Obsah (9)

§ 47§ 121§ 249§ 55§ 203§ 252§ 48§ 19§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 06.02.2018, Tartu 3-17-2690 Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse

) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leidis, et Viru Vangla tagastas määruskaebuse esitaja vaide 24.04.

1. a käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamiseks 13.11.
2. a otsusega nr 6-12/425 vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 1 lg-le 81 õiguspäraselt ja seetõttu on määruskaebuse esitajal kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. Halduskohus jäi vaide tagastamise osas võetud seisukoha juurde. Peale vaide tagastamist 13.11.
3. a 2 otsusega nr 6-12/425 ei ole määruskaebuse esitaja esitanud vanglale 24.04.
4. a käskkirja nr 1-1/55 peale ega kodukorra p 2.3 peale uut vaiet. Esitatud kaebuses küll väitis määruskaebuse esitaja, et sai Viru Vanglalt vastuse vaidele, kuid halduskohus ei pidanud määruskaebuse esitaja 02.11.
5. a pöördumist (reg vanglas 03.11.2017), milles ta taotles võimaldada suitsetada kolm sigaretti päevas, vaideks ega Viru Vangla 01.12.
6. a vastust taotlusele nr 6-10/37407 vaideotsuseks ega vaide tagastamise otsuseks. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja Viru Vangla 01.12.
7. a vastust nr 6-10/37407 vaidlustanud vaidemenetluses vastavalt VangS § 11 lg-le
8. Järelikult on määruskaebuse esitajal nii tühistamis- kui ka kohustamisnõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja kaebus eelpoolnimetatud nõuete osas tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 ja

§ 47lg-st 1 lubatud.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 4, tagastas halduskohus kaebuse Viru Vangla kodukorra p 2.3 tühistamise ja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise (võimaldada suitsetamine vangla territooriumil) nõuete osas selle esitajale läbivaatamatult. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ja ka vaidemenetlus on õiguspäraselt lõpetatud, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus tulenevalt

§ 249lg-st 5 lubatav ja kohtul puudub võimalus taotlust sisuliselt läbi vaadata.

Kui määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus oleks tulenevalt

§ 249

lg-st 5 lubatav, ei kuuluks see käesoleval juhul rahuldamisele esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

MENTLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 02.01.
2. a määruse peale 07.01.2018 määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta on korduvalt esitanud vaideid. Määruskaebuse esitaja ei ole rahul kohtunik Ü. Polluksi tööga ning palub, et asjaga hakkaks tegelema edaspidi teine kohtunik või teine kohtukoosseis. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul kohustada ühendada haldusasjad 3-17-2006, 3-17-2690, 3-17-2295, 3-17-2133, … . Määruskaebuse esitaja väidab, et suitsetamise mittevõimaldamisega kaasneb pöördumatu tagajärje oht, st määruskaebuse esitaja tunneb piinu ja seda ei saa keegi hiljem olematuks muuta. Määruskaebuse esitaja palub kohtul kohustada Viru Vanglat suitsetamiseks vajalikke toiminguid tegema ja keelata vanglal suitsetamist takistavate toimingute tegemine. Määruskaebuse esitaja palub vangla kodukorra muudatused tühistada, jätta VSkE kohaldamata ja kohaldada esialgset õiguskaitset.
3. Viru Vangla palus määruskaebuses esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Viru Vangla nõustus Tartu Halduskohtu määrusega. Vangla selgitas, et alates 01.10.2017 on määruskaebuse esitaja esitanud vanglale kokku 54 erinevat pöördumist, s.h kolm vaiet. Vanglale teadaolevalt on määruskaebuse esitaja pöördunud seoses suitsetamiskorraldustega vangla poole kolmel korral: 25.10.
4. a pöördumine, reg 6-14/36047-1; 03.11.
5. a pöördumine, reg 6-10/37407-1; 18.10.
6. a vaie, reg nr 6-12/425-
7. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.01.
9. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
10. Määruskaebusest tulenevalt ei ole määruskaebuse esitaja nõus halduskohtu 02.01.
11. a määrusega, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kaebuse 3 tagastamata jätmise (I) ja seejärel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale (II) ning võtab seisukoha esitatud taotluste osas (III). I
12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamise osas ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Viru Vangla jättis 01.12.
2. a vastusega nr 6-10/374078-2 määruskaebuse esitaja 02.11.
3. a taotluse suitsetamise võimaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et 02.11.
4. a taotlus ei ole käsitletav vaidena ning lähtuvalt sellest ei ole Viru Vangla 01.12.
5. a vastus vaideotsus määruskaebuse esitaja 02.11.
6. a taotlusele. Määruskaebuse esitaja 02.11.
7. a pöördumise näol on tegemist toimingu sooritamise taotlusega vastavalt RVastS § 6 lg-le
8. VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eelnevast tulenevalt saab kinnipeetav kohustamisnõudega kohtusse pöörduda juhul, kui ta on esitanud vanglale esmalt taotluse, milles ta on oma soovi selgelt väljendanud, ning vangla keelduva vastuse korral on kinnipeetav esitanud keeldumise peale ka vaide (VangS § 1¹ lg-d 4¹ ja 5). Kui vangla esitatud vaide tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega on VangS § 1¹ lg-s 5 nimetatud kohtueelne menetlus ette nähtud kohustuslikuna ning tuginevalt

§ 47

lg-le 1 on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kuna määruskaebuse esitaja ei vaidlustanud Viru Vangla 01.12.

1. a vastust nr 6-10/37407-2 vaidemenetluses vastavalt VangS § 11 lg-le 5, on määruskaebuse esitajal kohustamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
2. Määruskaebusele esitatud vastuses märgib Viru Vangla, et määruskaebuse esitaja on seoses suitsetamise korraldusega Viru Vangla poole pöördunud kolmel korral, millest ühel korral vaidega. Määruskaebuse esitaja esitas 18.10.2017 vaide Viru Vangla 24.04.
3. a käskkirjaga nr 1-1/55 kehtestatud suitsetamiskorralduse kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla tagastas vaide 13.11.
4. a otsusega nr 6-12/425-2, kuna määruskaebuse esitaja jättis vaides puudused kõrvaldamata. Nimetatud vaide ja vaide tagastamise osas on halduskohus ja ringkonnakohus võtnud seisukoha haldusasjas nr 3-17-
5. Viru Vangla vastusest määruskaebusele nähtub, et määruskaebuse esitaja ei ole seoses Viru Vangla direktori 24.04.
6. a käskkirjaga nr 1-1/55 ega suitsetamist reguleerivate kodukorra punktide kehtetuks tunnistamiseks rohkem vaideid esitanud.
7. Eelnevat arvestades leidis halduskohus õigesti, et määruskaebuse esitajal oli nii tühistamiskui ka kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega tagastas halduskohus õigesti kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

4 II

1. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 02.01.
2. a määruse põhjendustega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2, § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses väidetu ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks eeltoodud osas. 17. Tulenevalt

§-st 249 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaide- või kohtumenetlus. See on üks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeldustest, mille puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega peab esialgne õiguskaitse lähtuma põhivaidlusest ja teenima sellega sama eesmärki. Olukorras, kus kohtule esitatud kaebus ei ole lubatav, puudub alus kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et käesolevaks ajaks on kohtupraktikas tunnustatud seisukohta, et üldjuhul ei saa kinnipeetaval suitsetamise õiguse saamiseks esitatud kaebuse menetlemise ajal esineda esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus on 06.12.

1. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 põhjalikult käsitlenud suitsetamise mõju inimese tervisele. Ringkonnakohus nõustus, et mõni või koguni enamus võimalikest võõrutusnähtudest võib mõnel üksikul juhul esineda, kuid on seisukohal, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Seega isegi juhul, kui halduskohtule kaebuse esitamise kohustuslikud eeldused oleks täidetud, puudub võimalus kaebuses taotletud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks.
2. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 02.01.
3. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata.
4. Vastavalt

§ 252

lg 7 ls-le 2 ei ole esialgse õiguskaitse küsimuses määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. III 20. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses esitanud taotluse, milles palub kohustada liita haldusasjad 3-17-2006, 3-17-2690, 3-17-2295, 3-17-2133, … .

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Antud olukorras ei ole halduskohus liitmisest või liitmisest keeldumise määrust teinud. Isegi kui halduskohus oleks haldusasjade liitmise või liimisest keeldumise määruse teinud, ei ole sellise määruse kohta määrusekaebuse esitamise võimalust asjakohases normis (

§ 48) ette nähtud.

Kuna asjade liitmine on kohtu kaalutlusotsus ning seotud eelkõige menetluse efektiivsema läbiviimisega, siis asjade liitmisest keeldumine ei takista asja edasist menetlust. Haldusasjade liitmise või liitmisest keeldumise otsustab haldusasju menetlev kohus. Seega tuleb jätta määruskaebuse esitaja liitmiseks kohustamise taotlus tähelepanuta. 21. Määruskaebuse esitaja väljendab rahulolematust kohtunik Ü. Polluksi tööga ning taotleb, et asjaga tegeleks edaspidi teine kohtunik või kohtukoosseis. Eeltoodud taotlust võib ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kohtuniku taandamise taotlusena.

§ 13lg 1 5 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist ning lg 2 kohaselt kohtuniku taandamise avaldus esitatakse kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 kohaselt taandamise alust tuleb avalduses põhistada. Seega TsMS §-s 24 sätestatut arvestades tuleb määruskaebuse esitaja taotlus lahendada halduskohtul. Ringkonnakohus edastab eelnevat arvestades määruskaebuse esitaja taotluse lahendamiseks halduskohtule. allkirjastatud digitaalselt 6