VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-17-6969 31. mai 2018, Narva Kohtuasi M R hagi J R ja A L vastu J R ja A
§ 188lg 1 ja 2 tulenevad tagasinõude hagi esitamise eeldused.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et
§ 188
lg 1 kohaldamiseks tuleb esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamist ning selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Hageja ei ole kuidagi tõendanud ega esitanudki ühtegi tõendit selle kohta, et sõiduauto turuhinnaga müümisel on kahjustatud hageja huvid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-113-09 leidnud, et ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei kasutanud turuhinnaga müüdud vara eest saadud raha konkreetse võlausaldaja nõude rahuldamiseks, tehingu kahjulikkuse aluseks ei ole. Sissenõudjate huvide kahjustamisega saab eelkõige olla tegemist juhul, kui vara müüdi alla turuhinna. Oma hilisemas lahendis nr 3-2-1-120-10 on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et kinnisasja müük alla turuhinna ei ole siiski ainukeseks asjaoluks, millega sisustada sissenõudja huvide kahjustamist ning on võimalik, et sissenõudja huvid võivad saada kahjustatud ka muude asjaolude tõttu. Seega leiab kostja 1, et eelpool nimetatut arvesse võttes ei ole hageja huve kahjustatud (kuna hageja ei ole vastupidist tõendanud), ehk hageja poolt esitatud tagasivõtmise nõue ei ole tõendatud, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja II Kostja A.L hagi ei tunnista, leiab, et nõue on põhjendamatu ja palub jätta hagi rahuldamata (tl 42-43). Hagi vastuse kohaselt tegutses kostja II heauskselt Honda FRV, reg märk XXX ostumüügi teostamisel 21.11.2016 ning ei teadnud ega võinud teada, et kahjustab selle tehinguga hageja huvisid. Seisuga 21.11.2016 täitemenetlust alustatud polnud. Peale selle sai kostja l ostu-müügi tehingu teostamise tulemusena rahalised vahendid ning võib oma rahalised kohustused hageja vastu täita Honda FRV müügist saadud sularahaga. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-17-6969 HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSTE KOHTA Hageja leiab, et tema nõuded on põhjendatud ja jääb oma nõuete juurde ning palub rahuldada hagi (tl 50, 89). Hageja on seisukohal, et kostjate vastuväited hageja nõuetele on paljasõnalised ja sisutühjad. Kostjad ei ole isegi avaldanud sõiduki müügilepingu tingimusi. Kostjate vastustest on tuvastatav, et kostjad tegutsevad üksmeeles ja seega on alust väita, et A.L oli teadlik, et sõiduki võõrandamisel kahjustas J.R hageja huve. KIRJALIK MENETLUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras
- aprilli 2018 määrusega (tl 91) lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Kohtule täiendavaid avaldusi, seisukohti ei esitatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Hageja nõudeks on tunnistada kostjate J. R ja A. L vahel
- novembril 2016 sõlmitud sõiduauto Honda FRV riikliku numbriga XXX võõrandamise tehing kehtetuks ning nõuda tehingust saadud tulu J R hageja nõude osaliseks rahuldamiseks võla katteks kohtutäituri kaudu. Kohus on tuvastanud, et kostja I vastu on kohtutäitur Tatjana Afanasjeva algatanud 9.01.2017 täitemenetlus nr 197/2017/53 Viru Maakohtu
- detsembri 2016 otsuse alusel tsiviilasjas nr 216-17816, võlgnevuse (s.h riigilõivu) summas 8 954,39 € sissenõudes, sissenõudjaks on hageja (tl 62-63, 65, 75). Maanteeameti 27.04.2017 vastuskirja kohaselt (tl 9) liiklusregistri andmetel võõrandas J R sõiduki (registreerimismärgiga XXX) A L (isikukood XXX) 21.11.2016.
§ 187
lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-17-6969 Tehingu tagasivõitmise üldalused on sätestatud
§-s 188.
§ 188
lg 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Seega tulenevad
§ 188
lg 1 tagasivõitmise üldised alused järgmised: 1) tehingu on teinud võlgnik; 2) tehing on tehtud kuni kolm aastat enne hagi esitamist; 3) tehing on tehtud teadlikult sissenõudjate huvide kahjustamiseks; 4) tehingu teine pool teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest. Tehingu, mille kehtetuks tunnistamist nõuab hageja, üheks pooleks oli kostja I ehk täitemenetluses võlgnik; tehing on teostatud
- novembril 2016; hagi vaidlusaluse tehingu kehtetuks tunnistamiseks oli kohtule esitatud
- mail 2017, seega on kostjate vahel sõlmitud tehing tehtud vähem kui kolm aastat enne hagi esitamist, seega oli hagejal õigus kostjate vastu hagi esitada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et vaidlusalune tehing on tehtud teadlikult tema huvide kahjustamiseks. Kohus ei nõustu kostja J. R käsitlusega, et hageja ei tõendanud oma huvide kahjustamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis
- detsembri 2010 otsuse nr 3-2-1-120-10 p-s 12, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja poolt täitemenetluses esitatud nõuded on käesoleva ajani täies ulatuses rahuldamata. Vastavalt Narva kohtutäitur Tatjana Afanasjeva 21.08.2017 õiendile (tl 75) ja täitetoimikust 197/2017/53 andmetele (tl 69) on seisuga 21.08.2017 nõude suurus 8 292,14 eurot, seega tasus võlgnik (kostja I) ajavahemikul 9.01.2017 (täitemenetluse alustamine) kuni 21.08.2017 (kohtutäituri õiendi esitamine) ehk 8 kuu jooksul nõude summas 8 954,39 € katteks 662,25 €, mis moodustab umbes 7% nõude suurusest. Samuti sai kohtutäitur Tatjana Afanasjeva 21.08.2017 õiendi kohaselt (tl 75) täitemenetluse raames arestitud võlgniku pangakonto, ettemaksukonto Maksu- ja Tolliametis, töötasu Wakmax Trans OÜ's ja GOLDSTERN OÜ's, pension. Täitemenetluse raames on kontrollitud võlgniku vara olemasolu. Võlgniku nimele ei ole registreeritud vara (seisuga 21.08.
- a kinnistusraamatus, ehitisregistris, äriregistris, autoregistris kanded puuduvad). Kohus leiab, et olukorras, kus vaidlusaluse tehingu ese oli ainuke võlgniku ehk kostja I vara, muud vara, millele saaks pöörata täitmise, võlgnikul ei ole, samuti ei viinud võlgniku kontode ja sissetuleku arestimine sissenõudja ehk hageja nõude rahuldamiseni, muutus hageja (sissenõudja) nõuete rahuldamine võimatuks ning vaidlusaluse tehinguga hageja huvide kahjustamine on tõendatud. Kohus jätab tähelepanuta tl-del 61, 64, 70, 71, 72, 73 asuvad tõendid, kuna nad ei oma kohtu arvates tähtsust käesoleva asja lahendamisel. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-17-6969 Hagi rahuldamise eelduseks on ka asjaolu tõendamine, et tehingu teine pool, kelleks on kõnealusel juhul kostja II ehk A L, teadis või pidi teadma tehinguga sissenõudjate huvide kahjustamisest.
§ 188
lg-st 2 ja 3 tulenevalt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Hageja viitas sellele, et kostja A.L on kostja J.R lähikondne, kuid ei esitanud selle kohta asjaolusid ega tõendeid kohtu selgitustele vaatamata (tl 54-55), seega hageja ei tõendanud, et vaidlusaluse tehingu pooled ehk antud asja kostjad on lähikondsed. Kohus on aga juba tuvastanud, et täitemenetlus nr 197/2017/53 alustati 9.01.2017 ning et vaidlusalune tehing sooritati 21.11.2016, seega vähem kui kuus kuud enne täitemenetluse alustamist ning
§ 188
lg-st 2 lähtudes eeldatakse, et kostja A.L teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huvisid. Seega pole kostja A.L väited, et ta tegutses heauskselt ning ei teadnud ega võinud teada, et kahjustab selle tehinguga hageja huvisid, õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud kõik
§-des 187 ja 188 sätestatud alused tehingu tagasivõitmiseks, seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
§ 187
ja § 188 alusel tunnistab kohus täitemenetluses nr 197/2017/53 tagasivõitmise korras kehtetuks J R ja A L vahel 21. novembril 2016 sõlmitud tehingut, millega võõrandas J R A L sõiduauto Honda FRV registreerimismärgiga XXX. Kostjad ei ole esitanud vastuväited sellele, et kostja A.L sai kätte tehingu tulemusel sõiduauto Honda FRV registreerimismärgiga XXX ja on tasunud kostjale J.R sõiduauto ostuhinna.
§ 195
lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Seega on kostja A.L kui kehtetu tehingu teine pool
§ 195
lg 1 järgi kohustatud hageja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tagastama (kohtutäituri käsutusse andma) tehingu alusel saadu ehk sõiduauto Honda FRV registreerimismärgiga XXX.
§ 195
lg-st 3 tulenevalt võib tehingu teine pool võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele kuuluva vara sissenõudjale üle kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates. Seega peab kostja J.R tasuma kostja A.L summa, mille sai ta kehtetu tehingu tulemusel kätte. Kohus peab vajalikuks pöörata hageja tähelepanu TsMS § 377 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-17-6969 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostjate kahjuks, jätab kohus TsMS § 162 alusel kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja menetluskulud jäävad kostjate kanda, kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 100), mille kohaselt on tema menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot. Riigilõiv on TsMS §-dest 138, 139 ja 147 tulenevalt põhjendatud kulu ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjatelt välja solidaarselt hageja kasuks riigilõivu summas 275 eurot. Kostjatele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7
(7)