg 5 p 2, § 83² lg 1 ja § 84 kohaldatakse osalist konfiskeerimise asendamist kuriteoga saadud varale, mis on ära tarvitatud ning mõistetakse välja R. Tsoilt konfiskeerimise asendamiseks 60 000 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäetakse R. Tsoile kuuluvale korteriomandile kinnistusregistriosa numbriga XXXXXXXX (asukohaga XXX) neljandasse jakku kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks 60 000 euro ulatuses kuni konfiskeerimise asendamise täitmiseni. Välja mõistetud 60 000 eurot on võimalik tasuda ühe aasta jooksul. Maakohus on seega lähtunud sõlmitud kokkuleppest ning vastavalt sellele jalgratta konfiskeerinud. R. Tsoi kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 94). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja konfiskeerimisele kuuluva vara osas jõudnud kokkuleppele.
3. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav R. Tsoi kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja jääb selle juurde (tl 112). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda

§ 318lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

1. septembri
2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
3. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta

§ 326

lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06. 8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 318lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus R. Tsoi kaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3