KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 13.06.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-8052 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Kristjan Talve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KRISTJAN TALV, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 38403014934, Karistuse kandmise algus 10.02.2015 ja lõpp 10.12.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.05.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta KRISTJAN TALV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Kristjan Talvele, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Talve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kristjan Talv tunnistati Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 04.04.2016 otsusega süüdi raskes narkokuriteos ning karistuseks mõisteti talle 4 aastat 10 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 28.06.
- Harju Maakohtu 22.09.2017 määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Kristjan Talve suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi 1 apellatsioonikohtu 04.04.2016 otsuse nr 16/113606 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Kristjan Talve poolt kuulub ärakandmisele vangistus 4 aastat 10 kuud ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise päev, s.o 10.02.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Kristjan Talve vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. On oma tegude üle järgi mõelnud ja kahetseb siiralt oma tegu. On saanud piisavalt mõelda ja aru saanud, et midagi tuleb muuta. See ei ole tema esimene kuritegu, kuid varem ta ei mõelnud sellele, et võib vangi sattuda. Nüüd on vanem ja mõistust on ka rohkem. Selgitas, et tarvitas ise narkootikume, tal tekkisid võlad ja ta pandi valiku ette ning kuna tal ei olnud erilisi valikuid, pidi ta narkootikumidega tegelema. Soome vanglas 2015 lõppes eeluurimine ja 2016 alguses läks kohe koka kursustele. Lõpetas kursused ja läks kohe tööle. 2018 veebruar toodi ta Viru Vanglasse, kus ta sai tööd jätkata. On läbinud sotsiaalprogramme, sh Eluviisitreeningu. Tema peamine mure ongi kokaiini tarvitamine, kuna olid sõbrad, kellega koos tarvitas. Nüüd on aru saanud, et tal tuleb lõpetada suhted vanade sõpradega. Ta on narkootikumide tarvitamise pärast ka psühholoogi juures käinud. Kui ta vahepeal vanglast väljas oli 2 aastat, siis tal ei olnud probleeme. Selgitab, et isa on tal alates
- aastast võidelnud xxxx ning tal on olukord päris raske. Isale ei ole hooldajat määratud, õde käib vaatamas nii palju kui saab, muidu on ta üksi. Kui vabaneb, siis läheb isa juurde elama ja saab tema eest hoolitseda. On vangistuse jooksul teinud kõik võimaliku, et vabaneda tingimisi enne tähtaega, järgib kõiki vangla ettekirjutusi ning tal ei ole ühtegi rikkumist. Praegu viibib veel tavavanglas, kuid talle anti lootust juunis pääseda avavanglasse, kuna tal puuduvad rikkumised. Kaitsja leidis, et ei saa leppida prokuröri saadetud 3-realise kirjaga, kuna prokurörile ei ole võimalik esitada küsimusi, ei kaitsjal ega kinnipeetaval, selgitamaks olukorda, miks on prokurör asunud sellisele seisukohale. On oluline, et kui keegi menetluses mingi taotluse teeb, siis saab ka seda selgitada. Siis saaks kohus neid seisukohti kaaluda ja arvestada kohtulahendi tegemisel. See näitab kaitsja hinnangul ükskõiksust ja et reaalselt prokurör sellele vabanemisele vastu ei vaidle. Kui loeme kriminaalhooldaja arvamust, kus märgitakse, et Talve on korduvalt karistatud, mis peaks olema mitte vabastamise põhjuseks, kuid kohus puutub kokku igapäevaselt isikutega, keda on rohkem kui üks kord süüdi tunnistanud ja kes siiski vabastatakse. Tuleb alati arvestada isikulisi omadusi, kuid ka teisi aspekte. Teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras kordagi karistatud, ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, nii Eestis kui ka Soomes. Kui tutvume kirjalike materjalidega, siis kõik asjaolud näitavad, et Talv on asunud pöördumatult paranemise teele. Ta on teinud lõpu noore mehe uljusega. Me võime ju näpuga näidata tema õigusrikkumistele, kuid ta on nende eest karistust juba kandnud. Sotsiaalselt ei muuda vanglas olemine kedagi paremaks, ta hoopis kaotab oma sotsiaalsed suhted. Mida varem, seda parem, kui ta vabaneb enne tähtaega ja asub elama oma õe juurde. Oluline on märkida, et Talve isa põeb juba aastaid xxxx ja tal ei ole määratud hooldajat ja kes siis ikka, kui mitte oma lapsed ei hoolda oma vanemaid. Sotsiaalne olukord selles perekonnas paraneb, kui Talv vabaneb enne tähtaega. Talv on näidanud, et ta on asunud paremuse teele ja ta ei pea selleks veel paar aastat ootama, et saaks uuesti taotluse esitada, et kuulata, et ta on veel ühe programmi läbinud. Vangla möönab, et kui kohus peab otstarbekaks, et Talv 2 vabastada, siis lisada 5 kontrollnõuet, need peaksid reaalselt tagama selle, et isik ei satuks tagasi vanasse olukorda. Kui vaadata vangla poolt märgitud kontrollnõudeid, siis näeme, et osaliselt on need juba täidetud. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja kohtul taotlus rahuldada ja leiab, et täna ei esine selliseid asjaolusid, mis takistaks Kristjan Talve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on Eesti Vabariigis 3 kehtivat kriminaalkaristust. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Praegune kuritegu on Soome Vabariigis toime pandud raske ühiskonnavastane narkokuritegu. Soodusteguriteks on olnud nii grupi mõju, alkoholi kuritarvitamine kui ka majandusliku kasu saamise soov. Kinnipeetav on enne vangistust osanud hoida tulusid-kulusid tasakaalus, kuid on siiski kuritegusid toime pannud varalise kasu saamise eesmärgil. Samuti on kinnipeetav kuritegusid toime pannud grupis, mis viitab mõjustatavusele ning varasem väljapressimine viitab teisi ärakasutavale hoiakule. Kinnipeetaval sõltuvusi diagnoositud ei ole, kuid on vabaduses tarvitanud nii narkootilisi aineid kui kuritarvitanud alkoholi. Kinnipeetav on väärteokorras rikkunud liiklusseaduse sätteid joobes mootorsõiduki juhtimise näol, samuti rikkunud kriminaalhooldusele allutatuna lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Enda sõnul on just narkootiliste ainete tarvitamine viimase kuriteo toimepanemise põhjuseks. Kohus peab grupi mõju ja sõltuvusainete tarvitamist isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riskiks. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes asjaolust, et kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, lisakohustust ning pannud katseajal toime uue kuriteo, ei ole kohus käesoleval ajal veendunud, et kinnipeetav tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral on võimeline katseaja edukalt läbima. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vangistusest vabanemist. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tal on vabanemisel kindel alaline elukoht oma õe korteris, kus praegu elab õde koos elukaaslasega. Samuti on isikul garanteeritud töökoht xxxx, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku ning õde on samuti lubanud venda nii moraalselt kui ka materiaalselt toetada. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Kristjan Talve vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3