KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Elen Rasmussen Ly Ehin Istungisekretär Tõlk Otsuse teatavakstegemise 30.04.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustust täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.

§ 198järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

1. Kohus leiab, et poolte ühisvara tuleb jagada hageja taotletud viisil, millega on nõustunud ka kostja. Korteriomand asukohaga xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x tuleb anda hageja ainuomandisse ja panna talle kohustus hüvitada teisele ühisomanikule, s.o kostjale tema osa raha. Kuna korteriomandi väärtuseks hindasid pooled 7000 eurot, kuulub kostjale hüvitamisele 3500 eurot.
2. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja tasaarvestusavaldus ja tasaarvestada hageja kohustus, hüvitada kostjale enamsaadud ühisvara eest 3500 eurot, hageja, kui alaealiste A E V, R E V, I V ja J V seadusliku esindaja, elatise nõudega kostja vastu. Tasaarvestuse tulemusena jääb kostjal elatise võlgnevus oma alaealiste laste ees 19.04.2018 seisuga 504 eurot ning hageja kohustus kostja ees tasaarvestuse tulemusena lõpeb. Kohus leiab, et selline tasaarvestus alaealistele kuuluva elatisraha võlgnevuse arvelt ei kahjusta kõnesoleva juhul alaealiste seadusega kaitstud õigusi ja huve. Tasaarvestuse tulemusena jääb laste kodu neid reaalselt kasvatava vanema ainuomandisse, ilma et viimane peaks kostjale, kes pärast perekonna juurest lahkumist
3. aastal ei ole oma lapsi materiaalset toetanud ning kohtuistungil väljendatust lähtuvalt ei tee seda ka lähitulevikus, hüvitist maksma.

§ 200

lg 1 p 1 järgi ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet, mis on teisel poolel tasaarvestava poole vastu. Nimetatud säte kõnesoleval juhul ei kohaldu, kuna teisel poolel, s.o kostjal ei ole ülalpidamisnõuet 4 tasaarvestava poole, s.o hageja vastu.

1. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tuleb L V pöörduma Tartu Maakohtu Kinnistusosakonda avaldusega kinnistusraamatus korteriomandi xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxx xxx xx-x (kinnistusregistriosa nr xxxxxxx) II jaos omaniku kande muutmiseks. Kostja elatise võlgnevus Maksekäsu nr 2-17-118356 alusel on 19.04.2018 seisuga 504 eurot. Kui kostja maksekäsku vabatahtlikult täitma ei asu, on avaldaja, s.o L V õigus esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks. Avaldus tuleb esitada võlgniku elu- või asukohajärgsele kohtutäiturile. Kui kostja maksekäsus määratud suuruses elatist tasuma mõjuval põhjusel suuteline ei ole, on tal õigus pöörduda kohtusse hagiga väljamõistetud elatise vähendamiseks.
2. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi § 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt lg 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei esine kõnesoleva kohtuasja puhul asjaolusid, millised annaksid alust kõrvale kalduda TsMS § 164 lg 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldpõhimõttest. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik