1-16-8908/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 17.04.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8908 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Sergei Vinki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SERGEI VINK, isikukood 37004293712, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 12.06.2016 ja lõpp 12.12.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 02.04.2018, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta SERGEI VINK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Sergei Vinkile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Vinki elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega tunnistati Sergei Vink süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.06.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab samuti Sergei Vinki vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Selgitab, et aadressil xxxx on kinnipeetavale endale kuuluv korter, kuid vabanemisel märkis elukohaks ema korteri, sest on vanglas viibitud 2 aasta jooksul muutunud selliseks inimeseks, kellele on kõik ette ära tehtud ja sellepärast elab ema juures, et harjuda eluga vabaduses. Ema on xxxx ja vajab poja abi. Ta ei olnud kunagi seotud kriminaalse maailmaga ja see juhtus tema lihtsameelsusest, sõber pakkus talle. Erialalt on lukksepp, kuid 12 aastat töötas valveseadmete alal. Tahab vabaneda vanglast, et naasta normaalse elu juurde. On juba pool aastat vabanemise nimel ettevalmistusi teinud, läks tööle ja vahetas ID-kaardi välja. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkorras karistusega ning esimese vanglakaristusega. Kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, mille pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla materjalide kohaselt kinnipeetav ei tunnista kuriteo toimepanemist ega ka seeläbi majandusliku kasu saamist. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, ta omandas riigikeele A1-taseme ja õppis riigikeele A2-taseme õppes ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on ka kindel alaline elukoht emale kuuluvas korteris. Samas puudub tal garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, mis aitaks isikul iseseisavalt majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava pensionärist ema on küll nõus poega materiaalselt toetama, kuid isikul oli enne vangistust määratud töövõimetus, mis võib raskendada isikul sobiva töökoha leidmist. Samuti on kuritegu materjalide kohaselt toime pandud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, millest järeldub, et isik võib uuesti majanduslike raskuste ilmnemisel toime panna kuriteo rahalise kasu saamiseks ja seeläbi oma majandusliku olukorra parandamiseks. Kinnipeetava enda sõnul tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid ei kuulu, samas on kuritegu toime pandud grupis. Ema sõnul olid pojal enne vangistust alkoholiprobleemid, kuid isik ise peab alkoholi tarvitamisega seotud olukorda kontrolli all olevaks. 2 Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea, on isiku poolt toime pandud kuriteo näol tegemist raske kuriteoga ning isik ei ole kohtu hinnangul kandnud talle mõistetud küllaltki pikast karistusest ära piisavalt, samuti võib kinnipeetav majanduslike raskuste ilmnemisel toime panna uusi kuritegusid. Seega esineb kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk ning kohus ei ole veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuivõrd isikul on karistust jäänud kanda veel küllaltki pikk aeg, s.o üle 1 aasta ja 6 kuu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Vinki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 05.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2018 määrus muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu põhjendused ennetähtaegse vabastamise formaalsete aluste täidetuse osas.
4. Määruskaebus jääb rahuldamata. 17.04.2018 kohtumäärus 1-16-8908 jõustus
5. juunil
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 3