MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 05.06.2018, Tartu 3-18-946 A.S. taotlus riigi õigusabi saamiseks Tartu Halduskohtu 16.05.
- a määrus A.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja A.S. RESOLUTSIOON Tagastada A.S. määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.05.
- a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- A.S. esitas 07.05.2018 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja märkis taotletavate õigusabi liikidena isiku esindamise haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja soovis riigi õigusabi, et halduskohus ei rikuks tema õigusi, kuna ta ei valda riigikeelt. Taotleja väitis, et halduskohus ei kaitse tema õigusi, vaid rikub neid. Taotleja soovis kaitsta enda inimväärikust ja õigusi ning saada kahjuhüvitist temale tekitatud piinade eest.
- Tartu Halduskohus jättis 16.05.
- a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Taotleja ei ole riigi õigusabi taotlust sidunud konkreetse juhtumiga, mille raames oleks taotlejale enda õiguste kaitseks riigi õigusabi tarvis. Kui taotleja hinnangul on halduskohus talle kahju tekitanud, on ta võimeline kaebuses halduskohtule esitama kahju tekitanud asjaolud ja kahju summa. Vajadusel saab halduskohus kaebajale selgitada, milliseid nõudeid tuleb tal enda õiguste kaitseks esitada. Samuti kehtib halduskohtumenetluses uurimispõhimõte, mis võimaldab kohtul selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada, või vajadusel saab halduskohus ise tõendeid koguda. Halduskohtule teadaolevalt on taotleja kogenud kohtusse pöörduja. Ühtlasi ei anta reeglina riigi kulul advokaati, kui isik riigikeelt ei valda. Vajadusel on nii vanglal kui ka halduskohtul võimalik menetlusse kaasata tõlk. Kui taotleja hinnangul on mõnes haldusasjas rikutud tema õigusi, kuna ta väidetavalt ei vallanud riigikeelt, oli tal võimalus oma õigusi kaitsta mh kõrgemalseisvas kohtus vastavat kohtulahendit vaidlustades. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- A.S. esitas 31.05.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.05.
- a määrus ja anda talle advokaat. A.S. väitel tõlgendas kohus valesti tema taotlust, sest ta palus õigusabi mitte ainult eesti keele mitteoskamise tõttu, vaid ka sellepärast, et väga palju tema kaebusi on halduskohtus ja kohus ei taha neid läbi vaadata, kuid kolmanda isiku puhul hakkaks kohus teisiti käituma ja hakkab tema kaebusi õiglaselt läbi vaatama. Veel märgib A.S. , et kui ta 4 kuu pärast vanglast välja saab, leiab ta endale tasulise advokaadi ja paneb kõik Viru Vangla käskkirjad internetti koos kohtute määrustega. A.S. väitel ei märkinud ta, millises haldusasjas on talle advokaati vaja, sest tal on haldusmenetluses palju asju ja advokaat saab ise valida, millises haldusasjas ta hakkab kaebajat kaitsma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.
- Tartu Halduskohus jättis 16.05.
- a määrusega rahuldamata A.S. riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕSis selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kohtumäärusest nähtuvalt ei ole halduskohus taotlust rahuldamata jättes tuginenud üksnes sellele, et taotleja ei valda riigikeelt. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta halduskohtu määruses märgitu õigsust selle kohta, et määruskaebuse esitaja on kogenud kohtusse pöörduja ning et ta ei ole riigi õigusabi taotlust sidunud konkreetse juhtumiga, mille raames oleks taotlejale enda õiguste kaitseks riigi õigusabi tarvis. Ka määruskaebuses ei nimeta A.S. ühtegi konkreetset juhtumit, vaid selgitab üksnes üldiselt, et tal on palju asju ja advokaat saab ise valida, millises haldusasjas hakkab ta teda kaitsma.
- Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus vaataks tema esitatud kaebused läbi, kui kaebuse esitaks advokaat. Määruskaebuse esitaja väide on alusetu, sest kohus ei otsusta kaebuse menetlusse võtmist selle järgi, kas kaebuse on esitanud volitatud esindaja või mitte. Sisutu on ka määruskaebuse esitaja väide, et ta avaldab vanglast vabanemise järel internetis vangla käskkirjad koos kohtute määrustega. HKMS § 175 lg-st 1 lähtudes avaldatakse jõustunud kohtulahendid nagunii selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus, s.o elektroonilises Riigi Teatajas. Eelnevat arvestades on A.S. võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas asjas esitatud määruskaebusega ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub tema määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.05.
- a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 2