Obsah (14)

§ 181§ 71§ 2871§ 291§ 2961§ 81§ 15§ 342§ 310§ 344§ 185§ 337§ 338§ 340

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 15. märts 2018 Kriminaalasja number 1-17-10331 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv Kriminaalasi M.V. süüd

§ 181lg 1 alusel maakohtu otsusega M.V.

elt menetluskuluna väljamõistetud kaitsjatasu summas 576 eurot jätta riigi kanda.

1. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Raul Tosmann kaudu 392 (kolmsada üheksakümmend kaks) eurot 16 senti, sealhulgas käibemaks 65 (kuuskümmend viis) eurot 36 senti, vandeadvokaat Raul Tosmannile süüdistatav M.V. ele määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistuse sisu 1._M.V. t süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, 04.11.2015 kella 15.00 ja 05.11.2015 kella 08.00 vahel tungis ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Viljandi vallas R. külas P. kinnistul asuvasse ehitusjärgus majja, kust varastas järgmised OÜ-le X. kuulunud tööriistad: akutrelli komplekt Fein ASCM (trell, 3 akut ja akulaadija) väärtusega 598,80 eurot, saag Evolution RAGE B 185 väärtusega 234 eurot, universaalne saeketas Rage 185 Z20 väärtusega 40,80 eurot, teemant saeketas väärtusega 45,60 eurot, metallpuuride komplekt väärtusega 51,60 eurot, kombivasar Metabo UHE 2850 väärtusega 359 eurot, käsiketassaag TS REBQ Festo väärtusega 652 eurot, nurgasaag Makita LS1040 väärtusega 237 eurot, rullis 50 m juhet väärtusega kokku 110 eurot, kaks 10 m pikkust juhet väärtusega kokku 32 eurot, keevitusmask väärtusega 58,80 eurot, keevitusaparaat Würth väärtusega 954 eurot, magnetnurgik väärtusega 154,80 eurot, magnetlood väärtusega 105,36 eurot, käsikäru Fort väärtusega 51 eurot, tikksaag Makita väärtusega 229 eurot, elektriline kettsaag Stihl MSE 180c väärtusega 279 eurot, pöördlaser Hilti PR20 väärtusega 1440 eurot, piikvasar Hilti TE 706-AVR väärtusega 1080 eurot, lõikur Hilti DC 125-S väärtusega 288 eurot, akutrell Hilti SF 144-A väärtusega 660 eurot. Kokku varastas M.V. tööriistu summas 7660,76 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani M.V. toime KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
2. Tartu Maakohtu
3. detsembri 2017 otsusega karistati M.V. t KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Kohus luges KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Pärnu Maakohtu
4. märtsi 2017.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-16-2771 M.V. ele mõistetud karistuse, s.o vangistuse 9 kuud 20 päeva, kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega ja mõistis M.V. ele liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus arvas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja 24.-26.11.
5. s.o 3 päeva karistusaja hulka ning luges M.V. el ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust ja vangistuse alguseks
6. juuni
7. Kohus rahuldas osaliselt OÜ X. tsiviilhagi. M.V. selt mõisteti välja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel 4353 eurot 60 senti OÜ X. (registrikood 10082938, Swedbank AS arveldusearve nr XXX) kasuks. 2 2.1 Maakohus uuris kohtuistungil suulisi ja dokumentaalseid tõendeid ning jõudis siseveendumuse järgi tõendite hindamisel järeldusele, et süüdistatavale esitatud süüdistus on tõendatud. 2.2 Kohus leidis, et on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et 04.11.2015 kella 15.00 ja 05.11.2015 kella 08.00 vahel tungis M.V. ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Viljandi vallas R. külas P. kinnistul asuvasse ehitusjärgus majja, kust varastas OÜ-le X. kuulunud tööriistad vastavalt süüdistuses toodud loetelule. Kohus oli seisukohal, et süüdistuses esitatud süüteo kvalifikatsioon - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi on õige. 2.3 Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning määras tunnistaja A.O. a kohtueelses menetluses antud ütlused vastu võtta ja avaldada. Kaitsja taotlusel võttis kohus vastu ka tunnistaja A.O. 25.11.2015.a. kohtueelse menetluse ülekuulamise protokolli, millest nähtus, et tunnistaja on 25.11.2015 keeldunud ütluste andmisest põhjusel, et ta ei soovi oma elukaaslase M.V. e vastu ütlusi anda. 2.4 Käesoleval juhul ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei ole andnud alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Tunnistaja A.O. ülekuulamise protokollist 14.11.2016 nähtus, et tunnistaja on M.V. e varasem elukaaslane ning tunnistajale on ülekuulamise rakendamisel kriminaalmenetleja poolt selgitatud tunnistaja õigusi ja kohustusi, m.h õigust keelduda tunnistajana ütluste andmisest isiklikel põhjustel

§ 71lg 1 loetletud asjaoludel.

Tunnistaja kinnitas ülekuulamise protokollis, et õigused ja kohustused on arusaadavad ning andis seejärel ütlused. Maakohtule ei ole teada asjaolusid, et A.O. tunnistajana ülekuulamine 14.11.2016 oleks toimunud ebaseaduslikult. Seega kohtu hinnangul oli tunnistaja A.O. 14.11.2016 ütluste näol usaldusväärse tõendiga. Asjaolu, et A.O. on keeldunud mõni aeg varem, s.o 25.11.2015, tunnistajana ütluste andmisest isiklikel põhjustel ei omanud 14.11.2016 antud ütluste usaldusväärsuse seisukohalt kohtu hinnangul tähtsust. Tunnistaja A.O. ütlustest nähtuvalt algas tema kooselu süüdistatavaga

1. aasta varakevadel ning 2015.a. novembris elasid nad süüdistatavaga koos R. s A.O. emale kuuluvas majas. Asjaolu, et süüdistatav elas tunnistaja juures R. s veel
2. aasta novembrikuus, kinnitab lisaks tunnistaja ütlustele veel ka fakt, et Viljandi vallas, R. s asuva S talu elumaja ühest toast leiti elamu läbiotsimisel M.V. ele välja antud ID kaart AA 0120618 ning M.V. ele kuuluvad jalatsid. Ka nähtub süüdistatava ütlustest, et ta hoidis S elamus öökapi sahtlis isiklikke asju. Kohus leidis, et eelmärgitud tõenditega on ümberlükatud M.V. e ütlused selle kohta, et ta
3. aasta suvelõpust alates enam Viljandimaal ei viibinud ning A.O. juures R. ei elanud. Süüdistatava elamist koos A.O. ga R. s S talus kinnitasid ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt oli temal suhe A.O. ga ning ta on viibinud koos A.O. ga viimatinimetatu ema S.S. suvilas ja seal koos A.O. ga endale tuba ehitanud. Ka nähtub süüdistatava ütlustest, et kui ta Tallinnas korterist loobus, siis tõi ta S. elamusse oma mööbli. Lisaks eeltoodule on süüdistatav kinnitanud, et ta on soetanud A.O. ga ühiselt mõned asjad ja koera ning neil oli A.O. ga ühine majapidamine. Kohtu hinnangul olid tunnistaja A.O. ütlused usaldusväärsed, kuna neis kirjeldatud asjaolud riimuvad muude antud kriminaalasjas olevate tõenditega. Nimelt nähtub kannatanu ütlustest, 3 tema kirjalikust avaldusest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist, et tunnistaja A.O. ütlustes märgitud ajavahemikul (s.o 2015 novembri algus) varastati kannatanult tema ehitusobjektilt samaliigilised asjad - tööriistad (s.h elektrilised tööriistad) ja käsikäru. Samuti riimusid tunnistaja A.O. ütlused nii kannatanu ütluste ja avaldusega kui ka läbiotsimisprotokollis tooduga selles, et kannatanult varastatud käsikäru Forte on hiljem läbiotsimisel leitud Viljandimaal R. s asuva S. elamu keldrist, kuhu süüdistatav oli selle eelnevalt lükanud. Kannatanu on temalt varastatud käsikäru ära tundnud ja ta on selle enda valdusesse tagasi saanud. Kannatanu esindaja kirjeldas oma ütlustes, et tagastatud käru on ainulaadne. See oli sellise plastmassist anumaga või kärukastiga käru. Kannatanu esindaja kinnitusel ei ole ta sellist käru rohkem Viljandis näinud ei müügil ega ühelgi teisel objektil. Ta tunneb selle käru ära, kuna sellega veeti liiva restaureeritavasse majja täiteks (P. häärberis). Kannatanu sai käsikäru Forte tagasi politseilt. Käesoleval juhul ilmus tunnistaja A.O. kohtuistungile ja kohus rakendas

§ 2871

sätteid ning tutvustas tunnistajale

§-st 71-73 tulenevaid ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid ja selgitas, et kohtus peab rääkima tõtt ning hoiatas tunnistajat ütluste andmisest keeldumise või teadvalt vale ütluse andmisest. Tunnistaja A.O. avaldas kohtus ülekuulamise rakendamisel asjaolu, et ta on olnud püsivas kooselus süüdistatavaga ning süüdistatav oli tema elukaaslane ja eeltoodud asjaolust tulenevalt ning seaduslikku alust omades, keeldus ta kohtuistungil ütluste andmisest. Prokurör taotles

§ 291lg 1 p 2 alusel tunnistaja A.O.

kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist

§ 291

lg 1 p 2 ja lg 3 alusel tunnistaja keeldumise tõttu kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. Kaitsja vaidles tunnistaja A.O. ütluste avaldamisele vastu, viidates asjaolule, et tunnistaja A.O. on kriminaalasja kohtueelses menetluses ühel korral (s.o 25.11.2015.a.) realiseerinud õigust keelduda ütluste andmisest, mistõttu tunnistaja A.O. poolt aasta hiljem antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna politsei on tunnistajat kuidagi mõjutanud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ning määras tunnistaja A.O. kohtueelses menetluses antud ütlused vastu võtta ja avaldada. Kaitsja taotlusel on kohus vastu võtnud ka tunnistaja A.O. 25.11.2015 kohtueelses menetluses ülekuulamise protokolli, millest nähtub, et tunnistaja on 25.11.2015 keeldunud ütluste andmisest põhjusel, et ta ei soovi oma elukaaslase M.V. e vastu ütlusi anda. Kohus märkis, et

§ 291

lg 2 sätestatu kohaselt võib kohtumenetluse pool taotleda luba esitada tõendina tunnistaja varem antud ütlusi

§ 291

lg-s 1 märgitud juhtudel siis, kui ütlused on deponeeritud või kui varasema ülekuulamise viis abistamistaotluse alusel läbi välisriigi pädev asutus ja isikut ei ole võimalik kuulata üle kaugülekuulamise teel. Kohus võib erandina

§ 291

lg 3 kohaselt vastu võtta isiku deponeerimata ütlused, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. 4 2.5 Maakohus märkis, et lisaks tunnistaja A.O. ütlustele on käesolevas kriminaalasjas veel tõendeid, millega on tõendatud süüdistatava M.V. e seotus temale inkrimineeritava kuriteoga ja nendeks on eelkõige läbiotsimisprotokoll ja kannatanu ütlused, millega on usaldusväärselt tõendatud, et kannatanu ehitusobjektilt varastatud käsikäru leiti süüdistatava elukohas - Viljandi vallas R. asuva S. talu elamu keldrist. Mis puudutab tunnistaja A.O. ütluste elulist usutavust, siis asjaolu, et käsikäru Forte on leitud S talu elamu keldrist kinnitab veenvalt, et M.V. el oli võimalik käsikäruga siseneda eelmärgitud elamusse. Süüdistatava ütluste kohaselt oli S majal kaks sissepääsu nii garaaži ja eesukse kaudu. Seega ei olnud maakohtul alust kahelda tunnistaja ütluste elulises usutavuses. 2.6 Kohus märkis, et kannatanu esindaja kohtuistungil antud ütlustega ja OÜ X. avaldusega 06.11.2015 ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga on usaldusväärselt tõendamist leidnud asjaolu, et ajavahemikul 04.11.2015 kella 15.00 ja 05.11.2015 kella 8.00 vahel on ukse lõhkumise teel sissetungitud Viljandi maakonnas Viljandi vallas R. s P. kinnistul asuvasse ehitusjärgus majja ning varastatud OÜ-le X. kuulunud tööriistad. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et P. kinnistul asuva elamu tiigipoolne uks on lõhutud ning samuti on lõhutud elamu teisel korrusel asuva ruumi koodlukk. Ka kannatanu on ütlustes viidanud asjaolule, et majja oli sisse murtud, kuivõrd maha oli lõhutud ukseavale kruvidega paigaldatud ehitusplaat ning olmetoa snepperlukk. Kannatanu ütlustega ja tema avaldusega on tõendatud varguse toimepanemise aeg ja varastatud tööriistade hulk ja loetelu ning kannatanule vargusega tekitatud kahju. 2.7 Süüdistatav M.V. ristküsitluses antud ütlustes ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. M.V. e ütluste kohaselt elas ta

1. aastal XXX, Tallinnas. Samal aastal on ta viibinud ka Viljandi vallas A.O. ema, S.S. kuuluvas suvilas, mis asub R. s ja ka A.O. ema korteris Männimäel. R. s on süüdistatav olnud koos A.O. ga
2. aasta suve algusest kuni sama aasta septembri alguseni, seoses sellega, et nad koos A.O. ga remontisid seal suvilas ühe toa oma tarbeks ära. Kuna selles majas ei olnud elektrit, vett ega kütet, siis õhtuti läksid nad Viljandisse. Süüdistatava väitel ei tea ta P. kinnistut ning ei tunne seda küla üldse ning peale selle suvila ei ole ta kuskil mujal käinud. Lisaks väitis süüdistatav oma ütlustes, et süüdistuses toodud ajavahemikul 04.11.2015-05.11.2015 oli ta Tallinnas ja vahepeal ka Haljalas venna mõisas, seoses ehitamise ja venna mõisa renoveerimisega.
3. aasta septembri alguses lahkus ta Viljandimaalt. 2.8 Maakohus on seisukohal, et varguse pani süüdistatav toime kavatsetult. Süüdistatava sisenemine elamusse sissetungimise teel, samuti tegutsemine elamus ja teisel korrusel oleva ruumi koodluku lõhkumine viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdistatava tegevus oli eesmärgipärane, et elamust leitavad asjad omastada ning selliselt käitudes sai ta selgelt aru ka oma tegevuse olemusest ja ebaseaduslikkusest. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 2.9 Kohus arvestas karistamisel ka süüdistatava isikut. Süüdistatav omas süüteo toimepanemise ajal kehtivat kriminaalkaristust, milline asjaolu on leidnud tõendamist kohtutoimikus oleva karistusregistri väljavõtte ja varasema kohtulahendiga M.V. e kohta. M.V. oli enne kõnealuses süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemist karistatud Pärnu Maakohtu 08.11.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9; § 266 lg 2 p-de 1, 3; § 119 lg 1; § 121 järgi liitkaristusena vangistusega 2 aastat 10 kuud. Eeltoodust nähtub, et varasema kriminaalkaristuse kohaldamine vangistuse näol ei ole mõjutanud M.V. t kuritegude toimepanemisest loobuma. Lisaks tuleb märkida, et isik on ka pärast süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemist pannud toime uue kuriteo, mille eest on Pärnu Maakohtu 20.03.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi 5 karistatud tingimisi vangistusega 9 kuud 20 päeva katseajaga 2 aastat, mis KarS § 74 lg 4 alusel on pööratud täitmisele Harju Maakohtu 05.07.2017 määrusega. Karistusandmed ning käesolevalt M.V. ele esitatud süüdistus kinnitab asjaolu, et süüdistatavale on omane samalaadne käitumismuster - panna toime vargusi, kusjuures vargused on kõikidel eelmärgitud juhtudel toime pandud sissetungimisega. Kohus leidis, et M.V. e käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 kohaselt. Arvestades süüdlase varasemat karistatust samaliigilise kuriteo eest ning võttes arvesse, et isik on jätkanud uute varguste toimepanemist, siis nentis maakohus, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, mistõttu on põhjendatud talle karistusena mõista vangistus. Maakohus leidis, et kuriteo asjaolusid, süüdistatava süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning varasema kehtiva kriminaalkaristuse olemasolu arvestades saab süüdlast mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, mõistes temale karistuse vangistusena sanktsiooni keskmises määras s.o karistades KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti M.V. ele liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 24.-26.11.2015 s.o 3 päeva karistusaja hulka ning loeti M.V. ele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. 2.10 Kohus tegi 29.11.2017 istungil

§ 2961

lg 2 kohaselt kannatanule ettepaneku esitada tsiviilhagi lahendamiseks tõendeid tsiviilhagis loetletud tööriistade maksumuste kohta ja määras tähtaja tõendite esitamiseks. Kannatanu esindaja esitas kohtuistungil 04.12.2017 täiendavad tõendid tsiviilhagis loetletud tööriistade maksumuse kohta ja täpsustas haginõude summat. Lõplikuks kahjunõude summaks kannatanu tsiviilhagis on 6352,43 eurot. 2.11 Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsusega, et süüdistatav M.V. on toime pannud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 04.11.2015 kella 15.00 ja 05.11.2015 kella 08.00 vahel tungis ukse lõhkumise teel Viljandi maakonnas Viljandi vallas R. külas P. kinnistul asuvasse ehitusjärgus majja, kust varastas kannatanule kuulunud tööriistu kokku summas 7660,76 eurot. Eelmärgitud maksumus tulenes kannatanu poolt esialgselt kriminaalmenetlejale esitatud avalduse andmetest. Kõrvutades esialgselt esitatud tsiviilhagi nõuet, täpsustatud haginõuet ja kannatanu esitatud tõendeid tööriistade maksumuste kohta ning tema vastuseid kaitsja küsimustele tsiviilhagi läbivaatamisel, siis ilmnes, et kannatanu lähtub tsiviilhagis kahjunõuet esitades hüvitamisele kuuluvate tööriistade maksumusest ilma käibemaksuta. Samas nähtus tsiviilhagist ja esitatud tõenditest, et kannatanu ei ole vaatamata kohtu ettepanekule esitanud tõendeid kõikide hagis loetletud tööriistade kohta, vaid üksnes osaliselt. Maakohus märkis, et TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisti. Lähtudes eeltoodust tuleb kannatanule tekitatud kahju tõendada ja tsiviilhagis toodud väiteid põhistada. Kohus märkis täpsustatud tsiviilhagi summa arvestuse ja kahjuhüvitise nõude tõendatuse osas järgmist: 6 1) akutrelli komplekt Fein ASCM 18QX (3 akut + akulaadija) hind hagis ilma käibemaksuta 499 eurot, maksumus tõendatud PIPE TOOLS OÜ arvega nr 14042 03.11.2014 summas 499 eurot; 2) saag Evolution RAGE B 185 hind hagis ilma käibemaksuta 280,80 eurot, maksumus tõendatud osaliselt PIPE TOOLS OÜ arvega nr 15025 11.05.2015 summas 195 eurot; 3) metallpuuride komplekt hind hagis käibemaksuta 42,10 eurot, maksumus tõendatud Kress Eesti OÜ arvega nr 1956 08.08.13 summas 42,10 eurot; 4) käsiketassaag TS REBQ Festo hind hagis käibemaksuta 530 eurot, maksumus tõendatud Mecro AS arve-saatelehega nr AB1677353 31.01.2014 summas 530 eurot; 5) nurgasaag Makita LS1040 hind hagis käibemaksuta 197,50 eurot, maksumus tõendatud Siimals OÜ arvega nr 1602013 29.02.2016 summas 197,50 eurot; 6) pöördlaser PR20 HILTI hind käibemaksuta 1200 eurot, maksumus tõendatud Hilti Eesti OÜ e-kirjaga ja tööriistade nimekirjaga summas 1200 eurot; 7) piikvasar TE 706-AVR HILTI hind käibemaksuta 900 eurot, maksumus tõendatud Hilti Eesti OÜ e-kirjaga ja tööriistade nimekirjaga summas 900 eurot; 8) ketaslõikur (relakas) DC 125-S HILTI hind käibemaksuta 240 eurot, maksumus tõendatud Hilti Eesti OÜ e-kirjaga summas 240 eurot; 9) akutrell SF 144-A HILTI hind käibemaksuta 550 eurot, maksumus tõendatud Hilti Eesti OÜ e-kirjaga ja tööriistade nimekirjaga summas 550 eurot. Seega ülaltoodud tõenditest tulenevalt leidis maakohus, et kannatanu tsiviilhagi esemeks olev kahjuhüvitise nõue on tõendatud osaliselt summas 4353,60 eurot, mis kuulub kahju tekitanud isikult – süüdistatavalt M.V. elt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Maakohus hindas kannatanul kahju tekitamisega seonduvaid kulutusi vastavalt esitatud arvetele jm. maksumust tõendavatele dokumentidele mõistlikeks kulutusteks VÕS § 128 lg 3 järgi. Apellatsioonid 3. Tartu Maakohtu 21.12.2107 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M.V. e kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista M.V. õigeks ning jätta tsiviilhagi rahuldamata. 3.1 Apellant heidab kohtuotsusele ette uurimise ühekülgsust ja puudulikkust. Lisaks on apellant leidnud, et esineb kriminaalmenetluse oluline rikkumine. Kohus ei ole suhtunud kannatanu esindaja poolt esitatud esemete, mis objektilt väidetavalt varastati, loetelusse kriitiliselt. Hagi alusena käsitletavad asjaolud ei ole leidnud kohtuliku uurimise käigus tõendamist. Apellant palub tekitatud kahju tõendada ning tsiviilhagis toodud väited põhistada. 3.2 Kannatanu esindaja ütlused ei ole põhistatud. Ei ole tõendatud, et loetletud esemed üldsegi hagejal olemas olid. Hageja oleks pidanud tõendama, mis aastast äriühing tööriistad soetanud oli, kui palju need maksid (kviitungid, arved) ja esitama esemete tehnilised passid. Ühtegi töölist, kes objektil töötas, ei ole üle kuulatud. Pole välja selgitatud, mis ajast alates olid tööriistad objektil ning kes neid tööriistu kasutasid. Ei ole välistatud, et keegi võis need vahepeal objektilt ära viia. Samuti ei ole võimalik, et esemed, mida objektil kasutati, on uueväärsed. Seepärast leiab apellant, et hagi hind jaehindade alusel ei ole põhjendatud. 3.3 Kohus on jätnud hindamata politsei poolt kannatanule käru tagastamise seaduslikkuse. Kohtuasjas ei ole ühtegi tõendit, mille põhjal oleks saanud asuda seisukohale, et käru kuulus hagejale. Apellant on apellatsiooni täiendanud ning esitanud tõendi, milleks on müügikuulutus Fort käru kohta S müügikuulutustega veebilehel. Kaitsja soovib tõendiga kummutada kannatanu esindaja väite käru ainulaadsusest ja käru kuuluvusest. Lisatud on väljatrükk S veebilehelt. 7 3.4 Apellant leiab, et nii eeluurimisel kui ka kohtulikul uurimisel on rikutud

§ 81sätestatut.

Tulenevalt lg 1-st peab äratundmiseks esitamisele eelnema äratundja ülekuulamine, milliste tunnuste alusel ära tuntakse. Seda ei ole järgitud eeluurimisel ja kohtulikul uurimisel. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-21-09 on märgitud, et äratundmiseks esitamisel tulenevalt sama paragrahvi lg 1 p 5 kohaselt tuleb märkida ka seda, milliste tunnuste alusel objekt ära tunti. Kaitsja leiab, et see tuleb märkida peale isiku ülekuulamist, erandeid ette ei nähta. Kohus oleks pidanud hindama, kas käru on tagastatud menetlusnorme rikkudes ennatlikult. Käru oli ostetud jaekaubandusest masstoodanguna, mitte ise valmistatud ning seega puuduvad eritunnused, mida maakohus leidis ekslikult kärul olevat. 3.5 Kaitsja leiab, kohtu poolt esineb kriminaalmenetluse oluline rikkumine. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 3 p-de kohaselt on igas kuriteos süüdistataval õigus küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid ( RK 3-1-1-98-02 ja RK 3-1-1-45-07 p 16.1). Tunnistaja A.O. poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kasutamine süüstava tõendina on hinnatav kui kaitseõiguse oluline rikkumine. Maakohus ei ole kaitseõigusega arvestanud, kuna kohtualusele M.V. ele ei olnud tagatud küllaldane ja nõuetele vastav võimalus esitada vastuväiteid ning küsitleda tunnistajat viimase poolt kohtueelsel uurimisel ütluste andmise ajal ning kohtulikus menetluses. Kaitsja on seisukohal, et kuna M.V. e süüdimõistmise on kas täielikult või määravas ulatuses põhinenud isiku ütlustel, keda süüdistatav ei saanud küsitleda kohtueelsel menetlusel ega kohtulikul arutamisel, on kaitse õiguste kitsendamine ületanud EIÕK art 6-s lubatud piiri (RK 3-1-1-98-02 p 7.4). 3.6 Kaitsja märgib, et lisaks tunnistaja A.O. ütlustele, keda polnud kohtualusel võimalik küsitleda, ei ole käesolevas asjas ühtegi teist kohtukõlbulikku tõendit, millega oleks tõendatud süüdistatava M.V. e seotus temale inkrimineeritava kuriteoga. Läbiotsimisprotokoll tl 25-36 ja kannatanu esindaja ütlused puutumuses käruga kui kohtukõlbmatu tõend ei anna alust järelduseks, et üldsegi kannatanu ehitusobjektilt varastatud käsikäru leiti süüdistatava elukohas - Viljandi vallas, R. s asuva S talu elamu keldrist. Käru kui objekti olulisi tunnuseid pole asitõendi vaatluse käigus mitte mingil moel kajastatud (Riigikohus 3-1-1-16-12 p.6). Käru iseloomulikud tunnused on vajalikud kriminaalmenetluses tõendamiseks, kuid asjakohased tunnistajate ütlused käesolevas asjas sootuks puuduvad ega ole neid käru iseloomulikke äratundmist võimaldavaid tunnuseid ka kannatanu esindaja kohtuliku uurimise käigus menetlusnorme järgides esitanud. 3.7 14.11.2016, s.o. aasta hiljem peale esimest ülekuulamist, kusjuures aasta aega kriminaalasjaga polnud keegi tegelenud, kuulati A.O. teistkordselt üle tunnistajana, ignoreerides asjaolu, et A.O. eelnevalt oli kasutanud õigust mitte anda ütlusi. Kaitsja suhtub allikakriitiliselt tunnistaja A.O. ütlustesse, kuna asjaolude kirjeldus pole eluliselt usutav. „Sõitis käruga esikusse“ ei ole lihtsalt tehniliselt võimalik, tegemist on ebausutava väitega, seda enam, et koormatud käsikäruga polegi kuidagi võimalik trepist (10- 15 trepiastet) ülesse sõita, veelgi enam, ka maja uksed avanevad väljapoole, seejärel väike eeskoda, mille uksed avanevad samuti väljapoole. Kaitsja osundab M.V. e ütlustele kohtuistungil, kes märkis ka tunnistaja tervisega seotud probleeme, A.O. le mitte iseloomulikku, temale mitteomase sõnavara kasutamist protokollis. Kaitsjal on alust arvata, et tunnistaja A.O. ga, kes M.V. ele teadaolevalt jäi politseile vahele narkouimas tingimisi karistuse kandmise ajal, on ilmselt manipuleeritud ja kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et maakohus on rikkunud EÕIK art 6 p-s 3 "d" sätestatud nõude täitmist. Apellandi arvates tunnistaja A.O. ütlused on kohtukõlbmatu tõend. 4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M.V. , milles taotleb otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Süüdistatav väidab üheselt, et ta pole taolist kuritegu 8 toime pannud ja puuduvad tõendid, mis seda kinnitaksid. Tunnistaja A.O. ütlused pole usaldusväärsed ja ta tuleks ringkonnakohtu istungile kutsuda ütluste kontrollimiseks. Vastus apellatsioonile 5. Prokurör leiab, et kaitsja on esitanud samad argumendid ka Tartu Maakohtus ning kohus on neid oma otsuses ka käsitelnud. 5.1 Prokurör on seisukohal, et M.V. e kaitsja R. Tosmanni apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning selles toodud väited ei anna alust Tartu Maakohtu otsuse, milline on seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. Maakohus on teinud uuritud tõendite pinnalt veenvalt argumenteeritud otsuse, mistõttu puuduvad alused kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ning kohtu siseveendumuse kujunemine on selgelt jälgitav. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsioonides esitatud seisukohtade juurde ning taotlesid jätkuvalt süüdistava õigeksmõistmist. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja palus jätta apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. 7. Kohtukolleegium, tutvunud maakohtu otsuse, kohtuistungite protokollide ja nendes uuritud tõendite ning apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täies ulatuses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, süüdistatav M.V. tuleb õigeks mõista süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi ning tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kaitsja apellatsioonis tõstatatud küsimused väärivad tähelepanu. 8. Ringkonnakohtu istungil lahendas kohus esmalt mõned taotlused. Kohus jättis rahuldamata süüdistatava taotluse tunnistajate M.V. ja A.M. kohtusse kutsumiseks, kuid rahuldas kaitsja taotluse ja võttis asja materjalide juurde koos apellatsiooniga esitatud koopia kaupluse S. tootekirjeldusest üherattalise käru Forte kohta. 9. Ringkonnakohus määras kriminaalasja arutada suulises menetluses ja 31.01.2018 määrusega rahuldas kohus süüdistatava taotluse ning kutsus ringkonnakohtu istungile tunnistaja A.O. . Pärast seda kui kohus oli

§ 71lg 1 p 5 kohaselt selgitanud A.O.

le õigust keelduda tunnistajana ütluste andmisest M.V. e kriminaalasjas, kinnitas A.O. kohtule, et ta ei soovi ütlusi anda. 10. Võistlevas kohtumenetluses on tõendite vahetu ja suulise uurimise põhimõttel (

§ 15) oluline roll kaitseõiguse ja ausa kohtumenetluse tagamisel.

Muuhulgas tähendab see tunnistaja ja kannatanu vahetut ülekuulamist kohtuistungil ja nende kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise erandlikkust (RKKKo nr 3-1-1-11-14, p 14).

1. Apellatsioonide kohaselt on keskseks küsimuseks, kas süüdistatava süü tõendamiseks on küllaldaselt usaldusväärseid tõendeid ja kas maakohus sai tunnistaja A.O. kohtueelsel uurimisel antud ütlustele rajada süüdimõistva otsuse. Menetluslikult on asja eripäraks, et esmalt 25.11.2015 A.O. keeldus ütluste andmisest, sest ei soovinud oma elukaaslase vastu ütlusi anda (KoTo lk 40-42). Seejärel, aasta hiljem, 14.11.2016 on A.O. nõustunud andma ütlusi, milledes räägib üldises plaanis, et nägi süüdistatavat käruga tööriistu toomas S tallu (KoTo lk 38-39). Praktiliselt terve aasta kriminaalasjas kohtueelne uurimise seisis. Mõneti jääb küll arusaamatuks, millistel asjaoludel on aasta möödudes tunnistaja A.O. soostunud ütlusi andma. Maakohtu istungil on tunnistaja A.O. jällegi keeldunud ütluste andmisest. 9 Asjas tõusetub eriti teravalt üles küsimus, et süüdistatav pole saanud A.O. t seoses tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega maakohtus küsitleda, sest viimane keeldus kohtus ütluste andmisest. Seega ei saadud kohtutes tunnistaja A.O. kohtueelsel uurimisel antud ütlusi süüdistatava ja kaitsja poolt kontrollida. 11.
2. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja A.O. kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastuvõtmisega ei rikutud süüdistatava õigusi ja võistleva kohtumenetluse põhimõtet. Maakohus on leidnud, et tunnistaja A.O. ütluste andmise asjaolud 14.11.2016 ning tunnistaja isik pole andnud alust kahelda tõendi usaldusväärsuses (KoTo lk 155). Asjaolu, et aasta varem on A.O. keeldunud ütluste andmisest isiklikel põhjustel, ei oma maakohtu arvates 14.11.2016 antud ütluste seisukohalt tähtsust. Tunnistajal on esinenud käesolevas kriminaalasjas

§ 71lg 1 p-s 5 sätestatud seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks.

11.2. Siinjuures teeb maakohus viite ka

§-le 15 lg 3, mille kohaselt kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Samas aga kohus ei põhjenda, kas A.O. küsitlemisvõimaluseta on tegemist rikkumisega ja leiab, et peale A.O. ütluste on veel süüdistatava süüd kinnitavaks tõendiks läbiotsimisprotokoll ja kannatanu esindaja ütlused, et ehitusobjektilt varastatud käru leiti süüdistatava elukohas S talu elamu keldrist. 11.3. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja A.O. avaldatud ütluste kasutamise süüdimõistva otsuse tegemisel välistab

§ 15lg-s 3 sisalduv reegel.

Selle sätte kohaselt ei või kohtuotsus tugineda üksnes või valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda. 11.4. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-89-12 p-s 20 märkinud, et pole kahtlust, et kohtuotsus tugineb

§ 15

lg 3 mõttes ainsale tõendile siis, kui kohtuotsuses viidataksegi vaid sellele kõnealusele tõendile. Keerulisem on lahendada küsimust, kuidas otsustada selle üle, millal kohtulahend tugineb tõendile „valdavas ulatuses“. Seda probleemi on käsitletud EIK praktikas ja ka suurkoja otsuses, mille kohaselt on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava (ingl „decisive“ või pr „déterminante“) tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery vs Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega. 11.

1. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 3 kohaselt on igas kuriteos süüdistataval õigus küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid (RKKKo nr 3-1-145-07 p 16.1.). Riigikohtu praktikast (näit. asjas nr 3-1-1-1-15 p 10.2) tulenevalt oli maakohtul õigus, juhul kui isik kohtulikul arutamisel keeldub ütluste andmisest, aga kohtueelses menetluses on andnud ütlusi, taolisi ütlusi tõendina vastu võtta, aga süüdistatava süü tunnistamine ei saa rajaneda põhiliselt ainult tunnistaja A.O. kohtueelses menetluses antud ütlustele. 11.
2. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja A.O. kohtueelsel uurimisel antud ütluste kasutamine M.V. e süüstamisel on käsitletav kaitseõiguse olulise rikkumisena. Olukorras, kus süüdistataval polnud võimalik A.O. t maakohtus ega kohtueelsel uurimisel (näiteks vastastamisel) küsitleda, ei saa maakohtu süüdimõistev otsus rajaneda valdavalt nimetatud tunnistaja ütlustel, mis on käesolevas asjas põhiline tõendiallikas. 10
3. Süüdistatav M.V. on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtutes kinnitanud, et tema pole süüdistuses märgitud ajal ja kohas vargust toime pannud. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava süüdi tunnistamisel ei saa olla määravaks üldsõnaline arvamus, et peale M.V. e ei saanud keegi vargust toime panna. Süüdimõistev otsus ei saa rajaneda põhiliselt tunnistaja A.O. ütlustel. Jättes tunnistaja A.O. ütlused kõrvale, siis süüdistatava süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Ülejäänud kriminaalasjas kogutud ja maakohtus otsuses näidatud tõendid jäävad süüdistatava süü tõendamisel juba märkimisväärselt kaugeks ja kaudseks. 12.
4. Kannatanu – OÜ X. esindaja T. X. teab kinnitada 04.11.2015 kella 15.00 ja 05.11.2015 kella 08.00 vahel ukse lõhkumise teel ehitusjärgus majja sissetungimist Viljandimaal R. s P. kinnistul ja sealt tööriistade kadumist (KoTo lk 109-112). 12.
5. Sündmuskoha vaatlusprotokoll P. kinnistult 05.12.2015 annab üldist teavet sissemurdmise asjaolude kohta (KoTo lk 43-52). 12.
6. 25.11.2015 on teostatud läbiotsimine Viljandis Riia mnt 40a maja juures olevas sõidukis Peugeot reg nr 236 MDR, mis tõenduslikult pole uusi tõendeid asjas lisanud (KoTo lk 30-31). 12.
7. 25.11.2015 on samuti teostatud läbiotsimine Viljandi vallas R. s S. talus süüdistatava endise elukaaslase tunnistaja A.O. ema S.S. elukohas, kus ühest toast leiti M.V. e nimele välja antud ID kaart ja maja keldrist leiti käsikäru Fort, mis võeti kaasa (KoTo lk 32-33, 36). 12.
8. Süüdistatav M.V. väitis maakohtus, et elas koos A.O. ga 2015 suve algusest kuni sama aasta septembrini R. s S talus. P. nimelist kinnistut ta ei tea, mingit vargust pole toime pannud, novembri alguses 2015 elas aga Tallinnas ja vahepeal ka Haljalas.
9. Ringkonnakohtu arvates ei saa tähelepanuta jätta maakohtu otsusega tõendina käsitletud käru Fortega seonduvat. Maakohtu otsusest on järeldatav, et nimetatud käru, mis S talust A.O. ema elukoha keldrist leiti ja kaasa võeti, omab individuaaltunnuseid või on tegemist spetsiifilise tootega, kuid tegelikkuses seda tõendid ei kinnita. Samuti on maakohus järeldanud, et kannatanu on temalt varastatud käsikäru ära tundnud, kuid asja materjalid sellist menetlusseadustiku reeglitele vastavat toimingut ei kajasta. 13.
10. Viljandi maakonnas Viljandi vallas R. s S talus teostatud läbiotsimise juurde on lisatud foto nr 17, millel on vaade maja keldrist leitud käsikärule. Värvilisel fotol on näha rohekat värvi üherattaline käru, mille kast on seest kaetud liivajääkidega (KoTo lk 36). 13.
11. Maakohtus kannatanu (OÜ X. ) esindaja T. X. selgitas, et käsikäru Forte on nad tagasi saanud. Prokurör küsitles maakohtus kannatanu esindajat seoses süüdistuses nimetatud käru vargusega ja küsis mille järgi käru ära tunti. Esindaja vastas sellele, et mind ei olnud sel ajal objektil, aga töömehed tundsid käru ära. See on ainulaadne käru. Sellist käru ei olnud rohkem ja Viljandis neid ei müüdud. Küsimusele, kust te teate, et see on tema käru, on kannatanu esindaja vastanud, et seda peab töömeeste käest küsima (KoTo lk 110,111). 13.
12. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud käru kui tõendi osas on tuvastatud mitmeid menetluslikke rikkumisi, mis tulenevad

§-st

1. Esmalt pole käru nõuetekohaselt vaadeldud ega asitõendiks tunnistatud. Asjas pole kedagi üle kuulatud, milliste oluliste tunnuste poolest on käru äratuntav. Kannatanu esindaja on maakohtus korduvalt üldsõnaliselt viidanud käru vastu võtnud töömeestele, kuid sisuliselt on käru kui tõendi osas jäänud vajalik teave usaldusväärselt fikseerimata ja äratundmiseks esitamine tegemata. 13.
2. Prokurör on maakohtu kohtukõnes nimetanud, et kannatanu esindaja T. X. tundis tema firmale kuuluva käru ära, sellel olnud eritunnuste tõttu (Ko To lk 104-105). Samas aga prokurör mingeid eritunnuseid ei nimeta ja konstateerib, et käru pole saada jaekaubanduses ja selle põhi 11 oli kaetud liivaga. Maakohus on prokuröri eelnimetatud seisukohaga nõustunud. Taoline väide aga asjas tõenduslikult ei päde, sest ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks on selgunud, et käru Forte tooted on saadaval ka meie ehituskauplustes ja tõenäosus, et läbiotsimisel leitud käruga on veetud muuhulgas liiva, on taoliste kärude puhul eluliselt üsna tõenäoline, kuid seda faktilist asjaolu ei saa kuidagi pidada eritunnuseks. Kohtueelse uurimise tegematajätmised on edasi kandunud maakohtu otsusesse, sest tegelikkuses pole kuidagi arusaadav, et tegemist oleks mingi erilise või omavalmistatud tootega. Kaitsja poolt koos apellatsiooniga esitatud käru Forte tootekirjelduse väljavõte kinnitab, et tegemist on masstoodanguga (KoTo lk 175).
3. Maakohus on süüdistatava süüd kinnitavaks asjaoluks pidanud veel seda, et P. kinnistu, kus pandi toime tööriistade vargus, asus süüdistatava tolleaegse elukaaslase A.O. ema majast linnulennult ca 3 km kaugusel. Kuidas ja millega transportides on süüdistuse kohaselt varastatud tööriistad P. kinnistult jõudnud A.O. ema S tallu, on usaldusväärselt tõendamata. Maakohus on pidanud üldsõnaliselt võimalikuks, et süüdistataval oli võimalik varastatud esemeid oma elukohta toimetada sõiduautot kasutades. Uuritaval juhul on maakohus siiski hüpoteetiliselt asunud oletama kuidas süüdistatav sai süüdistuses nimetatud esemed toimetada P. kinnistult elukaaslase ema elukohta ca 3 km kaugusel. Selleks on pakutud mitmel korral öö jooksul käruga edasi-tagasi ehitustööriistade toomist-viimist. Muuhulgas on riiklik süüdistus pakkunud kohtukõnes hüpoteetiliselt äärmiselt üldsõnaliselt välja, et nimetatud vahemaa ei ole nii suur, et välistaks võimaluse S talust P. tallu mineku ja sealt varguse toimepanemist (KoTo lk 105).
4. Süüdistuse tõendatuse küsimusega seoses märgib ringkonnakohus, et kannatanu esindaja on esitatud tsiviilhagi osas olnud samuti ebakindel. Kohtuistungi algul on esindaja T. X. jäänud tsiviilhagi nõude juurde summas 7609,76 eurot. Edasise kohtuliku uurimise käigus on kannatanu esindaja tsiviilhagi vähendanud, selgitades, et täpsustatud hagihind on 6352,43 eurot. Kriminaalasja menetluse käigus on kannatanu esindaja nimetanud, et koos töömeestega koostasid nad kadunud esemete nimekirja. Neid töömehi pole kriminaalasjas üle kuulatud ja millegipärast ongi nende isikud jäänud tuvastamata. Maakohus leidis, et tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt summas 4353,60 eurot (KoTo lk 159). 15.
5. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et M.V. e süü ei ole tõendamist leidnud ja mõistab süüdistatava õigeks, siis

§ 342

lg 1 ja

§ 310lg 2 alusel jätab kohtukolleegium OÜ X.

tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 310

lg 3 kohaselt, kui tsiviilhagi jääb läbi vaatamata, siis selgitab kohus kannatanule õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 344

lg-st 2 tulenevalt õigeksmõistva otsuse tegemisest ja tsiviilhagi

§ 310

lg 2 alusel läbi vaatamata jätmisel kannatanu otsust kassatsiooni korras vaidlustada ei saa.

1. Maakohtu otsusega mõisteti M.V. elt menetluskuluna välja määratud korras kaitsja kaitsjatasu summas 576 eurot. Ringkonnakohus jätab menetluskulu KMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. 16.
2. M.V. e riigi õigusabi korras kaitsja apellatsioonmenetluses 3 riigi õigusabi tasutaotlust. vandeadvokaat R. Tosmann esitas 18.01.2018 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu istungi protokollidega tutvumiseks 2 pooltundi (40 eurot), maakohtu otsusega tutvumiseks 2 pooltundi (40 eurot) ja apellatsiooni koostamiseks 5 pooltundi (100 eurot). Kokku taotletakse kaitsjatasu 216 eurot, sh käibemaksmaks 36 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on 18.01.2018 kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 12 Oluline on siinjuures märkida, et alates 29.01.2018 muutus kord, mille tulemusena muutusid ka määratud kaitsja tasumäärad (20 eurolt 25 eurole pooltund). Ringkonnakohtus istungil esitas kaitsja 2 kaitsjatasutaotlust. Esimese tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal istungiks ettevalmistamiseks 4 pooltundi (100 eurot) ja istungil osalemiseks 4 pooltundi (100 eurot), mille eest küsitakse tasu kokku 240 eurot, sh käibemaks 40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades asjaolu, et R. Tosmann on olnud M.V. e kaitsja ka maakohtus, ei ole põhjendatud rahuldada istungiks ettevalmistamise aeg 4 pooltunni ulatuses, vaid kaitsja poolt taotletut tuleb vähendada 2 pooltunnini (50 eurot). Samuti ei ole põhjendatud rahuldada tervikuna tasutaotlust istungil osalemise eest 4 pooltunni ulatuses. Kohtuistungiprotokolli kohaselt kestis ringkonnakohtu istung kolmveerand tundi, mistõttu kuulub kohtuistungil osalemise eest rahuldamisele tasu 2 pooltunni ulatuses (50 eurot). Kokku kuulub tasutaotlus rahuldamisele summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Teise tasutaotluse kohaselt taotletakse sõidukulude hüvitamist marsruudil Viljandi-TartuViljandi 156 km ulatuses summas 56,16 eurot, sh käibemaks 9,36 eurot. Ringkonnakohus leiab, et sõidukulude väljamõistmine on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele korra § 16, § 17 lgte 1 ja 2 alusel. Seega kokku kuulub 3 kaitsjatasutaotluse alusel rahuldamisele riigi õigusabi osutamise eest 392,16 eurot, sh käibemaks 65,36 eurot. Korra § 6 lg 3 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 300 euro ühes kohtuastmes. Kuna kohtuistungil osalemise tasu (75 eurot + käibemaks) ja sõidukulud (46,80 eurot + käibemaks) ei kuulu maksimaalse piirmäära sisse, siis on rahuldatud kaitsjatasutaotluse summa kooskõlas korra § 6 lg-ga 3.

§ 185

lg 1 alusel jäävad menetluskulud summas 392,16 eurot Eesti Vabariigi kanda, sest kohus teeb

§ 337lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi.

17. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 4,

§ 338

p-st 1 ja 3,

§ 340lg 2 p-st 1 ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 21.

detsembri 2017 otsuse täies ulatuses ja teeb uue otsuse, millega mõistab M.V. e süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi õigeks ja jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohtukolleegium rahuldab süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 13 Juhan Sarv