KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 18. juuni 2018 1-16-11130 Juhan Sa

) § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kaheaastase katseajaga täitmisele pööramata.

§ 49alusel kohaldati M.D.

suhtes lisakaristusena juristina töötamise keeldu üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti M.D.

lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

2. mail 2018 esitas M.D. Viru Maakohtule taotluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 420 lg 2 kohaldamiseks. Süüdimõistetu palus jätta talle

§ 49alusel mõistetud lisakaristuse täitmisele pööramata.

M.D. põhjendas taotlust sellega, et lisakaristuse täitmisele pööramisel satub ta väga raskesse olukorda. Ta peab tasuma menetluskulud, eluasemelaenu ja -kindlustust, kuid sissetulekuta ei saa ta seda teha. Mees annab raha ainult enda söögi jaoks. Peale selle on süüdimõistetul 4 kassi ja 2 koera, kes tahavad süüa. M.D. väitel on ta eluaeg teinud juristitööd ja osalise töövõime tõttu ta igat tööd teha ei saa. Kohtuasi on hävitanud süüdimõistetu tervise.

1. Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrusega jäeti M.D. taotlus rahuldamata. Kohus märkis, et KrMS § 420 lg 2 seab lisakaristuse täitmisele pööramise edasilükkamise ja täitmisele pööramisest loobumise eeldusteks raskete tagajärgede kaasnemise süüdimõistetule ja tema perekonnaliikmetele. Tõendamiskoormis on süüdlasel. Kohus möönis, et aastane juristina tegutsemise keeld võib mõjutada M.D. majanduslikku toimetulekut, kuid üksnes taotluses kirjeldatud majanduslike raskuste ilmnemine lisakaristuse kohaldamisel ei ole piisav põhjus lisakaristuse täitmisele pööramiseks loobumiseks. Süüdimõistetul on võimalik otsida endale mõni muu töökoht. Osaline töövõime võib küll piirata võimalusi tööturul, kuid see ei tähenda, et juristina töötamise keelu korral puudub igasugune võimalus sobiv töökoht leida. Süüdimõistmisega kaasnevatele võimalikele ebasoodsatele tagajärgedele oleks M.D. pidanud mõtlema enne kuritegude toimepanemist. Kohus märkis, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Süüdimõistetu kuritegude iseloomust tulenevalt on tema suhtes vaja kohaldada juristina töötamise keeldu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.D. , kes palub maakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema taotlus tegutsemiskeelu täitmisele pööramisest loobumiseks. M.D. märgib, et ta ei saa tervislikel põhjustel kummardada ega raskusi tõsta. Töövõimetustoetuse suurus on 240 eurot, kuid kulud on sellest suuremad. M.D. vajab enda sõnul ka erinevaid ravimeid. Samuti on M.D. väitel kohustused äriühingute, eraisikute ees ning tal on mitmeid pooleliolevaid kohtuasju. Kaebaja märgib, et ta ei ole kaks ja pool aastat seadust rikkunud ning teda ei kõrvaldatud juristi töölt kohtumenetluse ajaks. M.D. on enda sõnul töötanud juristina 34 aastat ning seetõttu on praktiliselt võimatu leida muud tööd. Samuti palub M.D. arvestada tema vanusega – ta saab peagi 57-aastaseks. Samuti on tervis väga halb ning väikelinnas on teenimisvõimalused olematud. Lisakaristus paneb tema ja ta perekonna väga raskesse olukorda. Lisaks on temalt ära võetud juhtimisõigus kuueks kuuks, mille tagasisaamiseks tuleb teha lisakulutusi. Kaebaja hinnangul ei olnud kohtunik taotluse läbivaatamisel objektiivne, kuna ta tegi samas kohtuasjas ka süüdimõistva kohtuotsuse. M.D. väidab sedagi, et uurimine tema suhtes oli ebaobjektiivne ja tegelikult ta võltsimist toime ei pannud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. KrMS § 420 lg 2 kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik lükata süüdimõistetu taotlusel oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
6. Kolleegium leiab, et KrMS § 420 lg 2 kohaldamine eeldab selliste uute asjaolude ilmnemist, mis ei olnud kohtule lisakaristust mõistes teada ja millega ta ei saanud kohtuotsuse tegemisel arvestada. Vastasel korral avaks KrMS 420 lg-s 2 sätestatu sisuliselt tee jõustunud kohtuotsuse osaliseks vaidlustamiseks. Need asjaolud, millele tuginedes M.D. taotleb praegu tegutsemiskeelu täitmisele pööramata jätmist – s.o majanduslikud raskused ja alternatiivse töö leidmise keerukus – esitas ta kohtule juba kriminaalasja lahendamisel (vt nt KoTo, kd 1, tl 188). Kohtud leidsid, et M.D. osutatu ei muuda aastast juristina tegutsemise keeldu ebaproportsionaalseks. Praeguses menetluses pole alust hakata jõustunud kohtuotsust selles osas korrigeerima. M.D. ei ole esitanud kohtule selliseid uusi asjaolusid, mis võiksid anda alust KrMS § 420 lg 2 kohaldamiseks.
7. Isegi juhul, kui eelmises punktis märgitu kõrvale jätta, ei annaks süüdimõistetu taotluses ja määruskaebuses märgitu alust loobuda tema suhtes kohaldatud juristina tegutsemise keelu 2