1-17-1148/66

(16240100030)Tiio REISI Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk O NÕMMEMEES Prokurör ringkonnaprokurör Liina PIKMA Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK 30.10.2017 01.11.2017 Asja läbivaatamise kuupäevad 27.11.2017 30.11.2017 12.12.2017 18.01.2018 02.02.2018 Kriminaalasi Viktoria MANJAKI süüdistus Karistusseadustiku §184 lg.2 p.1, 2 järgi üldmenetluses 1 Viktoria MANJAK sünd. 30.11.1965, isikukood 46511302248, xxx - Süüdistatav Ida-Viru Maakohtu 07.05.2002 otsusega KrK §210-2 lg.2 p.1 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat - Viru Maakohtu 24.08.2007 otsusega KarS §184 lg.2 p.1 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Tõkend – vahistamine – alates 13.09.2016 Juhindudes KrMS §306; §309 lg.1, 3; §313; §315; §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Viktoria MANJAK Karistusseadustiku §184 lg.2 p.2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Viktoria MANJAKI karistuse algus on alates 13.09.2016. Viktoria MANJAKI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Mõista Viktoria MANJAK süüdistuses Karistusseadustiku §184 lg.2 p.1 järgi õigeks. Karistusseadustiku §83-2 lg.1 alusel konfiskeerida ja arvata peale kohtuotsuse jõustumist riigituludesse Viktoria MANJAKI elukohast xxx leitud ja ära võetud sularaha 1194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli) eurot 46 senti, mis käesoleval ajal on Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse eriasjade uurija O. K. 13.12.2016 Sularaha tagatiskontole kandmise määruse alusel kantud Rahandusministeeriumi kontole nr.EE932200221023778606 Swedbank AS. Asitõendid – DVD-plaadid, CD-R-plaadid ja DVD-R-plaat salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Asitõendid – Viktoria Manjaki korterist xxx ära võetud järgmised esemed: kviitungid, arved ja paberid; xxx kviitungid ja kliendileping; mobiiltelefoni xxx karp ja xxx kviitung-arve; mobiiltelefoni xxx karp ja sim-kaardi ümbris; xxx ostukviitung; mobiiltelefoni xxx karp; mobiiltelefoni xxx karp; minigrip kilekotid; 2 mobiiltelefoni karpi ja sim-kaardi ümbris; 14 minigrip kilekotti; 3 märkmikku; mobiiltelefon xxx sülearvuti xxx; sülearvuti xxx – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 2 Rahuldada vandeadvokaadi abi Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt Viktoria MANJAKILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot (s.h. kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 240 €, osalemine kohtuistungitel 30.10.2017, 01.11.2017, 27.11.2017, 30.11.2017, 12.12.2017 ja 18.01.2018 kokku 400 €, käibemaks 128 €). Välja mõista Viktoria MANJAKILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaadi abi Robert SPRENGK) kohtulikus menetluses osalemise eest 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulud kokku 1317 (üks tuhat kolmsada seitseteist) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb Viktoria MANJAKIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole AS SEB Pank nr.EE351010052031000004 Swedbank AS nr.EE502200221014193355 Luminor Pank nr.EE401700017002872300 Danske Bank nr.EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700004519 ning selgitus „Viktoria MANJAK 1-17-1148 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Viru Süüdistus Viktoria Manjak on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus maist 2006 – kinnipidamiseni 13.09.2016 tegeles xxx linnas isikute grupis kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikutega, kes tarnisid talle amfetamiini edasimüümise ja varalise kasu saamise eesmärgil, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Narkootilist ainet hoidis Viktoria Manjak oma korteris xxx, kus pakendas ka ise ainet minigrip kilekottidesse ja müüs oma korterist erinevatele narkosõltlastest isikutele. Ajavahemikus maist 2006 – 2011 müüs ta 3 amfetamiini hinnaga 50 EEK/1 doos ja alates jaanuarist 2011 – 13.09.2016 hinnaga 10 €/1 doos. Ajavahemikus maist 2006 – 13.09.2016 müüs Viktoria Manjak narkootilist ainet amfetamiini järgmistele isikutele: - maist 2006 – veebruarini 2016 V Kile vähemalt 117 doosi, nendest 55 doosi hinnaga 2750 EEK ehk 175,83 € ja 62 doosi hinnaga 620 € - maist 2006 – juunini 2016 E Kile vähemalt 484 doosi, nendest 220 doosi hinnaga 11 000 EEK ehk 703,32 € ja 264 doosi hinnaga 2640 € - maist 2006 – septembrini 2016 T Lle vähemalt 4200 doosi, nendest 2100 doosi hinnaga 105 000 EEK ehk 6713,55 € ja 2100 doosi hinnaga 21 000 € - 2008 – 14.04.2016 A Kile vähemalt 198 doosi, nendest 72 doosi hinnaga 3600 EEK ehk 230,18 € ja 126 doosi hinnaga 1260 € - 2008 – 2014 O Kle vähemalt 36 doosi, nendest 18 doosi hinnaga 900 EEK ehk 57,54 € ja 18 doosi hinnaga 180 € - 2011 R Bile vähemalt 12 doosi hinnaga 120 € - 2015 I File vähemalt 5 doosi hinnaga 50 € - 2015 poole aasta jooksul V Tle vähemalt 24 doosi hinnaga 240 € - suvest 2015 – suveni 2016 A Gile vähemalt 12 doosi hinnaga 120 € - sügisest 2015 – septembrini 2016 R Kile vähemalt 25 doosi hinnaga 250 € - talvest 2016 – 13.09.2016 S Mle vähemalt 5 doosi hinnaga 50 €. Alates 06.04.2016 müüs Viktoria Manjak narkootilist ainet amfetamiini hinnaga 10 €/1 doos järgmistele isikutele: - 06.05.2016 – 23.05.2016 S Bile vähemalt 2 doosi hinnaga 20 € - 18.05.2016 – 30.05.2016 A Gile vähemalt 2 doosi hinnaga 20 € - 19.05.2016 R Kile vähemalt 1 doosi hinnaga 10 € - 27.05.2016 – 28.05.2016 P Ble vähemalt 2 doosi hinnaga 20 € - 30.05.2016 J Nile vähemalt 3 doosi hinnaga 30 € - 09.07.2016 – 12.07.2016 R Kile vähemalt 3 doosi hinnaga 30 € - 15.07.2016 – 11.09.2016 R Kile vähemalt 16 doosi hinnaga 160 € - 26.07.2016 S Vile vähemalt 1 doosi hinnaga 10 € - 05.08.2016 tuvastamata isikule vähemalt 1 doosi hinnaga 10 € - 07.08.2016 tuvastamata isikule vähemalt 1 doosi hinnaga 10 € - 26.08.2016 tuvastamata isikule vähemalt 1 doosi hinnaga 10 €. Seega müüs Viktoria Manjak ajavahemikus maist 2006 – 13.09.2016 vähemalt 5151 doosi, teenides kokku 34 740,42 €. 13.09.2016 Viktoria Manjaki korteris xxx toimunud läbiotsimise käigus avastati ja võeti ära 6 minigrip kilekotti valkja pulbriga ja tühjad minigrip kilekotid (69

1. tk)ning sularaha 1194,46 €. Narkootilise aine 30.09.2016 ekspertiisiaktist nr.16E-AN0964 nähtub, et kuues minigrip kilekotis olev valkjas pulber massiga kokku 0,96 gr sisaldas 40% metamfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,28 gr amfetamiini. Vastavalt Kohtutoksikoloogia 10.10.2016 ekspertiisiaktile nr.16E-LÕX0166 piisab 0,28 gr amfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 2 inimesele. 13.09.2016 Viktoria Manjaki korteris xxx toimunud läbiotsimise käigus avastati ja võeti ära 8 minigrip kilekotti roosaka pulbriga massiga 1,52 gr. Vastavalt Narkootilise aine 30.09.2016 ekspertiisiaktile nr.16E-AN0964 sisaldas pulber 28% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,31 gr amfetamiini. Vastavalt Kohtutoksikoloogia 10.10.2016 ekspertiisiaktile nr.16E-LÕX0166 piisab 0,31 gr amfetamiinist narkootilise joobe tekitamiseks umbes 2 inimesele. 4 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3 lg.1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §31 lg.1 ja §4 lg.15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr.73 vastu võetud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 1 nimekirja. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §31 lg.3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1300 mg (1,3
2. gr)narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Viktoria Manjak toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o. omandamise, valdamise, hoidmise ja edasiandmise, kui see on toime pandud grupi poolt ja kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo, s.t. Karistusseadustiku §184 lg.2 p.1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Viktoria Manjak end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud. Kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sprengk seisukohta. toetas maakohtu istungil süüdistatava Süüdistatav Viktoria Manjak ei soovinud maakohtu istungil ütlusi anda. Tunnistaja D Di poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatav on tema ema. Tunnistaja kinnitas, et elas emaga koos ema korteris, tunnistaja tuba oli korterisse sisenemisel esimene paremal, ema elas elutoas. Tuba oli lukustatav, kuid võtmed olid ukse ees. Kõikidel pereliikmetel oli kasutuses kogu korter, emale kuuluvad kuldehted olid tunnistaja toas. Korterist leitud narkootikumid kuulusid tunnistajale, ta tarvitas neid ise, sellepärast olid neil ka emaga tülid ja ema riidles temaga. Aeg-ajalt pakendas ta narkootikume ise ka ümber. Tunnistaja T L poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatav on tema ema sõbranna ja nende vahel on head suhted. Tunnistaja kinnitas, et tarvitas alates 2002 narkootilisi aineid hašišit ja amfetamiini. Narkootilist ainet sai ta tuttavate käest xxx, A Ji käest. Süüdistatavalt ei ole tunnistaja narkootilisi aineid saanud. Tunnistaja kinnitas ka, et kohtueelses menetluses ülekuulamise käigus teda ähvardati vangipanemisega ja kuna ta alles vabanes, kirjutas ta ülekuulamise protokollile alla. 5 Tunnistaja L Pi poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatavat tunneb ta umbes 5 aastat, nad on sõbrannad, mingit vihavaenu nende vahel ei ole. Tunnistaja kinnitas, et ta käis koos süüdistatavaga kasiinodes, erinevates. Tunnistaja käis ise oma töölt vabadel päevadel 4 – 5 korda nädalas, kuid süüdistatav veel tihemini. Süüdistataval oli alati kaasa vähemalt 100 €, ta võitis pidevalt. Tunnistaja käis koos süüdistatavaga xxx ja xxx xxx ning xxx kasiinos xx sellele maksis süüdistatav ka autojuhile, kes nad kohale viis ja ootas, samuti tasusid nad bensiiniraha. Süüdistatav on tunnistaja käest 100 – 200 € kaupa võlgu ka võtnud. Tunnistaja kinnitas, et on käinud süüdistatava juures kodus, enne vahistamist elas ta koos poeg Dga, kes tarvitab ise narkootikume. Viktoria Manjaki magamistuba oli korteris esimene paremat kätt, seda ta lukustas, et D ei saaks sealt raha ja väärtesemeid varastada pandimajja viimiseks. Tunnistaja O K poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatavat ta tunneb, nende vahel on head suhted, vihavaenu ei ole. Tunnistaja kinnitas, et tarvitas varem amfetamiini, alati keegi kostitas, ise ei ole ta seda ostnud. Tunnistaja kinnitas ka, et kohtueelses menetluses ülekuulamise käigus ta valetas, kuigi teda hoiatati valeütluste andmise eest. Tunnistaja kinnitas, et tema katseaeg sai läbi jaanuaris 2016, ülekuulamisel antud ütluste eest sai ta raha. Raha sai ta kätte autos enne politseis ülekuulamist. Tunnistaja E Ki poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatavat ta ei tunne ja mingeid suhteid nende vahel ei ole. Tunnistaja kinnitas, et tarvitas varem 12 aasta vältel narkootilisi aineid, amfetamiini, alati keegi kostitas, sai kellegi käest. xxx ei ole ta narkootilist ainet ise ostnud. Kohtueelses menetluses ülekuulamisel teda hirmutati ja tal oli pohmell, kuid oma halvast enesetundest ta politseis ei rääkinud. Valeütluste andmise eest teda politseis hoiatati. Tunnistaja A Ki poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatavaga on ta teretuttav, kuid sõbrasuhted on tal süüdistatava poja D Diga. Tunnistaja tarvitas ajavahemikul 2005 – 2015 narkootikume, neid hankis ta A V ja D Šlt. Viktoria Manjakilt ei ole ta narkootikume ostnud. Eeluurimisel andis ta selliseid ütlusi, mis olid kasulikud politseitöötajale ja kinnitas, et loobub neist ütlustest kohtus. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtulikus menetluses: - 13.09.2016 läbiotsimisprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt teostati läbiotsimine aadressil xxx ja kust muuhulgas leiti musta värvi rahakott, milles oli 6 minigrip pakki valget värvi pulbrilise ainega ja 8 minigrip pakki roosa värvi ainega (pakitud paberkotti nr.3 turvakleebisega nr.A15-161102). Need pakid olid fooliumvoldikus ja mähitud pabersalvräti sisse. Samuti leiti bordoovärvi Viktoria Manjakile kuuluv rahakott, milles oli sularaha järgmiselt: kupüürid väärtusega 50 € 14 tk, kupüürid väärtusega 20 € 9 tk, kupüürid väärtusega 10 € 17 tk, kupüürid väärtusega 5 € 26 tk, mündid summas 14,46 €. Samuti leiti korteris olnud D Di läbiotsimise käigus tema spordipükste paremast taskust tühi süstal, minigrip pakk pulbrilise aine jääkidega (pakitud paberkotti nr.1 ja pitseeritud kleeplindiga) - Narkootilise aine 30.09.2016 ekspertiisiakt nr.16E-AN0964, mille kohaselt oli turvakleebisega nr.A15-161102 pakendis nr.3 valkjas pulber massiga kokku 0,96 gr kuues minigrip kilekotis sisaldas 40% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,28 gr amfetamiini ning roosakas pulber massiga kokku 1,52 gr 6 - - - - - kaheksas minigrip kilekotis sisaldas 28% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldus 0,31 gr amfetamiini; Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi 10.10.2016 akt nr.16E-LÕX0166, mille kohaselt narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele on vaja keskmiselt 1,3 gr amfetamiini; 0,28 gr amfetamiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks umbes kahele inimesele ja 0,31 gr amfetamiinist umbes kahele inimesele DNA-ekspertiisi 05.10.2016 ekspertiisiakt nr.16E-GE1062, mille kohaselt saadi pakenditelt nr.3 turvakleebisega nr.A15-161102 teostatud järgmistelt proovidelt – minigrip kilekott nr.1, minigrip kilekott nr.3, üks salvrätiku tükk, teine salvrätiku tükk, esimene fooliumpaberi tükk - DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Viktoria Manjaki DNA-profiiliga. D Manjaki, N M, D Di ja S R DNA-profiilid ei ole seostatavad nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Samast pakendist nr.3 teostatud proovidest minigrip kilekotilt ja teiselt fooliumpaberi tükilt saadi DNAanalüüsil täisprofiilid. Kõik nendes DNA-profiilides ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Viktoria Manjaki DNA-profiilis, kuid mitte D Manjaki, N M, D Di ega S R DNA-profiilides. Samast pakendist nr.3 minigrip kilekotist nr.1 võetud proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Viktoria Manjakilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. D Manjaki, N M, D Di ja S R DNA-profiilid ei ole seostatavad sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga Asitõendi 20.09.2016 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viktoria Manjaki korterist xxx läbiotsimise käigus avastatud ja äravõetud raha Asitõendi 24.10.2016 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi Viktoria Manjaki korterist xxx avastatud esemeid: valget värvi kinkekott sangadega, milles on 69 kasutamata minigrip kilekotti; 6 minigrip kilekotti valget värvi pulbrilise aine jälgedega ja 8 minigrip kilekotti roosakat värvi pulbrilise aine jälgedega, pabersalvrätiku tükk sinist värvi kokamütsi kujutisega, pabersalvrätiku tükk sinist värvi kokamütside ja kokkade kujutistega, kaks mitmekordselt kokkupandud fooliumi tükki Asitõendi 25.10.2016 vaatlusprotokoll koos kviitungite ja arvetega, mille kohaselt vaadeldi Viktoria Manjaki korterist xxx avastatud kviitungeid ja arveid: 07.05.2016 xxx sularahaarve nr.2000093176 summas 87,50 €; OÜ xxx kontori arve-müügitšekk nr.1-14032016 summas 109 €; 31.03.2016 ostjale Viktoria Manjak xx poolt väljastatud arve nr.5016004807 summas 1025,95 €; 19.04.2016 xx kontori kassa sissetuleku order nr.1252; sama arve-müügitšekk nr.1-07042016 summas 684 €; sama arve-müügitšekk nr.1-01042016 summas 161 €; sama arve-müügitšekk nr.3-15022016 summas 30 €; sama arvemüügitšekk nr.1-18012016 summas 259 €; sama arve-müügitšekk nr.111602216 summas 56 €; sama arve-müügitšekk nr.1-08022016 summas 71,10 €; sama arve-müügitšekk nr.2-16022016 summas 140 €; sama 11.03.2016 kontori kviitung Viktoria Manjaki nimele ja töö kirjeldus; xxx kontori 30.05.2016 arve-müügitšekk summas 197 €; sama 23.05.2016 arve-müügitšekk summas 53 €; sama 13.05.2016 arve-müügitšekk summas 128 €; 01.09.2016 notaritasu ja riigilõiv summas 77,59 €, maksja Viktoria Manjak; 01.09.2016 korteriomandi xxx notariaalselt kinnitatud kinkeleping, kinkija E Š, kingisaaja Viktoria Manjak 7 - - - - - - - - - - 06.07.2016 jälitusprotokoll, mille kohaselt teostati XXX kortermaja varjatud jälgimine trepikojas, kus asuvad korterid XXX asub Viktoria Manjaki põhielukoht 04.07.2016 jälitusprotokoll, mille kohaselt koguti teavet Viktoria Manjaki, J N, S Bi, N M, T Z, D Di, K Ke ja J K vahel toimunud vestluste kohta perioodil 06.04.2016 – 23.05.2016 27.09.2016 jälitusprotokoll, mille kohaselt koguti teavet Viktoria Manjaki vestluste kohta ajavahemikul 28.05.2016 – 14.07.2016 25.10.2016 jälitusprotokoll, mille kohaselt koguti teavet Viktoria Manjaki vestluste kohta ajavahemikul 15.07.2016 – 11.09.2016 Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise 01.12.2016 akt, mille kohaselt andis Ida Prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse vanemuurija N K kriminaalasjas nr.16240100030 13.09.2016 Viktoria Manjaki korterist xxx äravõetud järgmised esemed hoiule: kviitungid, paberid, arved; pandimaja xxx kviitungid, kliendileping; mobiiltelefoni xxx karp ja xxx kviitung-arve; mobiiltelefoni xxxS karp ja sim-kaardi ümbris; xx ostukviitung; mobiiltelefoni xxx; mobiiltelefoni xxx karp; minigrip kilekotid; 2 mobiiltelefoni karpi ja sim-kaardi ümbris; 14 minigrip kilekotti; 3 märkmikku; mobiiltelefon xxx mobiiltelefoni xx Maksu- ja Tolliameti 22.03.2016 vastus nr.7.1-4/007908-1, millest nähtuvad Viktoria Manjaki poolt 2007, 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2013 esitatud tuludeklaratsioonid AS SEB Pank 02.03.2016 vastus nr.112-2-6/16785851, mille kohaselt omas Viktoria Manjak arvelduskontot eelnimetatud pangas perioodil 16.10.2007 – 02.06.2015 Swedbank AS 03.03.2016 vastus nr.A09.04-200-02/1-2, mille kohaselt omab Viktoria Manjak arvelduskontot eelnimetatud pangas ja lisaks ka K Manjaki arvelduskonto kasutusõigust Bigbank AS 16.03.2016 vastus nr.233725, mille kohaselt oli eelnimetatud panga ja Viktoria Manjaki vahel perioodil 29.05.2008 – 29.11.2008 sõlmitud kuus kiirlaenulepingut, viimane lõppes 29.12.2008 Maanteeameti 10.03.2016 vastus nr.26-6/16-00048/514, mille kohaselt Viktoria Manjaki nimele või kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ega jette liiklusregistris registreeritud ei ole tõendid isiku maksustava tulu kohta, mille kohaselt oli Viktoria Manjaki 2014.aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 1763 € ja 2015.aastal 1872 € Ida Prefektuuri 13.10.2016 vaatlusprotokoll koos videosalvestisega, mille kohaselt vaadeldi Viktoria Manjaki Swedbank AS-s asuva arvelduskontot ajavahemikus 01.01.2006 – 01.03.2016 ja 02.03.2016 – 28.09.2016, millest nähtub, et Viktoria Manjak on teostanud sularahasissemakseid D Manjaki arveluskontole 25.06.2016 neljal korral kogusummas 250 €, 26.06.2016 summas 50 € ja 27.06.2016 summas 40 €; Viktoria Manjaki poolt enda arvelduskontole olid teostatud sularahamaksed 10.07.2016 summas 200 €, 16.07.2016 summas 250 €, 24.07.2016 summas 150 €, 13.08.2016 summas 300 € ja 19.08.2016 summas 200 €; Viktoria Manjaki arvelduskontole olid teostatud ülekanded N Vi poolt 02.07.2016 neljal korral kogusummas 180 € ja 28.08.2016 summas 20 €; 02.07.2016 sularahasissemakse Viktoria Manjaki arvelduskontole summas 20 € tuvastamata isiku poolt ning 10.09.2016 summas 300 € Viktoria Manjaki tütre T poolt 8 - - - - - - - - - - - Swedbank AS 04.08.2016 vastus nr.A09.04-200-02/3-2 koos fototabelitega, millest nähtuvad muuhulgas Viktoria Manjaki arvelduskontole sularaha sisse maksnud isikud Swedbank AS 07.10.2016 vastus nr.A09.04-200-02/27-2 koos fototabelitega, millest nähtuvad muuhulgas Viktoria Manjaki arvelduskontole sularaha sisse maksnud isikud XXX 26.10.2016 vastus nr.KV160241, mille kohaselt on Viktoria Manjaki külastusi registreeritud ühel korral XXX. Rahalised tehingud registreeritakse juhul, kui need ületavad 2000 €, selliseid tehinguid Viktoria Manjakiga registreeritud ei ole XXX 26.10.2016 vastus nr.5-2/197, mille kohaselt külastas Viktoria Manjak selle ettevõtte kasiinosid alates 06.06.2013 ja kliendikaart väljastati talle 15.12.2014. Perioodil 01.01.2014 – 24.10.2016 ei ole Viktoria Manjakile võite pangaülekandega välja makstud XXX 25.10.2016 vastus nr.127, mille kohaselt on Viktoria Manjak XXX kasiino kliendina alates 15.01.2009, registreeritud võite tal ei ole väljavõte Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbrist 1415308, mille kohaselt omab Viktoria Manjak alates 17.09.2008 asjaõiguskokkuleppe alusel 24.09.2008 sisse kantud 749/27953 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nrxxx väljavõte Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa numbrist 1418108, mille kohaselt omab Viktoria Manjak alates 01.09.2016 asjaõiguslepingu alusel 07.09.2016 sisse kantud 319/27953 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr.46 aadressil Soo 16 Kiviõli linn Viru Maakohtu 12.12.2016 määrus, millega arestiti konfiskeerimise tagamiseks Viktoria Manjaki elukohas xxx läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha 1194,46 € ning Viktoria Manjakile kuuluv korteriomand xxx maksumusega 400 € Sularaha tagatiskontole kandmise 13.12.2016 määrus koos sularaha sissemakse kviitungiga, millega kanti Viktoria Manjakilt läbiotsimise käigus äravõetud sularaha 1194,46 € kuni kohtuliku lahendini Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Vara arestimise 14.12.2016 protokoll, mille kohaselt arestiti Viktoria Manjakile kuuluv vara – sularaha 1194,46 € ja korteriomand aadressil xxx Vara arestimise 16.12.2016 protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt anti korteriomand xxx üle vastutavale hoiule D Dile Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2017 määrus, millega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 12.12.2016 vara arestimise määrus, s.o. osas, millega kohus arestis Viktoria Manjakile kuuluva korteriomandi xxxja sama määrusega nimetatud korteriomand vabastati aresti alt tunnistaja I Fi (surnud xxx) ülekuulamise protokoll koos tõlkega, millest nähtub, et ta omandas 2015 kuu jooksul umbes viis korda amfetamiini Viktoria Manjaki käest hinnaga 10 €/1 doos, amfetamiin oli tal pulbritaoline, valget värvi, väga halva kvaliteediga. Amfetamiini saamiseks läks tunnistaja lihtsalt Viktoria Manjaki juurde xxx, helistas fonolukku ja Viktoria Manjak tegi ukse lahti. Pakikesi amfetamiiniga andis Viktoria Manjak tunnistajale korteri koridoris, kust ta neid tõi, tunnistaja ei näinud. Pärast oli tunnistajal Viktoria Manjakiga võla pärast konflikt ja tunnistaja ei käinud enam tema juures tunnistaja V Ki ülekuulamise protokoll koos tõlkega, millest nähtub, et ta elab xxx ja tarvitab amfetamiini. Alates 2000 ostab ta narkootikume Viktoria- 9 nimelise naise käest, keda kutsutakse ka Daks. Ta elab xx. Tavaliselt tuleb tunnistaja maja juurde, vajutab nupule 18 ja ütleb oma nime, siis tehakse uks lahti. Viktoria elab teisel korrusel vasakul, korteril on metalluks. Tunnistaja siseneb korterisse, annab 10 € ühe doosi eest, Viktoria läheb tuppa ja toob väikese läbipaistvast kilest koti. Tunnistaja käib amfetamiini ostmas reeglina kuu alguses, pärast pensioni saamist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav Viktoria Manjak pani toime talle inkrimineeritud kuriteo osaliselt. Karistusseadustiku §184 lg.2 p.1, 2 näevad ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud samas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Viktoria Manjakile on esitatud süüdistus selles, et ajavahemikul maikuust 2006 kuni kinnipidamiseni 13.09.2016 tegeles xx linnas isikute grupis kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikutega narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Viktoria Manjak müüs amfetamiini. Süüdistatav Viktoria Manjak ei tunnistanud maakohtu istungil oma süüd ja keeldus ütlusi andmast. Viktoria Manjakile inkrimineeritud paragrahvis sätestatud süüteoga kaitstav õigushüve on rahvatervis ning selle objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemine hõlmab osateona ka narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses käitlemist edasiandmise eesmärgil, s.h. tasu eest edasiandmist ehk kauplemist. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka ühe käitlemiseks loetava osateo toimepanemisest. Maakohus on seisukohal, et Viktoria Manjakile inkrimineeritud amfetamiiniga kauplemine - on kohtulikus menetluses leidnud tõendamist. süütegu – Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et Viktoria Manjaki elukohast leiti läbiotsimise käigus musta värvi rahakott, milles oli 6 minigrip pakki valget värvi pulbrilise ainega ja 8 minigrip pakki roosa värvi ainega. Valkjas pulber massiga kokku 0,96 gr sisaldas 40% amfetamiinsulfaati, s.h. 0,28 gr amfetamiini ja roosakas pulber massiga kokku 1,52 gr sisaldas 28% amfetamiinsulfaati, s.h. 0,31 gr amfetamiini. Nimetatud ainetega musta värvi rahakott leiti magamistoast, mis asub sisenemisel paremal. Asjaolu, et tegemist on Viktoria Manjaki magamistoaga, on maakohtu istungil kinnitanud tunnistaja L P. Antud tunnistaja kinnitas ka, et Viktoria Manjak lukustas selle toa ust, et takistada pojal raha ja väärtesemeid varastada ja pandimajja viia. DNA-ekspertiisi 05.10.2016 ekspertiisiaktist nr.16E-GE1062 nähtub, et proovidelt minigrip kilekotilt nr.1, minigrip kilekotilt nr.3, ühelt salvrätiku tükilt, teiselt 10 salvrätiku tükilt ja esimeselt fooliumpaberi tükilt leiti DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev Viktoris Manjaki DNA-profiiliga, kuid D Di DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Samast pakendist nr.3 teostatud proovidest minigrip kilekotilt ja teiselt fooliumpaberi tükilt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid. Kõik nendes DNA-profiilides ilmsiks tulnud alleelid on leitavad Viktoria Manjaki DNA-profiilis, kuid mitte D Di DNA-profiilis. Samast pakendist nr.3 minigrip kilekotist nr.1 võetud proovist saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa kindlalt välistada Viktoria Manjakilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuid D Di DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Tunnistaja D D kinnitas maakohtu istungil, et tema magamistuba oli korteris paremalt esimene tuba ja leitud amfetamiin kuulub talle, ta on seda ka vahetevahel ümber pakendanud. Emale kuuluvad väärisasjad asusid tema toas. Maakohus leiab, et tunnistaja D Di ütlused maakohtu istungil ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja ütlused selle kohta, et korterisse sisenemisel paremal asuv esimene tuba kuulub talle, ei lange kokku tunnistaja L Pi ütlustega, mille kohaselt kuulus nimetatud tuba süüdistatavale. Tunnistaja L P kinnitas ka, et süüdistatav hoidis seda tuba lukus, et poeg D D ei saaks sealt varastada raha või väärtesemeid pandimajja viimiseks. Selletõttu on eluliselt mitteusutavad ka tunnistaja D Di ütlused selles osas, et ema kuldehted asusid justnimelt tema toas. Mis puudutab narkootikumide kuuluvust, siis peab maakohus ka siinkohal tunnistaja D Di ütlusi ebausaldusväärseteks. DNA-ekspertiisi andmetel ei tuvastatud ühelgi proovil D Di DNA-profiili, kuid igas proovis leiti süüdistatava DNA-profiil. Juhul, kui narkootikumid kuulusid tunnistaja D Dile, ta hankis, tarvitas ja pakendas neid, oleks see olnud tuvastatav DNA-ekspertiisi abil. Kokkuvõtvalt ei pea maakohus tunnistaja D Di ütlusi maakohtu istungil veenvateks ja jätab need tõendina kõrvale. Maakohus leiab, et tunnistaja D Di ütlused on ilmselgelt kantud soovist vabastada ema talle esitatud süüdistustest ning vältida tema süüditunnistamist ja karistamist. Tunnistaja I Fi ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ostis ühe kuu jooksul 2015 umbes 5 korda amfetamiini Viktoria Manjakilt, hind oli 10 €/1 doos. Aine ostmiseks läks tunnistaja süüdistatava elukohta, helistas fonolukku, esitles end, süüdistatav tegi ukse lahti ja pakikese amfetamiiniga andis süüdistatav talle korteri koridoris, siis tunnistaja lahkus. Võla pärast tekkis neil konflikt ja enam ta süüdistatava juures amfetamiini ostmas ei käinud. Tunnistaja V Ki ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tarvitab pikka aega narkootikume, amfetamiini. Seda ostab ta tavaliselt kuu alguses peale pensioni saamist. Alates aastast 2000 omandas ta xxx Viktoria nimelise naise käest, kes elas xxx tänaval. Amfetamiini ostmiseks läks ta selle maja juurde, helistas fonoluku abil korterisse xx ütles oma nime ja uks tehti lahti. Korter asub teisel korrusel, ta sisenes korteri koridori, andis 10 € doosi eest ja Viktoria tõi toast väikse läbipaistvast kilest kotikese, tunnistaja lahkus. 2016 käis tunnistaja süüdistatava juures kas veebruari või märtsi alguses. 11 Need tunnistajate I Fi ja V Ki ütlused on kooskõlas ka jälitustegevusega saadud tõenditega. Nii nähtub jälitusprotokollidest üheselt, et süüdistataval oli telefoni teel väga tihe ja intensiivne suhtlus eelkõige narkootikume tarvitavate isikutega. Varjatud jälgimisega on aga tuvastatud, et lisaks telefonilisele suhtlusele käisid narkootikume tarvitavad isikud ka süüdistatava juures kodus. Nende isikute majja sissepääsemine toimus analoogiliselt tunnistajate I Fi ja V Ki poolt kirjeldatule, s.t. isikud tulid sissekäigu juurde, helistasid fonolukku, ukse avanedes sisenesid ja 3 – 5 minuti pärast väljusid. Kaitsja väide selle kohta, et isikud käisid süüdistataval vaid külas 3 – 5 minutiks, on paljasõnaline, tõendamata ja ei ole eluliselt usutav. Tunnistajad T L, O K, E K ja A K andsid kohtueelsel menetlusel teistsuguseid ütlusi kui maakohtu istungil. Kõik nimetatud tunnistajad kinnitasid maakohtu istungil toimunud ristküsitlusel, et ei ole kunagi ostnud narkootikume süüdistatava käest. Ringkonnaprokurör taotles nimetatud tunnistajate kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida tunnistajate usaldusväärsust. Tunnistaja T L ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tarvitas narkootilisi aineid alates 2002 – amfetamiini ja marihuaanat. Alates samast aastast soetas ta amfetamiini Viktoria Manjaki käest. Oktoobrist 2002 kuni maini 2005 kandis ta vangistust, peale vabanemist hakkas taas ostma amfetamiini Viktoria Manjakilt. Viimane kord ostis ta amfetamiini Viktoria Manjakilt 01.09.2016 – 02.09.2016. Amfetamiin oli Viktoria Manjakil pakitud väikestesse läbipaistvatesse kilekotikestesse, maksis 50 EEK ja hiljem 10 €. Amfetamiini ostmiseks läks tunnistaja tema juurde koju – xxx, helistas fonolukku, tutvustas ennast, Viktoria Manjak avas ukse ja tunnistaja läks korterisse. Amfetamiini tõi Viktoria Manjak vahel köögist, vahel toast, mis on esimene paremal. Tunnistaja O K ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunneb Viktoria Manjakki kui xxx elanikku. Tunnistaja tarvitas perioodil 2006 – 2014 väga aktiivselt narkootilist ainet amfetamiini, sel ajavahemikul omandas ta seda Viktoria Manjakilt. 1 doos maksis 50 EEK ja hiljem 10 €. Viktoria Manjak müüs amfetamiini ainult oma korterist xxx. Aine ostmiseks läks tunnistaja süüdistatava maja juurde, helistas fonolukku, esitles ennast ja Viktoria Manjak avas ukse. Amfetamiini andis Viktoria Manjak tunnistajale oma korteri koridoris, kust ta need tõi, tunnistaja ei näinud, need olid pakitud läbipaistvatesse pakikestesse. Tunnistaja E Ki ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tavitab vahel narkootilist ainet amfetamiin. Seda omandab ta xxx naiselt nimega Viktoria, kes elab kooli poolt teises majas, kolmas sissekäik paremalt, teine korrus, korter xx aadressil ostab ta amfetamiini juba umbes 12 aastat, 1 kord nädalas või kahe nädala jooksul, hinnaga 10 € 1 doosi eest. Ostmiseks läheb tunnistaja süüdistatava trepikoja juurde, valib fonolukul tema korteri numbri xx ning Viktoria Manjak laseb ta korterisse. Amfetamiini andis ta üle korteri koridoris. A Ki ülekuulamise protokollist nähtub, et Viktoria Manjakki teab ta ammu. Alates 18-ndast eluaastast tarvitab tunnistaja narkootikume – amfetamiini, mida ostis alates 2008 Viktoria Manjakilt. Ta müüs seda oma xxx. Tunnistaja ei helistanud Viktoria Manjakile telefoni teel, vaid läks tema maja juurde, helistas fonoluku kaudu, esitles end ja Viktoria Manjak tegi ukse lahti. Amfetamiini andis Viktoria Manjak 12 tunnistajale korteri koridoris. Amfetamiin oli pakitud läbipaistvatesse tsellofaanist pakikestesse, 1 doosi hind oli 10 €. Kohus leiab, et tunnistajate T L, O K, E Ki ja A Ki poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna nende ütluste näol on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning ükski nimetatud tunnistaja ei suutnud mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjusi. Sel põhjusel tuleb nimetatud tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlused tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta. Uute ütluste andmist põhjendas tunnistaja T L asjaoluga, et teda ähvardati politseis, et nad panevad ta kinni, aga ta alles vabanes ja ei tahtnud uuesti vangi sattuda. Tunnistaja O K põhjendas uute ütluste andmist asjaoluga, talle anti politseinike poolt raha 50 € sobivate ütluste andmiseks, raha oli tal vaja, samuti oli tal katseaeg ja ta kartis, et leitakse midagi, mis annaks alust tema vangistuseks. Tunnistaja E K põhjendas uute ütluste andmist sellega, et tal oli ülekuulamise ajal pohmell ja teda hirmutati sellega, et on olemas video, millel tunnistaja siseneb süüdistatava majja. Tunnistaja A K põhjendas uute ütluste andmist sellega, et andis lihtsalt selliseid ütlusi, mis olid sobivad politseinikele. Samas ei osanud ükski nimetatud tunnistaja selgitada kohtuistungil, miks nad kohtueelsel uurimisel ei püüdnud anda õigeid ütlusi. Kõikide tunnistajate põhjendused uute ja risti vastupidiste ütluse andmise põhjenduste kohta alles kohtuistungil on kohtule ebaloogilised ja ei ole usutavad. Samuti puudub igasugune loogiline seletus selle kohta, miks peaksid kõik eelnimetatud neli tunnistajat andma kohtueelsel menetlusel Viktoria Manjakki süüstavaid ütlusi, kinnitades samas, et igasugune vihavaen nende vahel puudub. Maakohus leiab, et eelnimetatud nelja tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused on kooskõlas teiste asja materjalidega ja teiste tunnistajate ütlustega. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et tunnistajad T L, O K, E K ja A K on andnud maakohtule Viktoria Manjakki õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabastada teda süüdistusest, vastutusest ning karistusest. Kaitsja taotles kohtuvaidlustes tõlgendada süüdistatava kasuks üles kerkinud kahtlused, et korterist leitud amfetamiin ei kuulunud süüdistatavale ning et tunnistaja I F ostis süüdistatavalt 5 annust amfetamiini. Riigikohus on oma 09.03.2010 lahendis nr.3-1-1-8-10 märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt. ka Riigikohtu 19.09.20015 lahend nr.3-1-1-74-05 ja 01.12.2008 lahend nr.3-1-1-61-08). Maakohus märkis käesolevas kohtuotsuses juba eespool, et nimetatud nelja tunnistaja põhjendused ütluste muutmise kohta ei ole loogilised ja eluliselt usutavad. Kõik tunnistajad kinnitasid, et andsid kohtueelses menetluses ülekuulamisel allkirja valeütluste andmise kohta ja vastutus selle eest oli neile arusaadav. Tunnistaja T L väidetel ähvardati teda politseis ülekuulamisel uuesti vangistusega. Samas ei osanud tunnistaja nimetada ühtegi asjaolu, mis oleks tinginud tema kohese vangistuse, samuti kinnitas tunnistaja ise, et mingit avaldust ta politseitöötajate poolt tehtud ähvarduste osas ei esitanud. Tunnistaja O K väidetel oli 13 tal katseaeg ja ta kartis samuti vangistusse sattumist. Samas kinnitas tunnistaja ise maakohtu istungil, et tema katseaeg lõppes jaanuaris 2016, ülekuulamine toimus aga 08.11.2016, seega oli katseaeg juba ammu lõppenud. Raha andmise/saamise osas ütluste andmise eest puuduvad asja materjalides igasugused tõendid. Isegi, kui eeldada, et tunnistaja O K sai ütluste andmise eest mingit raha, siis toimus see tunnistaja enda ütluste kohaselt enne ütluste andmist politseiautos. Tunnistaja O K ei osanud aga kuidagi põhjendada, mis tingis valeütluste andmise peale raha reaalset saamist. Tunnistaja E K väidetel kinnitas politsei talle ülekuulamisel, et neil on olemas video tema sisenemise kohta süüdistatava majja, kuid tunnistaja enda kinnitusel ta seda näha ei taotlenud. Tunnistaja A Ki väidetel andis ta ülekuulamisel lihtsalt selliseid ütlusi, mis olid politseiametnikele sobivad, kuid mingeid usutavaid põhjendusi selliste ütluste andmiseks tunnistaja maakohtule ei esitanud. Kokkuvõtvalt märgib maakohus vastuseks kaitsjale, et süüdistatava kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata kahtlused, kuid käesoleva kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt. ka Riigikohtu 24.10.2005 lahend nr.3-1-1-10405), et juhul, kui süüdistatav otsustab end kaitsta ja teha seda aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav Viktoria Manjak ei ole ise ega ka kaitsja vahendusel esitanud ühtegi tõendit ega loonud ka menetlejale reaalset võimalust kontrollida tema seisukohti ja väidete õigsust. Vastupidi, süüdistatav Viktoria Manjak keeldus maakohtu istungil ütluste andmisest. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ja eelkõige tunnistaja L Pi ütlustest nähtub süüdistatava elustiil kuni vahistamiseni. Kaitsja väidetel ja süüdistatava ülekuulamisel kahtlustatavana 22.09.2016 nähtub, et süüdistatava sissetulek koosnes järgnevast: puudetoetus 170 €, sotsiaaltoetus enda kohta 100 €, mõlema lapse peale 90 €, D Di peale 130 €, üksikema toetus 40 € ja lastetoetus 60 €, seega kokku 680 € kuus. Süüdistataval on 3 poega ja tütar, pojad ei tööta, kaks poegadest elas emaga. Maakohus ei nõustu siinjuures kaitsja seisukohaga, et 680 € kuus on sellisel juhul piisav sissetulek ja arvestab siinkohal ka tunnistaja L Pi ütlusi kasiinokülastuste kohta. Nii nähtub tunnistaja ütlustest, et nad käisid koos erinevates kasiinodes, kusjuures süüdistatav veel tihemini kui tunnistaja, vahel olid seal ka ööpäev korraga, käisid ka 5 korda nädalas. Tunnistaja ütluste kohaselt oli süüdistatava esialgne panus 20 €, kaasas oli tal alati 100 €. Kohale viis neid üks tuttav oma autoga, süüdistatav ja tunnistaja ostsid autole bensiini ja süüdistatav maksis ka juhile ootamise eest. Tunnistaja on ka ise süüdistatava käest võtnud raha laenuks. Maakohus nõustub siinkohal ringkonnaprokuröri seisukohaga, et ilmselgelt ei jätkunud süüdistataval legaalseid sissetulekuid selliseks eluviisiks. Samuti ei ole asja materjalides usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks kasiinodes saanud märkimisväärsetes summades võite. Vastupidi, asja materjalides asuvatest erinevate kasiinode vastustest nähtub, et registreeritud võite Viktoria Manjakil ei ole ja võite ei ole talle ka pangaülekandega välja makstud. Süüdistatava elustiilist annavad tunnistust ka tema elukohas xxx läbiotsimisel leitud erinevad esemed – sülearvutid, mobiiltelefonid, tühjad erinevate mobiiltelefonide karbid, pandimaja kviitungid jne. 14 Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3 lg.1 on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3-1 lg.1 ja §4 lg.15 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja (Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr.73 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad Lisa 1). Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §4 lg.2 peab I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemine vastama II nimekirja ainete ja neid sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §4 lg.4 võib II ja III nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult narkootiliste ainete käitlemise õigust omav isik, selleks väljastab tähtajalise loa Ravimiamet. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistataval selline käitlemisluba puudus. Samuti ei nähtu käesoleva kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav oleks narkootilist ainet käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või õppeotstarbel. Kokkuvõtvalt märgib maakohus, et ülaltooduga on Viktoria Manjakile süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises leidnud tõendamist. esitatud Viktoria Manjakile on esitatud ebaseaduslikus käitlemises. koguses süüdistus narkootilise aine suures Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §31 lg.3 on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Käesolevas kriminaalasjas on Arstliku kohtutoksikoloogia 10.10.2016 ekspertiisiga vaieldamatult tuvastatud, et süüdistatava elukohast leitud ja äravõetud puhta amfetamiini kogusest jätkuks narkootilise joobe tekitamiseks umbes neljale inimesele. Tunnistaja I Fi ütlustest nähtub, et tema ostis süüdistatava käest umbes viis korda amfetamiini. Tunnistaja V Ki ütlustest nähtub, et tema ostis süüdistatavalt amfetamiini alates aastast 2000, viimasel korral veebruari või märtsi alguses 2016. Tunnistaja T L ütlustest nähtub, et tema ostis amfetamiini süüdistatavalt alates 2002, kusjuures oktoobrist 2002 kuni maini 2005 kandis ta vangistust ja peale vabanemist hakkas taas ostma amfetamiini Viktoria Manjakilt. Viimane kord ostis ta amfetamiini Viktoria Manjakilt 01.09.2016 – 02.09.2016. Tunnistaja O K ütlustest nähtub, et perioodil 2006 – 2014 tarvitas tunnistaja väga aktiivselt narkootilist ainet amfetamiini, mida soetas süüdistatavalt. Tunnistaja A Ki ütlustest nähtub, et alates 18-ndast eluaastast tarvitab tunnistaja narkootikume – amfetamiini, mida ostis alates 2008 Viktoria Manjakilt. Tunnistaja on sündinud 1981. 15 Kaitsja on seisukohal, et kuna tunnistaja I F on ülekuulamisel väitnud, et süüdistatavalt soetatud amfetamiin oli halva kvaliteediga, siis võib arvata, et kogus ei olnud selline, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks ühele inimesele. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab sarnaselt ringkonnaprokuröriga, et kui tunnistaja ei oleks süüdistatavalt ostetud amfetamiinist saanud vajalikku narkootilist joovet, ei oleks ta enam samast kohast seda hankinud, rääkimata sellest, et oleks seda teinud veel koguni viis korda. Riigikohus on oma 25.11.2016 lahendis nr.3-1-1-95-16 üheselt arusaadavalt selgitanud, et kui tuvastatakse narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hiljem on võimatu kindlaks teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, on loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks. Seega on lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise aine suurt kogust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt. Narkojoobe võimalikkuse sedastamine ei eelda vältimatult aine mõju uurimist ekspertiisi vormis. Narkootilise aine suurt kogust on võimalik tuvastada ka puhta aine kogust kindlaks määramata. Arvestades kõike eeltoodut ja eriti pidades silmas tunnistajate ütluseid süüdistatavalt narkootilise aine soetamise perioodi osas leiab maakohus, et Viktoria Manjakile esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises on leidnud tõendamist. Maakohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et Viktoria Manjak kauples kindlasti amfetamiiniga koguses, millest piisas narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Viktoria Manjakile on esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Maakohus nõustub siinkohal kaitsjaga selles osas, et süüdistatavale 24.08.2007 otsusega mõistetud karistus on täidetud, andmed kustutatud ja kantud arhiivi, kuid rõhutab samas, et süüteokoosseisu objektiivse külje täidab ka faktiline korduvus. Kuna käesoleva kohtuotsusega on tuvastatud faktiline korduvus, siis on Viktoria Manjakile esitatud süüdistus Karistusseadustiku §184 lg.2 p.2 järgi õigesti kvalifitseeritud. Siinkohal ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga, et tegemist on ühe ja jätkuva kuriteoga ning tegemist ei saa olla faktilise korduvusega. Riigikohus on oma 01.04.2004 lahendis nr. 3-1-1-4-04 üheselt selgitanud, et hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalisruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. 16 Kuigi maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud teod on kantud ühtsest tahtlusest, ei ole need toime pandud ajaliselt sedavõrd lähestikku, et rääkida saab ühest ja jätkuvast kuriteost. Tegemist on väga pika ajalise perioodiga. Viktoria Manjakile on esitatud süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, kui see on toime pandud grupi poolt. suures koguses Süüdistuse kohaselt tegeles Viktoria Manjak ajavahemikul maikuust 2006 kuni 13.09.2016 kohtueelsel menetluses tuvastamata isikute grupis narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemisega omakasu saamise eesmärgil. Vastavalt Karistusseadustiku §21 lg.2 kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist on normiga, mille puhul üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Riigikohus on oma 16.03.2015 lahendis nr.3-1-1-10-15 selgitanud, et teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseEs tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab seda järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimiseks. Isiku süüditunnistamist grupilises kuriteos ei välista iseenesest see, et teise grupi liikme isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata. Kooskõlas eelnevaga tuleb aga ka sellisel juhul mõlema isiku käitumise osas juba süüdistuses ära näidata ja kindlaks teha need faktilised asjaolud, mis võimaldavad rääkida kaastäideviimise objektiivsete ning subjektiivsete eelduste täidetusest. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et antud kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemine grupis tõendatud. Sarnaselt kaitsjaga leiab ka maakohus, et juba süüdistuses ei ole viidatud ühelegi sellisele asjaolule, mis näitavad kaastäideviimise objektiivsete ja subjektiivsete eelduste täitmist. Sellistele asjaoludele ei viidanud kohtukõnes ka ringkonnaprokurör. Maakohus leiab, et paljasõnalisest väitest selle kohta, et kuritegu on toime pandud grupis kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikute grupis, süüditunnistamiseks Karistusseadustiku §184 lg.2 p.1 järgi ei piisa. Maakohus leiab ka, et ringkonnaprokuröri poolt viidatud kaastäideviimist käsitlevad järeldused põhinevad antud kriminaalasjas pigem kriminaalmenetluslikul kogemusel ja selle põhjal tehtud oletustel, mitte aga konkreetses kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaolude hindamisel. 17 Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §7 ja §14 ei või kohus asuda prokuröri rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite puudumisest tulenevat enda siseveendumusega. Kokkuvõtvalt tuleb kuriteo grupilist toimepanemist puudutavad kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning arvestades, et süüdistatava käitumises ei tuvastatud nõuetekohaselt kvalifitseeriva koosseisutunnusena grupi olemasolu, tuleb süüdistatav Karistusseadustiku §184 lg.2 p.1 järgi õigeks mõista. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 ei ole kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid siseveendumuse kohaselt. ühelgi tõendil ette nende kogumis oma Ülaltoodu alusel tuleb Viktoria Manjak süüdi tunnistada Karistusseadustiku §184 lg.2 p.2 järgi. Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et subjektiivsest küljest on tegemist kuriteo toimepanemise kavatsetult, kuid ei põhjendanud oma seisukohta mitte millegagi. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.2 paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on kavatsetuse liigiga tegemist juhul, kui süüdistatav väljendab selgelt oma õigushüve vastast otsustust. Maakohus selle ringkonnaprokuröri seisukohaga ei nõustu. Käesolevas kriminaalasjas on kaitstav õigushüve rahvatervis. Antud kriminaalasjas teadis süüdistatav, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, s.t. käitleb narkootikume. Süüdistatav möönas, et tema tegevuse tulemusena jõuab aine lõpptarbijani. Küll aga ei olnud tema teo eesmärk mitte kaitstava õigushüve (rahvatervis) riivamine, vaid eelkõige omakasu. Süüdistatav teadis kindlasti, et tema teo tagajärjel saabub selline tagajärg (narkootilise aine laialdane levik narkosõltuvuses isikute seas), kuid see ei olnud tema teo eesmärk. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteoskoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega on otsese tahtluse puhul oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane ei ole tema teo eesmärk. Maakohus leiab, et käideldes narkootilist ainet suures koguses, oli süüdistatava eesmärgiks amfetamiiniga kauplemisest saadav omakasu, mitte rahvatervise halvendamine. 18 Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Viktoria Manjak on süüdi otsese tahtlusega toimepandud I astme rahvatervisevastases kuriteos. Maakohus leiab, et antud süüdistatava puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna arvestab maakohus Karistusseadustiku §58 p.1 sätestatud omakasu motiivi. Käesoleval juhul ei hõlma kuriteokoosseis omakasu motiivi ja seega puuduvad takistused selle arvestamiseks karistuse mõistmisel. Omakasu motiiv iseloomustab süüdistatava soovi saada mistahes ainelist kasu. Käesolevas kohtuotsuses eelpool tuvastas maakohus, et süüdistatava tegevuse ajendiks oli ainelise kasu saamine. Maakohus viitab siinkohal eelkõige sellele, et süüdistatav ja tema lähikondsed (pojad) ei tööta ja süüdistatava legaalne sissetulek on ilmselgelt ebapiisav, arvestades tavaolmega seonduvale ka tema elustiili – väga tihedad kasiino külastused, kuldehete ostmine. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. 19 Süüdistatav on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud samalaadiliste kuritegude toimepanemise eest, karistused on kustunud. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Viktoria Manjakki narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses väga pika perioodi vältel. Karistuse mõistmisel võtab maakohus arvesse ka Viktoria Manjakile esitatud süüdistuse vähenemist. Karistusseadustiku §184 lg.2 viieteistaastaseaastase vangistuse. näeb karistusena ette kuni kolme- kuni Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Viktoria Manjakki edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab maakohus, et Viktoria Manjakki tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistusseadustiku §56 mõtte kohaselt peab süüdistatav ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Viktoria Manjaki näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik või ühekordne episood. Maakohus leiab, et Viktoria Manjaki suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärke vaid reaalse vangistuse mõistmisega, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Viktoria Manjakki on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistatud korduvalt. Maakohus arvestab siinkohal küll asjaoluga, et eelnevad karistused on tulenevalt Karistusregistri seadusest kustunud, kuid leiab, et süüdistatavat iseloomustava materjalina on seda võimalik hinnata. Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt jätkas Viktoria Manjak kuritegude toimepanemist ajal, mil tema suhtes oli menetluses eelmine kriminaalasi ja ta mõisteti süüdi ning ta oli talle mõistetud vangistusest tingimisi vabastatud katseajaga. Isiku vabastamisel vangistusest tingimisi antakse talle sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On vaid isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Sellises käitumises väljendub maakohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Viktoria Manjak ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning vabaduses viibides on Viktoria Manjak jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Maakohtule näitab see üheselt, et Viktoria Manjak ei suuda käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest Karistusseadustiku §184 lg.2 sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla sanktsiooni miinimumkaristuse mõistmine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohus on oma 10.04.2006 lahendis nr.3-1-1-1206 selgitanud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning oma 20.02.2007 lahendis nr.3-1-1-99-06 on märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu 20 toimepandud kuriteole. Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis, kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Maakohus leiab, et karistades antud süüdistatavat sanktsiooni alammääras, ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Varasemad mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks ei ole vähetähtis, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Viktoria Manjakki kuriteo toimepanemises väga pika aja jooksul. Arvestades toimepandud kuriteo raskust, laadi, asjaolusid, süüdistatava isikut ning kergendavate asjaolude puudumist ja ühe raskendava asjaolu olemasolu, samuti arvestades süüdistuse mahu vähenemist, leiab maakohus, et põhjendatud on mõista Viktoria Manjakile karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel mõistab maakohus Viktoria Manjakile karistuseks 6 aastat vangistust. Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Viktoria Manjak peeti kahtlustatavana kinni 13.09.2016 ja vahistati Viru Maakohtu 15.09.2016 määruse alusel, vahistamise algusega 13.09.2016. Vahistamist pikendati Viru Maakohtu 12.10.2016 ja 12.12.2016 määrustega. Eeltoodu alusel algab Viktoria Manjaki karistuse kandmise algus 13.09.2016. Viktoria Manjaki suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Viru Maakohtu 12.12.2016 määrusega arestiti Viktoria Manjakilt tema elukoha Soo 16 – 18 Kiviõli läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha summas 1194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli) eurot 46 senti. Ringkonnaprokurör taotles nimetatud rahasumma konfiskeerimist. Vastavalt Karistusseadustiku §83-2 lg.1 mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus samas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kuriteo olemust ja käesolevas kohtuotsuses toodud põhjendusi süüdistatava legaalse sissetuleku ja elatustaseme kohta, peab maakohus ringkonnaprokuröri taotlust nimetatud rahasumma konfiskeerimiseks põhjendatuks. Sularaha kuulub kandmisele riigituludesse. Rahasumma 1194,46 € on käesoleval ajal Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse eriasjade uurija O Kü. 13.12.2016 Sularaha 21 tagatiskontole kandmise määruse alusel nr.EE932200221023778606 Swedbank AS. kantud Rahandusministeeriumi kontole Asitõendid – DVD-plaadid, CD-R-plaadid ja DVD-R-plaat salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Asitõendid – Viktoria Manjaki korterist xxx ära võetud järgmised esemed: kviitungid, arved ja paberidxx kviitungid ja kliendileping; mobiiltelefoni xxx karp ja OÜ xxx kviitung-arve; mobiiltelefoni xxxS karp ja sim-kaardi ümbris; xxx ostukviitung; mobiiltelefoni xxx karp; mobiiltelefoni xxx karp; minigrip kilekotid; 2 mobiiltelefoni karpi ja sim-kaardi ümbris; 14 minigrip kilekotti; 3 märkmikku; mobiiltelefon xx mobiiltelefoni xxx; sülearvuti xx 5423; sülearvuti xx – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Ringkonnaprokurör on taotlenud otsustuse tegemist ka N M ja D Manjaki korteritest ära võetud esemete osas, kuid ei ole viidanud ühelegi nende esemete puutumusele Viktoria Manjakiga. Seetõttu jääb ringkonnaprokuröri taotlus järgmiste esemete osas otsustuse tegemiseks rahuldamata: N M elukohast xxx ära võetud – 2 minigrip kilekotti; kaal; 22 minigrip kilekotti; vihik märkmetega; 2 xxx kõnekaarti simkaartideta, xxx arve, xx arve; halli värvi metallist sõrmus ja punast värvi karp kollasest metallist kaelaketiga ning D Manjaki elukohast xx ära võetud – minigrip pakend; xx kilekott ja 73 minigrip kilekotti ja 594 minigrip kilekotti. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.2 on sama seadustiku §184 lg.2 p.2 sätestatud kuritegu esimese astme süütegu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 1250 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses osales süüdistatava kaitsjana vandeadvokaat Kaido Kooga, kellele on hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud PPA Ida Prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse eriasjade uurija Irina Heina 14.09.2016 määrusega summas 48 €. 22 Kriminaalasja kohtulikul menetlusel osales süüdistatava kaitsjana vandeadvokaadi abi Robert Sprengk, kes esitas taotluse kulude hüvitamiseks summas 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot (s.h. kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 240 €, osalemine kohtuistungitel 30.10.2017, 01.11.2017, 27.11.2017, 30.11.2017, 12.12.2017 ja 18.01.2018 kokku 400 €, käibemaks 128 €). Maakohus peab vandeadvokaadi abi taotlust põhjendatuks täies ulatuses. Taotlus kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses 48 € ja kohtulikus menetluses 768 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisi tegemise kulud. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud Narkootilise aine 30.09.2016 ekspertiisiakt nr.16E-AN0964 kolme kahtlustatava osas, mille teostamise kogumaksumus oli 588 €. Ringkonnaprokurör taotles riigituludesse Viktoria Manjakilt välja mõista 196 €. Samuti on käesolevas kriminaalasjas esitatud Arstliku kohtutoksikoloogia 10.10.2016 ekspertiisiakt nr.16E-LÕX0166 viie kahtlustatava osas, mille teostamise kogumaksumus oli 95 €. Ringkonnaprokurör taotles riigituludesse Viktoria Manjakilt välja mõista 19 €. Samuti on käesolevas kriminaalasjas esitatud DNA-ekspertiisi 05.10.2016 akt nr.16EGE1062 kolme kahtlustatava osas, mille teostamise kogumaksumus oli 3306 €. Ringkonnaprokurör taotles riigituludesse Viktoria Manjakilt välja mõista 1102 €. Maakohus leiab, et ringkonnaprokuröri taotlus ekspertiiside kulude osaliseks hüvitamiseks Viktoria Manjaki poolt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 1317 €. Taotlust jätta kriminaalmenetluse kulud täielikult või osaliselt Eesti Vabariigi kanda või võimaldada nende tasumist ositi ei ole käesolevas kriminaalasjas esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Saima VOU Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiio REISI Rahvakohtunik 23