TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise kohta Kohtuasja number 3-18-1026 Määruse kuupäev 31.05.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Mark Ševtšenko esialg

) § 2 lg-le 4 ja lähtub selle lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et M. Ševtšenko taotleb Tartu Vangla kohustamist lubada kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga. Kaebaja tahe on saavutada juba enne kohtumenetluse lõppu pikaajaline kokkusaamine oma abikaasaga, kes vastustaja kinnitusel praegusel hetkel kannab karistust ja viibib Tallinna Vanglas. Taotleja leiab, et kokkusaamine on vajalik, kuna vastasel korral võivad tema perekonnasuhted laguneda. 7.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna Mark Ševtšenko esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ega vaidemenetlust (lõppes 30.05.2018), siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohtul ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata. Kaebaja on küll esitanud vanglale uue taotluse pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks, kuid taotlus on veel menetluses, seega ei saa olla ka uut vaiet esitatud.
2. Vastavalt

§ 55

lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldav avaldus. Kohus leiab, et kuna taotluses ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlus ei ole lubatav, siis puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kohus osutab, et M. Ševtšenko esialgse õiguskaitse taotluselt on 29.05.2018 tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata. Sama seaduse paragrahv 12 sätestab, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult.
2. Seega tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada Tartu Halduskohtule kirjalik taotlus, milles märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
3. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik