KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 18.06.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7499 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Valentina Michelson Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kaitsja Gennadi Müürsepp kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Jan Mosjakini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu JAN MOSJAKIN, isikukood viibimiskoht Viru Vangla 37603182225, Karistuse kandmise algus 17.03.2015 ja lõpp 24.05.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.06.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta JAN MOSJAKIN elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jan Mosjakinile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jan Mosjakini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu 21.01.2016 otsusega tunnistati Jan Mosjakin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.03.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Jan Mosjakini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Talle on väga tähtis vabaneda, ta on tunnistanud oma viga. Ta tõendab oma käitumisega, et on muutunud ning kinnitab, et on oma vigadest aru saanud. Tal on vabanemisel olemas töökoht erialal. Vanglas on ta esimest korda. Varem on teda karistatud tingimisi, kuid leiab, et oleks pidanud juba varem vangistusega karistama, et oleks mõtlema hakanud. Esimest korda karistati teda röövimise eest. Vanglas töötab ta traktoristina ning selgitab, et ei ole avavanglas, vaid sõidab vangla territooriumil traktoriga. Kui vabaneb, siis saab tööd ekvaatorijuhina, mis elukutse tal ka olemas on. Ta töötas üle 10 aasta ühes xxxx ja saab sinna tööle tagasi. Kinnipeetava kontaktisik andis Viru Vanglale tema tööandja kontaktid, kuid vangla ei kontakteerunud nendega. Kui kuriteo toime pani, siis tarvitas narkootikume, sellepärast ta ei teadvustanudki endale võimalikke tagajärgi. On oma veast aru saanud, tal on pere ja tütar, kelle pärast tahab vabaneda. Avaldab, et narkootikume sai oma kuriteo kaasosalise käest. Tal on probleeme südamega, oli infarkt. On vanglas alates märts 2015 ja töötab alates
- Karistusi tal vanglas ei ole. Tarvitas narkootikume, kuna pidi palju tööd tegema ja tal ei jätkunud jõudu. Kaitsja avaldab, et kinnipeetav on esimest korda vanglas ja on öelnud, et suhtus väga kergekäeliselt oma tegudesse. Ta tunnistab oma süüd ja on paranemise teel. Ta töötab vanglas ning tal on soodustused töötamisel traktoristina, kuna saab viibida värskes õhus, liikuda ja teha, mis talle meeldib. Ta töötab ja ei toeta vangla subkultuuri ega suhtle nende isikutega, kellega koos vanglas on. Kinnitab, et vabaduses ei tegele enam narkootikumidega, vaid hakkab tööle. Kaitsja leiab, et 3 aasta jooksul, mis ta on vanglas olnud, on ta oma vigasid teadvustanud. Kinnipeetaval on suured probleemid südamega, vanglas ta arstiabi ei saa, kuid ikkagi jätkab töötamist. Samuti on tal tütar, kelle kasvamisest soovib osa võtta, pere ootab teda koju ning toetab teda vabanemisel. Tal on eakad vanemad, kes on mõlemad xxxx. Kaitsja hinnangul hoiavad need faktorid teda eemale uutest kuritegudest. Ta teab, et kui kõrvale kaldub, siis peab tagasi vanglasse minema. Ta on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid. Prokurör lubas, et toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuid arvamuse andis prokurör, kes ei tea isikust midagi. Kaitsja leiab, et vanglale on väga kasulik, et kinnipeetav töötab traktoristina, sest ta teeb oma tööd hästi ning tänu tema tööle on vanglas puhtam, seetõttu ei huvita vanglat, kuidas isik hakkab käituma vabaduses, vaid kuidas on ta neile vajalik, mistõttu on vangla seisukoht kaitsja arvates pealiskaudne. Kaitsja palub kohtul Jan Mosjakin vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat 2 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetaval on 3 kehtivat kriminaalkaristust, seega ei ole varasemad tingimuslikud karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine käitlemine grupis, mis on raske esimese astme rahvatervisevastane kuritegu ning varem on teda samuti karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, lisaks röövimise eest. Kõik kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on osalenud vangla majandustöödel koristajana, praegu töötab traktoristina. Samuti omandas ta riigikeele A1 taseme. Õppis ka riigikeele A2 taseme kursustel, kuid loobus õpingutest, kuna riigikeel on tema sõnul raske. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal on vabanemisel kindel elukoht abikaasale kuuluvas korteris koos abikaasa ja lapsega. Kuigi kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, ei vähenda see kohtu hinnangul majandusliku kasu saamiseks uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav töötas enne vangistust ametlikult ja omas kindlat sissetulekut, kuid vaatamata sellele pani toime kuriteo suure majandusliku kasu saamiseks. Kuigi kinnipeetav on motiveeritud tasumata rahalisi nõudeid, on tal neid iseloomustuse kohaselt üle 6700 euro, mis mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad ning ta on ise tunnistanud, et on teiste poolt mõjutatav ning pani viimase kuriteo toime just teiste poolsel mõjutusel. Kinnipeetaval on varem diagnoositud narkosõltuvus, praegu on juhutarvitaja. Sõltuvusainete tarvitamise jätkamine võib samuti soodustada uue kuriteo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Kuigi kinnipeetav ei ole varem olnud kriminaalhooldusele allutatud, pani ta katseajal olles toime uue kuriteo. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jan Mosjakini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 3