MS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: süüdistuses
järgi Süüdi tunnistada Andrus Gorjatško
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot) summas 1000 (üks tuhat) eurot.
lg 1 ja 3 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista Andrus Gorjatško´lt riigituludesse: - sundraha 645 €; - tasu riigi õigusabi eest 72 €, kokku 717 €. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2 Abiprokurör tegi kohtule ettepaneku Andrus Gorjatško käskmenetluses süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (päevamäära suurus 10 eurot) so 1000 eurot.
lg 1 ja 3 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, kohustusega tasuda see igakuiselt võrsetes osades. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel võtta Andrus Gorjatškolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks, mida arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Süüdistataval on üks kehtiv kriminaalkaristus 2006. aastast. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et Andrus Gorjatško´le tuleb määrata sanktsiooni keskmise määra lähedane rahaline karistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat Andrus Gorjatško´t rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 10 eurot) so 1000 eurot. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus teo toimepanemise ajal oli 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek oli 2014.a 3,20 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks miinimumpäevamäära suurus teo toimepanemise ajal, so 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 645 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 179 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 €, kokku 717 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.