Obsah (4)

§ 751§ 76§ 63§ 64

1 Kriminaalasi nr 1-15-9048 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9048 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 751

lg 3 määrata Andrei Leppiku elektroonilise valve tähtajaks 7 (seitse) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata Andrei Leppikule katseaeg kuni 12.11.2021 ja käitumiskontroll pikkusega 14 (neliteist) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Andrei Leppikut käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 2 - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Andrei Leppikut käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8,9 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis aitab edukamalt sotsialiseeruda ühiskonda ning parandada väärtushinnanguid; - alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Määrata Andrei Leppik kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Andrei Leppik karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Leppiku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Leppik kannab Viru Maakohtu 22.11.2016 kohtuotsusega nr 1-15-9048 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg 1,3 ja § 344 lg 1 järgi ja

§ 63lg-le 1 mõisteti Andrei Leppikule Kar

S § 22 lg 3 - § 3891 lg 1,3 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. Andrei Leppik tunnistati süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Andrei Leppik tunnistati süüdi KarS § 394 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Andrei Leppiku liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti 12.11.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning reaalset vangistust kannab ta samuti esimest korda. Andrei Leppik kannab karistust maksukohustuse varjamisele ja tagastusnõude 3 alusetule suurendamisele kaasaaitamise, kuritegeliku ühenduse organiseerimise, dokumentide võltsimise ning rahapesu eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Alates 02.04.2018 töötab isik keskmise koormusega majandustöödel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 4 kuud vangistust. Peale vabanemist läheb kinnipeetav elama tagasi oma alalisse elukohta aadressil xxxx. Tegemist on heas seisukorras 4-toalise korteriga, kus isik hakkab elama koos oma abikaasaga. Kommunaalvõlgu korteril ei ole. Kriminaalhooldusametniku teostatud elukohakontrolli kohaselt on elukoht sobilik elektroonilise valve paigaldamiseks. Abikaasa A L ning korteri omanikud, abikaasa vanemad N K ja L S on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks korterisse. Keskhariduse omandas kinnipeetav Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumis, kõrghariduse omandas xxxx rahvusvaheliste majandussuhete ja rahvusvahelise turunduse erialal. Riigikeelt valdab isik B1 tasemel. Peale vabanemist kavatseb isik minna edasi õppima, et omandada magistrikraad rahvusvaheliste suhete erialal. Kinnipeetav oli enne vangistust juhatuse liige ettevõttes xxxx (tegevusvaldkond - reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus, ettevõte on kustutatud 2017) ja xxxx (tegevusvaldkond – hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, ettevõte on kustutatud 2017). Xxxx teine juhatuse liige V P on samuti kriminaalkorras karistatud. Enne vangistust oli isiku sissetulekuallikaks kriminaalne tulu. 12.04.2018 seisuga K-raha andmetel võlgnevused puuduvad, kuid kinnipeetava enda sõnul ulatuvad võlad 40 000 euroni. Oma sõnade kohaselt on isik nõus võlgnevusi likvideerima. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx müügiga tegelevas ettevõttes xxxx, mille juhatuse liige M P kinnitas, et ettevõte garanteerib kinnipeetavale töökoha xxxx ametikohal alates 01.06.2018 palgaga xxxx eurot kuus. Vabanedes on isiku abikaasa ja õde nõus teda materiaalselt toetama. Kinnipeetav tunnistab oma süüd ja seda, et pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema L L, isa V L, õed S ja T. Samuti suhtleb kinnipeetav abikaasa A Luga, keda on kriminaalkorras karistatud. Isik väidab, et suhted lähedastega on head ja toetavad, suheldakse kirja ja telefoni teel. Rahvastikuregistri andmetel on isikul alaealine tütar E L ja täiskasvanud poeg M L. Tütar elab koos endise abikaasa A L ja käib xxxx koolis. Vanglas olles isik lapsi ei toeta, kuna ei ole piisavalt raha, kuid vabanedes kavatseb ta lapsi toetama hakata. Kinnipeetava sõnul ei kuulu tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Isik suudab enda sõnul iseseisvalt otsuseid vastu võtta ega ole mõjutatav. Vangla andmetel on kinnipeetav võimeline kujunema eluosakonna liidriks. Isiku riskivat ja hoolimatut elustiili iseloomustavad korduvad liiklussüüteod. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi väga harva, 2-3 korda aastas tähtpäevadel. Alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldset käitumist ei ole esinenud. Viru Vanglas ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Narkootikumide tarvitamist kinnipeetav eitab. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud krooniline haigus. Isikul on adekvaatne mina-pilt, positiivne hoiak, kohanemisraskusi ega probleeme suhtlemisel ei esine. Toimepandud kuriteod viitavad sellele, et isik ei tegutse üldjuhul hetkeimpulsi ajel, vaid mõtleb oma tegevuse põhjalikult läbi. Korduv väärteokorras karistatus näitab, et isik ei pea reeglitest kinnipidamist oluliseks, ei järgi ühiskonnas kehtestatud norme. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuna isik tunnistab muutuste vajalikkust. Vabanedes soovib isik asuda tööle, et koguda raha ja alustada oma äriga ning tasuda võlad, lisaks soovib ta taastada suhted oma tütrega. Kinnipeetav on temaga töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega, kuid leiab, et oleks 4 parem, kui seda ei oleks, sest siis oleks rohkem vabadust, saaks raha teenida ja ei peaks kodus olema. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 9%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava abikaasa A Lu sõnul on ta Andrei Leppikuga abielus olnud 9 aastat, kuid teineteist tuntakse juba 13 aastat. Abikaasa sõnul on kinnipeetav iseloomult rahulik, vähese jutuga ja hooliv. Kinnipeetaval on esimese abikaasaga ühine tütar E L, kellel on korteris oma tuba. Kinnipeetava teisel abikaasal A Lul oli enne kooselu poeg M L, kes töötab praegu xxxx. Vestluses kinnipeetava õe S selgus, et õde on lõpetanud xxxx erialal ja kinnipeetav on lõpetanud sama kooli ökonoomika erialal. Õde töötab xxxx ja teenib xxxx eurot kuus netopalgana, lapsi tal ei ole. Õe S sõnul nende isa V L, kellel on olnud mitu infarkti, on xxxx ja töötas enne pensionile jäämist xxxx. Ema L L on ka pensionär (xxxx ja xxxx) ning töötas varem xxxx. Kinnipeetava abikaasa elab hetkel korteris üksinda ning töötab xxxx, teenides miinimumpalga. Abikaasa ja õde on nõus moraalselt ja materiaalselt kinnipeetavat toetama. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Leppiku tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 12.11.2021 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Leppikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 7 kuud. Andrei Leppik kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on olemas ettekujutus sellest, mida tähendab kriminaalhooldus, kontrollnõuded ja kohustused, mida tuleb täita. Käitumiskontrolli aeg võiks olla lühem, et saaks resotsialiseeruda. Kinnipeetav tunnistas, et pani kuriteod toime lisaraha teenimise eesmärgil. Tal on olnud päris palju aega selle üle mõelda. Ta on vanglas olnud 3 aastat 7 kuud. Tütar on selle aja jooksul suureks kasvanud ja ta ei ole tütart näinud. Ta tahab rahulikult elada oma perekonnaga. Tal on võlgnevusi 40 000 eurot, mis on konfiskeerimise asendamise summa ja kohtuotsuses kirjas. Kinnipeetav leiab, et tal on kõik olemas selleks, et elada normaalset elu ning tal ei ole soovi enam kuritegusid toime panna, kuna ükski raha ei ole seda väärt. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrei Leppiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Andrei Leppiku ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetas kohtuistungil Viru Vangla iseloomustuses kajastatud peamist järeldust, et Andrei Leppikut on otstarbekas tingimisi enne tähtaega vabastada. Andrei Leppik soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta teab, mida kriminaalhooldus endast kujutab. Esimesest vangistuse päevast alates täidab ta kõiki reegleid ja nõudmisi ning seetõttu ei ole tal distsiplinaarkaristusi. Tegemist on isiku esimese kriminaalkaristusega ning ühtlasi ka esimese vangistusega, mistõttu on selle mõju temale potentsiaalselt tugev. Nõustuda tuleb ka Viru Vangla iseloomustuses märgitud asjaoludega, et tal ei esine suhtlemisel probleeme ja vägivaldset käitumist ei ole olemasoleva informatsiooni järgi ilmnenud. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Isikul on adekvaatne mina-pilt, positiivne hoiak, kohanemisraskusi ei esine. Sotsiaalselt ei ole isoleeritud, oskab väljendada oma mõtteid ja analüüsimisvõime on hästi arenenud. Need asjaolud võimaldavad väita, et isik tuleb 5 seaduskuuleka eluviisiga toime ja vajadus seaduse rikkumiseks puudub. Ainuüksi väärtegude toimepanemise arvu põhjal ei saa teha järeldust, et isik võib tulevikus hakata toime panema kuritegusid. Isiku varasemate süütegude ja temalt tulevikus oodatavate kuritegude vahel peab esinema mingi õiguslikult relevantne seos. Antud juhul varasemalt toimepandud väärtegude ja kuriteo vahel seos ilmselgelt puudub. Kusjuures kaitsjale teadaolevalt ei ole väärtegude arv märkimisväärselt suur, et sellele käesolevas asjas tähelepanu pöörata uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel. Fakt, et vangistuse ajal (seda juba kolme ja poole aasta jooksul) ei ole isikul ühtegi distsiplinaarkaristust, on selge märk, et tegemist on isikuga, kes on juba oma käitumist paremaks muutnud ja õiguskorda austab. Tõenäosus, et pärast vabanemist isik jätkab oma varasemat kriminaalset tegevust, on minimaalne või isegi puudub. Retsidiivsuse tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on juba varem korduvalt süüdi tunnistatud ja karistatud ja kellel on pigem kalduvus kuritegude toimepanemiseks, mis on ajendatud nende sõltuvusest (nt narko- või alkoholisõltuvusest). Antud juhul on tegemist isikuga, kes ei tarvita narkootikume ja kellel puudub alkoholisõltuvus. Isikul puudub hoiak maksualaste kuritegude toimepanemiseks ja tal ei ole kalduvust maksualaste või muude kuritegude toimepanemiseks. Varasemalt on isik nii maksualaste kui muude kuritegude toimepanemises karistamata. Seega ei ole alust arvata, et ta hakkab jätkuvalt toime panema maksualaseid kuritegusid. Muuhulgas tingimisi jäetud kandmata karistus, määratud katseaeg koosmõjus riigi poolse võimega isiku käitumisele avaldada kõrgendatud tähelepanu minimaliseerivad uue kuriteo toimepanemise riski. Seda eelkõige põhjusel, et täiendav kontroll riigi poolt suurendab oluliselt vahelejäämise riski, omakorda tingimisi jäetud kohaldamata pikk vangistus vähendab õigusrikkumisest saadavat kasumit. Vajab rõhutamist, et isik ei soovi uut kuritegu toime panna ega plaani seda. Seega leiab kaitsja, et uute kuritegude toimepanemise risk, võttes aluseks isiku iseloomustuse ja riigi võime isiku käitumist kontrollida, puudub ja isik tuleb tingimisi enne tähtaega vabastada. Isikul on olemas potentsiaalne töökoht koheselt peale vabastamist, kusjuures isikul on olemas kõik vajalikud oskused edukalt pakutava tööga hakkama saada. Lisaks peab kaitsja vajalikuks märkida, et kinnipeetavale on mõistetud kogumis liiga range karistus – seitse aastat vangistust. Karistus ei vasta tegelikult isiku süü suurusele, toimepandud kuriteo raskusele ja kehtivale kohtupraktikale sarnastes maksualastes süütegudes. Kohtuotsuse järgi oli kuritegelik ühendus moodustatud eesmärgiga kaasa aidata maksualastele kuritegudele. Seega seisneb põhitegu (kuritegu), mis isikule on etteheidetud, eelkõige maksualases kuriteos. Kohtuotsuse järgi oli ühenduse maksualase kuriteo maht kokku 283 281,41 eurot, mis on kvalifitseeritav KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 1 ja 3 järgi. Teo toimepanemise aja järgi näeb KarS § 3891 lg 1 selle teo eest sanktsioonina rahalist karistust või kuni kolmeaastast vangistust. Kohtupraktika järgi viitab antud maksualase kuriteo maht sellele, et tegemist on pigem väiksema maksualase kuriteoga. Maksualase kuriteo maht ei ulatu isegi teo toimepanemise ajal KarS § 3891 lg-ga 2 ettenähtud summani (s.o 320 000 eurot). Maakohus mõistis KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest isikule kaks aastat, mis ei ole maksimaalne määr. Seega põhikuriteo maht ja maakohtu poolt mõistetud karistus KarS § 22 lg 3 – 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest näitavad selgelt, et isiku süü suurus ja toimepandud teo maht oli väiksed. Tema toimepandud teod ei ole niivõrd ohtlikud, et isikut tuleks hoida vanglas seitse aastat. Ainuüksi tänu sellele, et põhikuritegu oli toime pandud grupis ja varalise kasu saamise eesmärgil, võimaldas KarS § 256 kohaldada isiku suhtes karistust 5-15 aastat vangistust ja seda vaatamata sellele, et sanktsioon põhi(kuri)teo eest, mille toimepanemise eesmärgil grupp tegutses ja süüdistuse järgi oligi moodustatud, nägi ette maksimaalseks karistuseks vangistust kuni kolm aastat. Kinnipeetavaga grupis olevad teised süüdistatavad olid karistatud märkimisväärselt leebemalt – nende karistused olid enamus ulatuses jäetud tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja on seisukohal, et rangemat karistust ja sellega kaasnenud ebaproportsionaalset vabaduspõhiõiguse riivet võib vähendada just tingimisi enne tähtaega vabastamise kaudu ja seda eriti olukorras, kus lähtuvalt isikule Viru Vangla poolt antud iseloomustusest uute kuritegude toimepanemise oht on üliväike. 6 KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Leppiku võib 7 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Samuti on tegemist kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega. Kinnipeetaval puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused, ta töötab vangla majandustöödel ning ametnike suhtes on positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ootavad. Vabanemisel on kinnipeetaval kindel elukoht abikaasa juures abikaasa vanematele kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteri omanikud ja abikaasa on andnud nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks korterisse ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks kriminaalne tulu, samas oli ta ka 2 äriühingu juhatuse liige. K-raha andmetel puuduvad isikul võlgnevused, kuid enda sõnul on tal tasumata konfiskeerimise asendamise summa 40 000 eurot. Isik on motiveeritud vabanemisel võlgnevust tasuma. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxxx, mis tagab igakuise sissetuleku, et majanduslikult toime tulla ning võlgnevusi tasuda. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetava abikaasa ja õde on samuti nõus teda vabanemisel moraalselt ja materiaalselt toetama. Kinnipeetava sõnul ta kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle ega ole teiste poolt mõjutatav, milles ei ole kohtu hinnangul põhjust kahelda, arvestades toime pandud kuritegude asjaolusid, sh seda, et isik lõi kuritegeliku ühenduse. Lisaks nähtub iseloomustusest, et kinnipeetaval ei ole probleeme alkoholi kuritarvitamise ega narkootikumide tarvitamisega. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Eeltoodust tulenevalt tuleks kohtu hinnangul Andrei Leppikule anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 12.11.
2. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Andrei Leppik viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel Andrei Leppikule katseaja kuni karistusaja lõpuni ja käitumiskontrolli pikkusega 14 kuud ning kohaldab tema suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik