tähenduses.
lg 1 alusel tuleb kohustust täita vastavalt lepingule ja seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitamata jätmine, täies ulatuses täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.
lg 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi(viivist), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisingulepingu p 30.2 järgi lepingu ülesütlemisel ükskõik millisel punktis 30.1 toodud alusel, on liisinguandjal õigus nõuda liisinguese liisinguvõtja valdusest ja kasutusest välja, liisinguese võõrandada omal äranägemisel ja saadus summa arvelt katta krediidi jääk, liisingueseme netohinna finantseerimise kulud, käibemaksulaenu jääk, kindlustusmaksete jääk, liisingueseme võõrandamisel liisinguandja poolt tehtud kulutused (sh liisingueseme hindamise, võõrandamiseks ettevalmistamise ja võõrandamise kulud) ja muud lepingust tulenevad liisinguandja nõuded. Liisingulepingu p 30.3 kohaselt, kui liisinguandja saab seoses lepingu ülesütlemisega punktis 30.
lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Seega sätestab seadus, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest, kuid lepingu kohaselt tuleks arvestada liisingueseme võõrandamisest saadud summa, s.t müügihinnaga. Kuna liisinguvõtjal pole üldjuhul võimalik kontrollida liisingueseme võõrandamise protsessi ja kindlustada vara müük parima võimaliku hinnaga, ei saa talle teha kohustuseks ka võimaliku riski ainult enda kanda võtmist. Riigikohus on erinevates lahendites (nt Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas 32-1-33-08, p 17; 20. juuni 2011.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-52-11, p 15) korduvalt leidnud, et antud juhul on tüüptingimus liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega
8.Hinnates lepingu viidatud sätteid, mille kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama kahjud, eelkõige, kui liisingueseme võõrandamisest saadus summast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks (p 30.2, 30.3), leiab kohus, et need on kooskõlas
lg 1 põhimõttega, mis sisuliselt tähendab liisingueseme omandamise kulude hüvitamist. Kahjude hüvitamise põhimõte lepingu rikkumise korral on kooskõlas
Seega ei kaldu lepingu p 30.3 sätestatu kõrvale seaduses sätestatud põhimõtetest. Lepingu p 30.2. järgi võetakse nn hüvitamisele kuuluvate summade arvestamisel aluseks võõrandamisest saadav rahasumma.
lg 3 viitab kulude suuruse määramisel liisingueseme turuväärtusele selle tagastamise ajal. Seega erineb lepingu p 30.2 arvestuse aluseks olev põhimõte küll seaduses sätestatust, ent lepingu sättes ei välistata liisinguvõtja õigust tugineda kulude suuruse arvestamisel liisingueseme turuväärtusele. Kui turuväärtuse arvestamine oleks lepingus täielikult või osaliselt välistatud, saaks rääkida kahjustavast tingimusest. Nii leiab kohus, et lepingu p 30.2 sätestatud kulude arvestamise metoodika ei ole teist poolt oluliselt koormav, samuti ei ole poolte õigused ja kohustused tasakaalust väljas ning see ei muuda lepingu saavutamise eesmärki küsitavaks
lg 1, 2 järgi ( lepingu p 18 alusel on lepingu osaks AS SEB Liising liisingulepingu üldtingimused, mistõttu loeb kohus lepingu sõlmituks üldtingimustel). Kohtu arvates omab lepinguliste kohustuste täitmisel ja nende ulatuse määramisel p 30.2 ja p 30.3 järgi tähtust liisingeseme selle tagastamise ajal olnud turuhinnaga müük, mida lepinguga ei välistata. 9.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 järgi siis kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 10.Kuna vaidlus puudus sellest, et leping on võlgnikule ehk liisinguvõtjale 02.112015 teatisega üles öeldud (
lg 1 p 4), siis on hagejal õigus nõuda
lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1 ja § 367 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 lg 1, alusel liisinglepingust ja käendusepingust tulenevate kohustuste täitmist käendajalt ehk kostjalt. 11.Vaidlus on liisingeseme võõrandamise hinna üle. Vaidluse lahendamise seisukohalt on aga
lg 1, 3 järgi tähtis, milline oli liisingeseme turuväärtus liisinguandjale tagastamise hetkel ehk 20.11.2015 ja kas sõiduki müügihind vastas turuväärtusele. Sõiduki turuväärtuse ehk keskmise hinna määramisel tuleb lähtuda sarnase eseme, antud juhul asja keskmisest müügihinnast tulenevalt TsÜS § 65. 12.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kui suur oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel. 13.Hageja on liisingueseme turuväärtuse liisinguandjale tagastamise hetkel tõendamiseks esitanud Roheline Laine OÜ 30.11.2015 hindamise akti nr 205, mille kohaselt on sõiduki esistangel kivitäkete jäljed, vasakpoolsel serval kerge värvikihi kahjustus, vasakpoolse tagaukse liistul värvikahjustused, parempoolse esiukse liist paindunud, parempoolse tagaukse liistu serval kerged värvikahjustused, vasakpoolse esimese udutule sees vesi, parempoolse esimese udutule klaasis mõrad, vasakpoolse tagatule osa ledidest ei põle, vasakpoolse küljepeegli korpuses mõra, tagastange keskosas kerged värvikihi kahjustused ja vasakpoolsel serval värvikatte koorumine, tagaluugil kaamera piirkonnas kerge värvikihi kahjustus, varuratas puudub, velgede servadel kraapejäljed, pagasiruumi polstritel kraapejäljed, uksepolstrid käepidemete juures kulunud, keskkonsooli käepidemel kraaped ja kulumisjäljed, tagaistme seljatoe polstril kraapejäljed, rooli kate, nupud ning käigukangi kate kulunud ja määrdunud, juhiistme reguleerimisnupp puudub, laekonsooli prillihoidja nupp puudub, keskkonsooli katteliist kinnitusest lahti, tagaistme turvavöö vastus purunenud, salong määrdunud, pagasiruumi põranda polster määrdunud, üks võti ei tööta, piduritule, tagatule ja piduriklotside veateade infotablool, hoolduse meeldetuletus infotablool, multimeediasüsteemid esiistmete peatugedes ei tööta. Liikluskindlustuse Fondi andmete kohaselt osales sõiduk 2014.a ühes kindlustusjuhtumis (tl 25-30). 14.Kohus jätab kõrvale kostjate paljasõnalised etteheited liisingueseme turuväärtusest madalama müügihinna võõrandamise kohta, kuna kostjad pole omapoolseid vastuväiteid tõendanud. Kohtul puudub alus kahelda Roheline Laine OÜ 30.11.2015.a sõiduki hindamise akti nr 205 usaldusväärsuses, sest selles on kirjeldatud järelduste saamiseks kasutatud metoodikat ning esitatud andmed, millel järeldus põhineb. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese müüakse turuhinnast 10% madalama hinnaga, siis tuleb lugeda, et müük on toimunud turuhinnaga Liisingueseme turuväärtuseks 2015 novembris oli 9000 eurot. Seega tuleb lugeda, et sõiduk oleks müüdud turuhinnaga ka 8100 euro eest, müüdi aga 8200 euroga (käibemaksuta. Seega oli hinnakõikumine lubatav. 15.Seadusest ei tulene liisinguvõtja ja käendaja õigust liisingueseme turuväärtuse vaidlustamiseks eseme müügiprotsessis. Samas liisinguandja on teinud endas kõik võimaliku kostjate kaasamiseks müügiprotsessi neid müügihinnast ja selle alandamisest teavitades kostjaid lepingujärgsel postiaadressil teavituse postkasti jätmisega. Tõendatud on, et kostja 1 kinnitas sõiduki tagastamisel üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastades, et teda on teavitatud sõiduki esialgse või võimaliku müügihinna määramisel kaasarääkimise õiguse soovist teatamisest liisinguandja esindajale kolme tööpäeva jooksul (tl 24). Kostja 1 selleks soovi ei avaldanud. Samuti on hageja poolt ümber lükatud kostja 2 väide postkasti jäetud teavituste mitte kättesaamisest elukoha vahetumise tõttu. Kohtule nähtuvalt on kostja 2 saanud vähemalt 23.07.2016 kätte liisinguandja menetlusdokumendid liisinguandjaga suhtlemiseks antud lepingulisel postiaadressil XXX (tl 14, 106). TsÜS § 69 lg 3 reguleerib eemalviibijale tehtud lepinguga seotud tahteavalduse kättesaamist. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja teavituste lihtkirjana jätmisega kostjate elukohaaadressi postkasti tuleb lugeda tahteavaldus kostjate poolt kättesaaduks, kuna neil oli mõistliku aja jooksul võimalus sellega sisuliselt tutvumiseks. 16.Kohus mõistab eeltoodu alusel kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt hageja kasuks välja 8842,21 eurot. eurot ning viivise võlalt 8842,21 eurot
MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi kogu ulatuses, mistõttu jäävad kõik menetluskulud (sealhulgas hageja makstud riigilõiv 550 eurot) solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda. Kohtunik /digiallkirjastatud/ Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 25.05.2018 kohtuotsusega.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.