Kohustada Vladimir Vahruševi alluma 24 (kakskümmend neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
lg 2 p 4, 9 alusel määrata Vladimir Vahruševile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 2) alluda elektroonilisele järelevalvele 6 (kuus) kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määrus Vladimir Vahruševi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Vladimir Vahrušev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vladimir Vahrušev on Harju Maakohtu 22.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1510361 süüdi tunnistatud
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat 6 kuud vangistust ja
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 8 kuud vangistust, millise karistuse ärakandmist arvestati alates Vladimir Vahruševi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 02.02.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vladimir Vahrušev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud süüdimõistetu vabanemisjärgset elukohta ning leidnud, et see on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter kuulub kinnipeetavale ning seal elab tema abikaasa, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Vladimir Vahruševi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vladimir Vahrušev kannab esimest kriminaalkaristust ja seega ka esimest vangistust üldohtlike süütegude, s.o tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu pidas oma tegevust hobitegevuseks ning ei mõelnud sellega kaasnevatele tagajärgedele. Praegu ta väidetavalt mõistab oma tegevuse seadusvastasust ja ohtlikkust ning kahetseb seda. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav osalenud tööhõives, läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ja õppinud riigikeelt. Lisaks on temaga viidud läbi vestluseid seaduskuuleka elustiili, mõtlemise ja käitumise kujundamiseks. Tagasiside kinnipeetava tegevusele on positiivne. Ka tema käitumisele karistuse kandmise ajal etteheiteid teha ei saa. Süüdimõistetu elutingimused ning väljavaated edaspidiseks eluks on samuti positiivsed. Ta asuks elama koos abikaasaga endale kuuluvasse korterisse. Suhted abikaasa ja lastega on väga toetavad. Vladimir Vahrušev on varem alati ametlikult töötanud ning soovib jätkata töötamist ka vabaduses. Kohtule on esitatud mitu garantiikirja, milles erinevad tööandjad kinnitavad, et pakuvad süüdimõistetule vabanemise järgselt töökoha. Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, milline on tema tervislik seisund- tal on olnud mitu rasket haigust, kuid ta on tervenenud. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vladimir Vahruševi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega on põhjendatud. Kohtu arvates on käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus piisav, et mõjutada esmakordselt 3
Süüdimõistetu on 24 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates kohustatud alluma
Selleks, et tagada hõivatus ning sissetulek, peab kohus vajalikuks määrata Vladimir Vahruševile
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Vladimir Vahruševil
lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.
lg 3 p 2 ja lg 4 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku ning ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.