Obsah (6)

§ 199§ 424§ 64§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-16-8942 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8942 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

Andrei Andritsa tunnistati süüdi

§ 424

järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Vastavalt Kr

MS §-le 238 lg 2 vähendati Andrei Andritsale mõistetud karistust ühe kolmandiku, 1 aasta 4 kuu võrra ning mõisteti karistuseks 2 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.12.2015-16.12.2015, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.06.

1. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 15 korral ning vanglas kannab ta karistust kümnendat korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks uimastite tarvitamine. Varasemalt on kinnipeetavat samuti korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks on ta toime pannud ka röövimise ja joobes juhtimise. Isik paneb jätkuvalt toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses on kinnipeetav osalenud riigikeele A2-taseme õppes. Lisaks oli ta määratud majandustööle koristajaks, kuid keeldus tööst. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 9 kuud vangistust. Isik elas enne kinnipidamist aadressil xxxx. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava emale. Tegemist on kahetoalise sisustatud korteriga, kus elab isiku ema A A, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressil. Kinnipeetav omandas põhihariduse Ahtme Gümnaasiumis. Peale põhikooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Jõhvi
2. Kutsekeskkoolis automehaaniku erialal, kuid kool jäi lõpetamata. Rummu Erikutsekoolis omandas ta elektriku ning Murru Vanglas gaasi-elektrikeevitaja kutse. Õpitud oskusi isik praktikas rakendanud ja erialast tööd teinud ei ole. Enne vangistust oli isik töötuna arvel, saades abiraha. Kinnipeetava ametlik töökogemus on minimaalne, tema viimane ametlik töökoht oli xxxx. Enamus töökohtadest on olnud mitteametlikud ja lühiajalised. Tulude-kulude planeerimise oskus kinnipeetaval puudub. Toimetulekut on mõjutanud negatiivselt isiku uimastisõltuvus. Vabanemisel kinnipeetaval töökohta ei ole. Kinnipeetav on vallaline, lapsi tal ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde. Isa ja vend on surnud. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Asjaolu, et suur osa kuritegudest on toime pandud grupis, viitab sellele, et isik võib olla teiste poolt mõjutatav ning et tema tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Lähtudes sellest, et isikut on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, on tema elustiil riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetaval on varem olnud alkoholi tarbimisega probleeme. Isiku sõnul tarvitas ta kuni
3. aastani alkoholi tihti. Viimastel aastatel on tarvitanud alkoholi minimaalselt. Viiel korral on isikut karistatud AS alusel. Vägivaldsust alkoholi tarbimisega ei kaasne. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Isik tunnistab sõltuvust ega ole valmis metadoonravi lõpetama. Ta ei ole motiveeritud sõltuvusega tegelema ja narkootikumidest loobuma. Vangla andmeil hakkas kinnipeetav narkootikume tarvitama 20-aastaselt ning tarvitas neid igapäevaselt.
4. aastal viibis isik metadoonasendusravil, kuid ravi jäi pooleli. Väärteokorras on isikut karistatud NPALS alusel. Narkootikumide tarvitamine on otseses seoses kuritegeliku käitumisega. Isikul on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetav on toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Impulsiivsusele viitab kuritegelik käitumine ja narkootikumide tarvitamine. Probleemide lahendamise ja teiste isikute seisukohtade mõistmise oskus on puudulik. Kinnipeetava tulevikueesmärgid on ebamäärased. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Isik ei ole suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Ametnikesse suhtub kinnipeetav negatiivselt ning üleolevalt. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme, millele viitab isiku kuritegelik käitumine ning samuti 3 vanglas toimepandud rikkumised. Isikul pole motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 76%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 58%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Andritsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 18.02.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Andritsale

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vangla taotluses on lähedasena välja toodud ema A A. Vestlusest emaga selgus, et kinnipeetava lähedaste hulka kuulub veel õde J K. Kinnipeetava isa ja vend on surnud. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb Andrei Andritsa regulaarselt oma emaga telefoni teel. Andrei Andritsa on ema poolt koju oodatud, ema on nõus teda esialgu majanduslikult toetama. Ema sõnul ta ei tea poja suhtlusringkonda. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Andrei Andritsa soovib tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elama asuda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale A Ale, kes elab korteris käesoleval ajal üksinda. Vabanemisjärgne töökoht vangla andmetel puudub. Kinnipeetava ametliku töö kogemus on minimaalne, kõik töökohad on olnud mitteametlikud ja lühiajalised. Enne vangistust oli kinnipeetav tegevuseta. Ema A A on pensionär, kuid väidab, et tuleb poja toetamisega vajadusel toime. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 15 korda, reaalset vangistust kannab ta üheksandat korda. Enamus Andrei Andritsa poolt toime pandud kuritegudest on vargused. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel kolm korda: 1999, 2000 ja 2005 aastal. Viimase kriminaalhoolduse raames ei täitnud ta kriminaalhoolduse tingimusi ja pani katseajal toime uued kuriteod. Karistusregistri väljavõttest on näha, et Andrei Andritsa on toime pannud 63 väärtegu. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Andritsa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 18.02.2019. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Andrei Andritsale

§ 75lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustused.

Andrei Andritsa kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on valmis narkootikumide tarvitamisest loobuma.

1. aastal ta ei läinud ravile ega tarvitanud ka. Praegu saab ta metadoonasendusravi. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta saab vabanedes tööle. Pool aastat töötas ta vanglas koristajana. Teised on saanud mujale tööle, näiteks metallitsehhi. Teda ei ole millegi pärast mujale määratud. Teda hoitakse meelega ühes kohas ja seepärast otsustas ta tööst keelduda, sest miks selline ebaõiglus. Praegu ta töötab jälle koristajana alates
2. märtsist. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrei Andritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Andritsa ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Andritsa ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 41 kehtivat väärteokaristust. Käesolev karistus on mõistetud varguse ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on isikut samuti karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks uimastite tarvitamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Enne vangistust oli isik töötuna arvel, tema ametlik töökogemus on minimaalne, erialast tööd ta teinud ei ole. Vabanemisel puudub kinnipeetaval töökoht. Arvestades, et isikul puudub tulude-kulude planeerimise oskus ning ta on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eriti arvestades, et vangla iseloomustuse kohaselt ei ole isik motiveeritud sõltuvusega tegelema ja narkootikumidest loobuma. Kuna viimane kuritegu on toime pandud grupis, võib eeldada, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ning et ta võib olla nende poolt mõjutatav. Kohtul puudub kindlus, et isik tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning, et katseaeg ja kriminaalhooldusele allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Andrei Andritsa vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud riigikeele A2taseme õppes ning töötanud majandustöödel koristajana. Samuti selle, et tal on vabanemisel olemas elukoht ema juures, kes on valmis teda vabanemisjärgselt toetama. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
2. aprilli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 23.04.2018 kohtumäärus 1-16-8942 jõustus
3. juunil
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent