1-15-9085/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9085 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2018 määrus, millega Vitali Borissov (ik 38012120249) jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vitali Borissov, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. mai 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrata VangS § 76 lg 4 alusel, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid Vitali Borissovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Vitali Borissov kannab Viru Vanglas karistust Harju Maakohtu
7. märtsi
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 4 aasta ja 24 päeva pikkuse vangistusega. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Vangistuse algusajaks loeti
9. juuli 2015 ja see lõpeb
10. augustil
13. märtsil 2018 edastas Viru Vangla kohtule materjalid V. Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi vabastamist.
14. Viru Maakohtu
15. mai
16. a määrusega jäeti V. Borissov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täidetud on formaalsed tingimused V. Borissovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus, et V. Borissovil on kuus kehtivat kriminaalkaristust. Ta viibib mitmendat korda vangistuses. Seega varasemad karistused kinnipeetavale eripreventiivset mõju avaldanud ei ole. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks – kui varem pani V. Borissov toime vargusi, siis praegune kuritegu on narkootiliste ainete käitlemine. Positiivsena tõi kohus välja, et kinnipeetav töötab alates
17. a juulist majandustöödel, ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, vestelnud kaplani ja psühholoogiga ning osalenud narkomaanide tugigrupis nõustajana. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Võimalusel paigutatakse ta ümber avavanglasse. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht vanemate juures. Samas garanteeritud töökoht ja seega ka sissetulek tal puudub. Vangistuse vahepeal on ta teinud juhutöid. Ehkki materiaalselt on lubanud toetada vanemad, on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid üle 16 000 euro, mis mõjutab toimetulekut negatiivselt. Kui isik ei tule majanduslikult toime või hakkab tarvitama narkootikume, esineb oht uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks. V. Borissovi riskiteguriks on ka kriminaalne suhtlusringkond ning pikaajaline sõltuvus narkootilistest ainetest. Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Vanglas olles tarvitas V. Borissov metadooni. Alates
18. a juulikuust ta enam metadooni ei tarvita, on teadlik oma probleemi tõsidusest ja motiveeritud sõltuvusaineid enam mitte tarvitama. Sellest nähtub, et V. Borissov pingutab muutumise ja sõltuvusest vabanemise nimel. Kohus leidis siiski, et V. Borissov ei ole olnud piisavalt kaua metadooni tarvitamata, et teha järeldust edaspidisest narkootikumide tarvitamise täielikust hoidumisest. V. Borissovit on ka varem kahel korral määratud kriminaalhooldusele: esimesel korral rikkus ta kontrollnõudeid ja teisel korral pani toime uue kuriteo. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta V. Borissovi vabastamist tingimisi enne tähtaega.
19. V. Borissov taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.1 Kohus jättis arvestamata V. Borissovi tegelikud ja reaalsed muutused. Ta on tegelenud vanglasse viinud probleemidega – metadooni kasutamise ja narkosõltuvusega. Metadooni tarvitamisest loobus V. Borissov omal algatusel ja alustas tööd individuaalse narkomaanide programmi „12 sammu“ järgi. Ühtlasi otsustas V. Borissov aidata ka teisi narkootiliste ainete sõltuvuses olevaid kinnipeetavaid asutades toetusgrupi. Kohus V. Borissovi jõupingutusi ei hinnanud. Sellega seadis kohus kahtluse alla nii programmi tõhususe, kui ka V. Borissovi tegevuse. Jõhvi vangla ametnikud pidasid gruppi vajalikuks ja kiitsid V. Borissovi tööd. Määruskaebuse esitaja rõhutab, et ta on juba tervelt aasta olnud metadoonist prii. 4.2 V. Borissov ei nõustu kohtuga selles, et tema suhtlusringkond koosneb kriminaalkorras karistatud isikutest. Ta ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega, mis nähtub ka telefonikõnede väljatrükist. Helistanud on ta vaid vennale, emale ja AN gruppi kuuluvale sõbrale. Varasemad suhted on ta katkestanud. Suhtlusringkonda ei kuulu varem kriminaalkorras karistatud ja narkootikume tarvitavaid isikuid. Ka vangla iseloomustuses on kirjas, et V. Borissov subkultuuriga ei suhtle. 4.3 Määruskaebuse esitaja leiab, et ebaõiglane on süüdistada teda selles, et ta ei suuda leida isikut, kes väljastaks kirjaliku garantiikirja tööle saamiseks. Ta leiab, et tööleidmine ei ole probleem. Avavanglas olles leidis V. Borissov töö ja Maardu Vangla tegeleb paberitööga, et saata ta lähipäevil tööle. 4.4 V. Borissovit toetavad lähedased. Ta on endale seadnud eesmärgiks maksta ära võlad. 4.5 Kohus põhjendab V. Borissovi vabastamata jätmist tema varasema elukäiguga. V. Borissov on otsustanud mineviku selja taha jätta. Oma elu on ta reaalselt ka muutnud: võtnud vastutuse oma elu eest, püüdnud aidata teisi ja erinevalt varasematest kordadest, mil mõisteti tingimuslik karistus, teab V. Borissov, et tal sel korral õnnestub muutuda. Mõistmise kuidas oma elu muuta, on V. Borissov saanud programmi „12 sammu“ läbimisega. V. Borissov leiab, et on ennetähtaegse vabastamise oma vanglas tehtud edusammude ja sisemise muutumisotsustuse tõttu ära teeninud. 2 4.6 V. Borissov leiab, et on valmis ja soovib elada vabaduses. Ta soovib hakata elama normaalset elu, töötada ja terveneda. Eelmisel korral ei esitanud ta taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna just sellel ajal jättis ta metadooni kasutamise ning alustas sõltuvusgrupi juhtimist Jõhvi vanglas. Nüüd aga ei andnud kohus võimalust vabaneda. Järgmist võimalust V. Borissovil vabanemiseks ei tule, kuna selleks ajaks on ta oma karistuse – 4 aastat 26 päeva, ära kandnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
20. Apellatsioonikohus selgitab, et KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-1217, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad V. Borissovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
21. V. Borissovi põhiliseks vastuväiteks maakohtu määrusele on see, et viimane jättis arvestamata tema positiivsed pingutused vangistuses. Apellatsioonikohus sellega ei nõustu – maakohus on arvestanud nii V. Borissovi distsiplinaarkaristuste puudumist, tema töötamist kui ka lähedaste toetust ja sotsiaalprogrammide läbimist. Negatiivse poole pealt aga on välja toodud, et V. Borissovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh kannab ta korduvalt vabadusekaotuslikku karistust. Ka varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud. Seetõttu nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et kohus ei olnud veendunud, et V. Borissov suudab sel korral õiguskuulekaks jääda.
22. Ringkonnakohus möönab siiski, et V. Borissovi jõupingutused seaduskuuleka elu elamiseks ja tema hea käitumine vangistuses ning individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmine annab aluse lühendada tema järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamise tähtaega. Apellatsioonikohus tunnustab V. Borissovit selle eest, et ta on tegelenud vanglasse viinud probleemidele aktiivse lahenduse otsimisega. Iseloomustusest nähtuvalt loobus V. Borissov metadooni tarvitamisest
23. a juulis ja otsustas kogemusnõustajana aidata ka teisi narkootiliste ainete sõltuvuses olevaid kinnipeetavaid. Ta on regulaarselt kohtunud ka psühholoogiga ning tema käitumine vanglas on olnud rahulik ja konfliktideta. Ametnikega probleeme ei esine. Vangla iseloomustuse kohaselt on V. Borissovi olukord võrreldes varasemaga muutunud oluliselt paremuse poole – ta mõistab seniste hoiakute ja elustiili sobimatust ning on otsustanud lõpu teha kriminaalsele eluviisile (KoTo lk 9 ja 11). V. Borissovil on vabanemisel vanemate toetus ja ta ei soovi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. See kõik annab aluse arvata, et V. Borissovi kavatsused muutuda on tõsiseltvõetavad.
24. Ajal, mil V. Borissovi ennetähtaegset vabastamist otsustati, ei viibinud ta avavanglas. Selleks, et veenduda, et V. Borissovis toimunud muutused on pikemaajalised ning tema lubadused õiguskuulekalt käituda on tegelikud, tuleks aga V. Borissovil kohtukolleegiumi hinnangul taasühiskonnastamise huvides olla avavanglas. Korduvkaristatute puhul on kohtupraktikat arvestades oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. Seetõttu vajaks V. Borissov, kes on ära kandnud pikaajalise vanglakaristuse, võimalikult lähedast kogemust sellele, milline hakkab olema elu vabaduses pärast karistusaja ärakandmist. Sellise kogemuse saab V. Borissov avavanglas, kus tal on võimalik tõestada nii endale, vanglale, kui ka kohtule, et temas on toimunud reaalsed muutused ning ta on tõepoolest motiveeritud senist õiguskorda eiravat käitumist muutma ja võimeline elama sõltuvusaineid tarvitamata. Lisaks on V. Borissovil võimalik otsida kindel töökoht, et tagada materiaalne toimetulek, sest kinnipeetavast lähtub eelkõige oht toime panna varavastaseid kuritegusid. 3
25. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta küll muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ent VangS § 76 lg 4 alusel määrab apellatsioonikohus, et vanglateenistusel tuleb kohtule esitada VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid V. Borissovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkiri Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus