← Eesti

2-17-4435/16

Obsah (13)§ 78§ 143§ 158§ 157§ 146§ 150§ 171§ 172§ 65§ 23§ 168§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17- 4435 Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. V. (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankroti

§ 78lg 3 kohaselt kohtule ettepaneku jätta I.

V. pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Maakohtu 03.07.2017 määrusega jäeti toimkond moodustamata.

§ 143lg 4 alusel jaotusettepanekut koostatud ei ole.

Võlgniku korteriomand on koormatud pandiga, kuid korteriomandit ei ole õnnestunud müüa ja pandipidajast võlausaldaja on teatanud haldurile, et võib müügi lõpetada. 2. Pankrotihaldur teatas 21.05.2018.a tulenevalt

§ 158lg 1 kohtule, et I.

V. (pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi

§ 157p 2, § 158 alusel ettepaneku lõpetada I.

V. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2.1 Pankroti väljakuulutamise aja seisuga 30.05.2017.a. oli võlgnikul teadaolevaid rahalisi vahendeid 12,44 eurot, nimetatud rahaliste vahendite suurus on jooksvalt muutunud, kuna võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekuid, mida ta on võinud kasutada. Seega oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei olnud. Masskohustustena on menetluses käsitletav võlgniku korteriomandiga seotud majandamiskulud, kuid käesoleva ajani ei ole haldurile neid esitatud. Samas, kui esitatakse, peaks need tasuma pankrotivara arvel. Teised teenusepakkujad massikohustest teatanud ei ole. Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus

§ 146lg 1p 4 ja § 150 alusel moodustab kokku 951,60 eurot, sh: 1.

Ajutise halduri välja maksmata tasu 93,60 eurot koos käibemaksuga, väljamõistetud 30.05.2017 kohtumäärusega ja osaliselt summas 476,40 eurot hüvitatud riigi vahenditest;

  1. Ajutise halduri väljamaksmata kulud 24 eurot koos käibemaksuga, väljamõistetud 30.05.2017 kohtumäärusega;
  2. pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eurot);
  3. käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot;
  4. bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 30.05.2017.a. kuni 01.05.2018.a. kokku summas 264 eurot (11 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ) Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 0,00 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole

§ 146lg 1 sätestatud väljamakseid võimalik teha.

Tulenevalt

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankroti raugemisel pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus võib küsida seisukohta kulude jagamise osas ka toimkonnalt. Toimkonda menetluses moodustatud ei ole. Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes

§ 146lg 1 p 3 ja 4 ettepaneku käesolevaga jaotada ja kinnitada I.

V. (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud alljärgnevalt: - Ajutise halduri tasu kogusummas 570 eurot, väljamõistetud 30.05.2017 kohtumäärusega, millest 476,40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest ning 93,60 eurot jääb välja maksmata; - Ajutise halduri väljamaksmata kulud 24 eurot koos käibemaksuga, väljamõistetud 30.05.2017 kohtumäärusega, mis jääb välja maksmata; - pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb välja maksmata; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot, mis jääb välja maksmata; 3 - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 30.05.2017.a. kuni 01.05.2018.a. kokku summas 264 eurot (11 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 951,60 eurot. 2.2 Pankrotihalduri esitatud lõpparuande (

§ 158lg 3) kohaselt: 2.2.1 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 12.09.2017.a.

ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 6963,50 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ükski võlausaldaja. Pankrotihaldur ja võlausaldajad enne koosolekut vastuväiteid ei esitanud. Jaotusettepanekut koosatud ei ole. Võlgniku korteriomand on koormatud pandiga, kuid korteriomandit ei ole õnnestunud müüa ja pandipidajast võlausaldaja on teatanud haldurile, et võib müügi lõpetada. 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 30.05.2017.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 12,44 EUR. Nimetatud rahaliste vahendite suurus on jooksvalt muutunud, kuna võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekuid, mida ta on võinud kasutada (so sissetulekud mis jäävad alla alampalga määra suuruse summa). Pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. 2.2.3 Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustused

§ 146

lg 1 p 3 alusel on toodud p 2.1; Pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasud)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 1 170,00 eurot ning kulud on osaliselt hüvitatud riigi vahenditest summas 476,40 eurot. Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 951,60 eurot. 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata on võlgnikule kuuluv Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registrinumbri 1248107 all registreeritud korteriomand asukohaga xxx (kahetoaline, 52,20 m2). Korter on elamiskõlbmatu. Korteriomandi kõik 7 enampakkumist (alghindadega 1700 eur, 1 400 eur, 500 eur, 300 eur, 200 eur, 150 eur ja 100 eur on nurjunud, arvestades korteriomandi asukohta ja seisukorda puudub korteriomandi omandamiseks igasugune huvi. Teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. 2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest. pankrotiseadusest ning kõigi 2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud 4 Võlausaldaja Krediidimenetluse Keskus OÜ Välja maksmata nõude Järk suurus EUR 2 528, 94 Jaotis % I Telia Eesti AS 617, 64 II Kohtutäitur Andrei 1 014, 05 II Krek Eesti Vabariik (Ida515, 1 II Viru Maavalitsuse kaudu) Bigbank AS 211, 85 II I. R. (majavalitseja 2 075, 92 II KOÜ Pärna 2) Kokku välja maksmata nõudeid I järgus 2 528, 94 ja II järgus 4 434, 56 eurot 100, 00 13, 93 22, 87 11, 61 4, 78 46, 81 2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning ajutise halduri ning halduri tehtud vajalikud kulutused - Ajutise halduri tasu kogusummas 570 eurot, väljamõistetud 30.05.2017 kohtumäärusega, millest 476,40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest ning 93,60 eurot jääb välja maksmata; - Ajutise pankrotihalduri väljamaksmata kulud 24 eurot koos käibemaksuga, väljamõistetud 30.05.2017 määrusega, mis jääb välja maksmata; - pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eurot), mis jääb välja maksmata; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 30.05.2017.a. kuni 01.05.2018.a. kokku summas 264 eurot 11 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 951,60 eurot. 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et I. V. (pankrotis) kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2010.aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, 5 eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. 2.3 Pankrotihaldur palub

§ 158lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt: - Lõpetada I.

V. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. - Määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada kinnitamata pankrotihalduri kulud I. V. (pankrotis) pankrotimenetluses - Mitte määrata I. V. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada I. V. (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi. - Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest I. V. (pankrotis) pankrotimenetluses. - Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
  2. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

5. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 5.1

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 5.2 Pankrotihaldur palub kinnitada I. V. (pankrotis) pankrotimenetluse tasu ja kulud summas 834 eurot (koos maksudega) ja taotleb nende hüvitamiseks anda menetlusabi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 5 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud taotletud ulatuses on vajalik ja põhjendatud. Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu ja kulude osas esitanud, kinnitab kohus pankrotimenetluse kulud kokku summas 834 eurot sh käibemaks. 6 5.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks summas 951,60 eurot (koos maksudega) vastavalt

§ 65lg 11.

Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK 12412334) arvelduskontole nr EE782200221056739476 Swedbank AS. 5.4

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (

§ 150lg 4). Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja I. V. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 475,20 eurot (koos käibemaksuga) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus I. V.t (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 1 (ühe) aasta jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 6.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus I. V. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7. I. V. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis 7 võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku I. V.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 8. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab I. V.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.