KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 31.05.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-653 Tsiviilasi XX taotlus lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 25.01.2018 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Eve Grass Puudutatud isik I AA (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja v/adv Argo Küünemäe Puudutatud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Kalle-Kaspar Sepper Eestkosteasutus Kuressaare Linn (Kuressaare Linnavalitsuse kaudu), esindaja Vilma Kippak Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Pärnu Maakohtu 25.01.2018 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
- Pärnu Maakohus jättis 03.07.2017 määrusega avaldaja taotluse lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel seoses avalduse tagasivõtmisega läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse maakohtu määrusele menetluskulude jaotuse osas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.10.2017 määrusega maakohtu määruse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue määruse, millega jättis puudutatud isiku II maakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jättis kohus samuti avaldaja kanda, v.a puudutatud isiku I riigi õigusabi tasu ja kulud ringkonnakohtus, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.
- Puudutatud isik II esitas 09.06.2017 ja 30.08.2017 maakohtule menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on tema menetluskuluks maakohtus õigusabikulud 20h 30min teenuse eest tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks), s.o 2665 eurot (koos käibemaksuga 3198 eurot), samuti ringkonnakohtus riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot ja õigusabikulud 2h 45min teenuse eest tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks), s.o 357.50 eurot (koos käibemaksuga 429 eurot).
- Maakohtus tegi lepinguline esindaja järgmised õigusabitoimingud: 20.01.2017 kirjavahetus kliendiga seoses lapseröövi avalduse esitamisega 15min; 24.01.2017 lapseröövi dokumentidega tutvumine, jooksev suhtlus kliendiga 1h 30min; telefoninõupidamine kliendiga seoses võimaliku kompromissi tingimustega, esialgsete tingimuste väljatöötamine ning kliendile edastamine 30min; 26.01.2017 suhtlemine lapse esindaja ja kliendiga 15min; 01.02.2017 lapse esindajale faktiliste asjaolude loetelu koostamine, vestlus lapse esindajaga 1h 15min; 02.02.2017 tutvumine lapse esindaja seisukohtadega 30min; 03.02.2017 lapseröövi dokumentidega tutvumine, kliendile täiendavate küsimuste esitamine, vastuse koostamine lapseröövi avaldusele, Riigikohtu praktika analüüs 8h 15min; 06.02.2017 vastuse täiendamine lapseröövi avaldusele, tõendite analüüs, kirjavahetuste tõlkimine inglise keelest eesti keelde, lisade nummerdamine ja komplekteerimine 3h; 08.02.2017 tutvumine kohtumäärusega, suhtlemine kliendiga 45min; 05.05.2017 kliendi edastatud materjalidega tutvumine seoses kostja elatise mittemaksmisega 30min; 02.06.2017 täiendavate seisukohtade koostamine 2h 15min; 06.06.2017 tutvumine avaldaja taotlusega, telefoninõupidamine kliendiga 30min; 09.06.2017 tutvumine avaldaja taotlusega ja seisukoha koostamine 1h. Ringkonnakohtus tegi esindaja järgmised õigusabitoimingud: 10.07.2017 maakohtu lahendiga tutvumine ja määruskaebuse koostamine 2h 30min; 31.07.2017 tutvumine vastusega määruskaebusele, jooksev suhtlus kliendiga 15min. Puudutatud isik II kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva asjaga ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
- Avaldaja esitas vastuväite, milles ei vaidlustanud puudutatud isiku II lepingulise 2 esindaja tunnitasu, kuid leidis, et menetluskulud on õigusabi osutamise ajakulu osas ülepaisutatud ja et kõik hageja poolt õigusabile tehtud kulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud. 24.01.2017 toimingud seoses kompromissi läbirääkimistega on põhjendamatud, kuna menetluses neid peetud ja kohtule vastavasisulist taotlust ei esitatud. 06.02.2017 kirjalikust seisukohast nähtub, et puudutatud isik II oli avalduse rahuldamisele vastu. Lapse esindaja 01.02.2017 seisukohast ei nähtu, et ta oleks suhelnud puudutatud isiku II lepingulise esindajaga ega nähtu ka faktiliste asjaolude loetelu, mida esindaja oleks lapse esindajale esitanud. 02.02.2017 ajakulu lapse esindaja seisukohtadega tutvumiseks 30min on osaliselt põhjendamatu. Lapse esindaja vastus on 1,5lk pikk ja selle lugemine võis aega võtta maksimaalselt 5min. 03.02.2017 lapseröövi dokumentidega tutvumine on nimekirjas toiminguna kajastatud korduvalt. Menetluskulude nimekirja järgi on lepingulisel esindajal kirjaliku seisukoha koostamiseks 03.02.2017 ja 06.02.2017 kulunud kokku 12h 15min. Puudutatud isiku II 06.02.2017 seisukoha mahtu ja sisu hinnates on selle koostamise mõistlik ajakulu 3h. Ajakulu 08.02.2017 toimingute eest on põhjendamatu. 07.02.2017 kohtuistungi aja määramise määrusega tutvumine ja sellest kliendiga vestlemine ei saa aega võtta 45min. Põhjendamatu on ajakulu 05.05.2017 toimingute osas, kuna käesolevas asjas ei ole esitatud elatisenõuet. Põhjendamatud on ka 02.06.2017 toimingud, kuna täiendavate seisukohtade koostamiseks ning kohtule esitamiseks puudus vajadus. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kohus kohustanud puudutatud isikut II esitama kohtule täiendavaid seisukohti, puudutatud isik II oleks saanud vastavasisulised seisukohad esitada juba varasemalt esitatud kirjalikus seisukohas. Põhjendamatu ja ülepaisutatud on ka ajakulu 09.06.2017 teostatud toimingutele. Avaldaja taotlusega on esindaja tutvunud juba 06.06.2017, mistõttu 09.06.2017 uuesti taotlusega tutvumine ei olnud vajalik. Puudutatud isiku II seisukoha koostamise osas on põhjendatud ajakuluks 5min, kuna suurem osa 09.06.2017 menetlusdokumendist sisaldab menetluskulude nimekirja. Avaldaja taotluse osas koosneb puudutatud isiku seisukoht, arvestades asjaoluga, et tekst on koostatud 1,5 reavahega, ½ leheküljest ja sisult kordab varasemas menetluses esitatud seisukohti. Eeltoodust tulenevalt tuleb 09.06.2017 kulude nimekirjas toodud ajakulu vähendada vähemalt 15h võrra. Seoses ringkonnakohtus teostatud õigusabitoimingutega leidis avaldaja, et osaliselt on põhjendamatu ajakulu 2,5h määrusega tutvumiseks ja kaebuse koostamiseks. Määruskaebus esitati üksnes menetluskulude jaotusele. Maakohtu määruse menetluskulu jaotust põhjendav osa koosnes seitsmest reast. Kuigi kaebus ise on 3,5lk pikk, on selles sisulist teksti kokku 2lk. Samas on tekst koostatud 1,5 reavahega. Arvestades menetlusdokumentide mahtu, on põhjendatud ajakulu viidatud toiminguteks 1,5h. 31.07.2017 toimingute osas avaldajal vastuväited puudusid. Esimese astme kohtu määrus
- Pärnu Maakohus rahuldas 25.01.2018 määrusega puudutatud isiku II avalduse osaliselt ja määras kindlaks, et puudutatud isikule II väljamõistetav põhjendatud ja vajalik menetluskulu on maakohtus õigusabikulu 780 eurot (koos käibemaksuga 936 eurot) ning ringkonnakohtus õigusabikulu 227.50 eurot (koos käibemaksuga 273 eurot) ja riigilõiv 50 eurot. Kokku mõistis maakohus avaldajalt välja puudutatud isikule II menetluskulude hüvitise 1259 eurot (sisaldab käibemaksu).
- Puudutatud isiku II kohtukulu käesolevas asjas on riigilõiv 50 eurot määruskaebuse esitamisel ning kohtuväline kulu õigusabikulu 2665 eurot (käibemaksuga 3198 eurot) maakohtus ning 357.50 eurot (käibemaksuga 429 eurot) ringkonnakohtus. Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud kulu. 3
- Järgnevalt hindas kohus menetluskulu nimekirjas märgitud teenuste ning teenustele kulunud aja vajalikkust ja põhjendatust. Lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus leidnud, et TsMS § 175 lõike 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalide ja menetluskulude nimekirjadega, leidis, et lepingulise esindaja kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt.
- 09.06.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja 24.01.2017 pidanud kliendiga telefoni teel nõu seoses võimaliku kompromissi tingimustega, töötanud välja esialgsed tingimused ja need kliendile edastanud. Toimikust ei nähtu menetluses kompromissiläbirääkimiste pidamist ega kohtule vastavasisulise taotluse esitamist. Nimetatud ajakulu 30min ulatuses on seega põhjendamatu. 01.02.2017 lapse esindajale faktiliste asjaolude loetelu koostamine ja vestlus lapse esindajaga kokku 1h 15min ulatuses on põhjendamatu, võttes arvesse, et 26.01.2017 on esindaja suhelnud nii lapse esindaja kui kliendiga. 03.02.2017 nimetatud tegevused (lapseröövi dokumentidega tutvumine, kliendile täiendavate küsimuste esitamine, vastuse koostamine lapseröövi avaldusele, Riigikohtu praktika analüüs) kattuvad 24.01.2017 tegevusega (lapseröövi dokumentidega tutvumine). Toimikust ei nähtu uute lapserööviga seotud dokumentide esitamist. Samuti kattuvad kohtu hinnangul osaliselt 03.02.2017 nimetatud tegevustega 06.02.2017 tegevused (vastuse täiendamine lapseröövi avaldusele, tõendite analüüs, kirjavahetuste tõlkimine, lisade nummerdamine ja komplekteerimine). Toimikust nähtuvalt on puudutatud isik II esitanud 06.02.2017 taotluse menetluse peatamiseks ning seisukoha, mis on sisulises osas 5lk pikk dokument, millel on 9 lisa. Avalduse lisades 7–9 esitatud ingliskeelne kirjavahetus on lihtsas inglise keeles ning selle tõlkimiseks ei saanud kuluda märkimisväärselt aega. Kokkuvõtlikult, võttes arvesse, et puudutatud isiku II esindaja oli eelnevalt tutvunud lapse esindaja seisukohtadega, võis puudutatud isiku vastuse koostamise põhjendatud ajakulu olla kokku mitte üle 4h. 08.02.2017 kohtumäärusega tutvumisel on toimiku materjalidest nähtuvalt tõenäoliselt tegemist kohtu 07.02.2017 istungi määramise määrusega, millega tutvumiseks ei saanud kuluda üle paari minuti, koos kliendiga suhtlemisega mitte rohkem kui 15min. 05.05.2017 nimetatud elatise mittemaksmise materjalidega tutvumine ei puuduta käesolevat menetlust ning on seega põhjendamatu 30min ulatuses. 02.06.2017 ajakulu 2h 15min ulatuses kohtule 06.06.2017 täiendavate seisukohtade esitamise osas ei ole põhjendatud, kuna avaldaja on ajaliselt eelnevalt, nähtuvalt Kohtute Infosüsteemis dokumentide registreerimise järjekorrast, 06.06.2017 esitanud kohtule taotluse avalduse tagasivõtmiseks ning samuti ei sisalda puudutatud isiku II 06.06.2017 dokument menetluse seisukohast olulisi andmeid, mida ei oleks olnud võimalik esitada kohtule esialgses seisukohas. 09.06.2017 esitatud seisukoha koostamiseks on põhjendatud ajakulu koos telefoni teel nõupidamisega kliendiga mitte rohkem kui 45min. Kokku on lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses kohtu hinnangul 6h.
- 30.08.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud toiminguid maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 2,5h ulatuses. Määruskaebuse esitaja on maakohtu määrusest vaidlustanud üksnes menetluskulude jaotuse. Maakohtu määruse menetluskulu jaotust põhjendav osa koosneb seitsmest reast. Arvestades menetlusdokumentide mahtu, on põhjendatud määruskaebuse esitaja lepingulise esindaja kulu 10.07.2017 toimingute osas 1,5h 4 ulatuses. Määruskaebuse vastusega tutvumiseks kulunud aeg on mõistlik ning põhjendatud.
- Nähtuvalt õigusabikulude nimekirjast osutati õigusabiteenust hinnaga 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-13 rõhutanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga (lahend nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (lahend nr 3-2-1-93-13). Kohus leidis, et tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole ülemäärane, arvestades, et õigusabi osutas vandeadvokaat ning võrreldes
- aastaga on õigusteenuse eest makstava tasu suurus mõnevõrra tõusnud.
- Puudutatud isik II ei ole käibemaksukohustuslane ning on taotlenud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Arvestades tunnitasu koos käibemaksuga (20%) ning põhjendatud ajakulu, on lepingulise esindaja kulud maakohtus põhjendatud 936 euro ulatuses ning ringkonnakohtus 323 euro ulatuses, kokku 1259 eurot, mis tuleb vastavalt ringkonnakohtu menetluskulude jaotusele avaldajalt välja mõista.
- Puudutatud isik II on esitanud ka TsMS § 177 lõike 2 järgse viivise väljamõistmise taotluse, seega mõistis kohus menetluskulud avaldajalt välja koos viivisega. Määruskaebus
- 09.02.2018 esitatud määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik II maakohtu määruse osas, milles kohus jättis puudutatud isiku II menetluskulud 2368 euro ulatuses välja mõistmata ja palub teha uue määruse, millega mõista avaldajalt täiendavalt välja menetluskulud 2368 eurot koos viivisega.
- Kohus ei ole puudutatud isiku II menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust nõuetekohaselt hinnanud ega piisava põhjalikkusega selgitanud, miks ei saa avaldust täies ulatuses rahuldada. Puudutatud isiku II suhtes on ebaõiglane, et tema kanda jäävad alusetu ja põhjendamatu avalduse menetlemisega tekitatud kulud. Sisuliselt otsustades, millised lepingulise esindaja toimingud on põhjendatud ja kui palju aega neile võis kulutada piirab kohus põhjendamatult kaebaja valikuvabadust menetlustaktika valikul. Lepingulise esindaja ülesanne kohtumenetluses on oma esindava huve kaitsta võimalikult efektiivselt. Kaebaja suhtes esitatud avaldus võeti tagasi, mistõttu tuleb lepingulise esindaja tööd pidada tulemuslikuks. Seetõttu on kõik kaebaja esindaja kulud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud ning kohus on kaevatava määruse tegemisel eksinud.
- Kaevatavas määruses on kohus toonud arve alusel konkreetsete toimingute kaupa välja väidetavalt põhjendatud/põhjendamatud toimingute ajad. Kaebaja hinnangul ei peaks kohus lepingulise esindaja kulude mõistlikkuse ja vajalikkuse hindamisel lahkama üksikute toimingute kulu, vaid hinnata tuleb menetluse lõpuks kujunenud õigusabikulu ja menetlusdokumentide sisu kokku. Olenevalt esindajast ja menetluslikust strateegiast võib olla vajalik kulutada erinevatel menetluse etappidel aega erinevalt. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja ajakulu 23h 15min on mõistlik ja vajalik kulu kahe istungiga menetluse kohta, milles tuli läbi töötada suures mahus tõendeid. Kohtu teostatud mahaarvamised on meelevaldsed ning põhjendamata. Kompromissiläbirääkimistega seonduvad menetlustoimingud ei ole põhjendamatud, kuna menetluse 5 jooksul arutasid pooled korduvalt kompromissi ning 15.03.2017 istungil kohustas ka kohus pooli kompromissi sõlmimise või mittesõlmimise osas kohut teavitama hiljemalt 31.03.
- Kaebajale jäi arusaamatuks, miks kohus on pidanud põhjendamatuks kaebaja esindaja suhtlust lapse esindajaga ning lapse esindajale koostatud faktiliste asjaolude loetelu. Kõik viidatud toimingud on seotud menetlusega ning olid olulised asja sisulise ja õige lahendamise seisukohalt. Kohus ei ole põhjendanud, millises ulatuses kattuvad kaebaja 24.01.2017, 03.02.1017 ja 06.02.2017 toimingud. Kaebaja 06.02.2017 menetlusdokument koosnes 8lk-st, mille sisuline osa oli 5lk ning millele oli lisatud 9 lisa, sh ingliskeelsete tõendite eestikeelsed tõlked. Arvestades kohtupraktikat, et lepingulisel esindajal kulub ühe lk kirjutamiseks keskmiselt 45min, ei saa pidada põhjendatuks kohtu seisukohta, et kaebaja esindajal ei saanud viidatud menetlusdokumendi koostamiseks kuluda üle 4h. Lisaks arutati käesolevas asjas lapseröövi avaldust, mistõttu ei ole tegemist tavapärase menetlusega. Kaebaja ei nõustunud kohtuga, et 05.05.2017 menetlustoiming ei puutu käesolevasse menetlusse. Kaebaja esindaja tutvus elatise mittemaksmise materjalidega, kuna nimetatud materjalid olid 06.06.2017 menetlusdokumendi lisad, millega kaebaja tõendas lapseröövi avalduse põhjendamatust ja Haagi konventsioonis sätestatud lapse tagastamise eelduste puudumist. Kaebaja ei nõustunud ka kohtu poolt 06.06.2017 menetlustoimingu põhjendamatuks pidamisega. Enne avaldaja poolt avaldusest loobumist oli kaebaja esindajal 06.06.2017 menetlusdokument valmis ning õiguslikult ei ole põhjendatud menetlustoimingu põhjendamatust siduda ajaga, kumb menetlusosaline oma dokumendi enne esitas. Antud kulu oli kantud käesoleva menetlusega seoses ning teadmises, et menetlus jätkub. Lisaks on kohus ekslikult leidnud, et kõik advokaadi ja kliendi vahelised kohtumised ja nõupidamised ning dokumentide analüüs ei ole olnud vajalikud/põhjendatud. Kohtu selline seisukoht on vastuoluline, kuna kohus ühest küljest piirab iga menetlusdokumendi koostamisele kulutatud aega, kuid samas leiab, et ajakulu kohtumisel kliendiga peaks olema hõlmatud dokumendi koostamisele kulunud ajaga. Esindajal on kvaliteetse teenuse osutamiseks vajalik selgitada esindatavale edastatavate menetlusdokumentide sisu ning nõustada klienti võimalike stsenaariumide ja edasiste tegevuste osas, lisaks peab esindaja arvestama esindatava seisukohtadega. Seega on kohus toimingute tegemiseks põhjendatuks peetavat aega vähendatud ilma ühegi sisulise põhjenduseta. Määrusest ei nähtu, kuidas kohus on leidnud, et mõned kaebaja esindaja toimingud pidid vähem aega võtma ning miks mõned toimingud oleksid pidanud üldse jääma tegemata selliselt, et ajakulu vähendati 65% võrra.
- Samuti ei ole arusaadav, mida peab kohus silmas sellega, et ei pea põhjendatuks vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist toimingute eest, mida toimikust ei nähtu. Juhul, kui kohus arvab, et menetlusdokumentidega tutvumisele, tõendite uurimisele, vaidlusele õigusliku hinnangu andmisele, analüüsile ning kliendiga nõupidamisele ja tegevuskava arutelule kulunud aja hüvitamine vastustaja poolt ei ole õigustatud, siis kaebaja sellega ei nõustunud. Vastustaja seisukoht
- Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 6 Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 25.01.2018 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on puudutatud isik II vaidlustanud määruse osas, milles tema menetluskulud jäid osaliselt, s.o 2368 euro ulatuses, avaldajalt välja mõistmata. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles avaldajalt mõisteti puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 1259 eurot, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
- Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega puudutatud isikule II osutatud õigusabi mahu osas. Maakohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb puudutatud isiku II esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugeda õigusabi kokku 7h 45min ulatuses. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes puudutatud isiku II esindaja õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust. Kohtul tuli kulude põhjendatuse hindamisel arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-143-11, punkt 14). Võttes arvesse puudutatud isiku II esitatud dokumentide sisu ja mahtu, sh asjaolu, et need sisaldasid suures osas menetluslikke seisukohti ja taotlusi, on kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu praeguse vaidluse sisu arvestades mõistlik ning kooskõlas asjas esitatud menetlusdokumentidega. Kuna asjas põhimõtteliselt sisulise vaidluseni ei jõutudki, ei saa nõustuda kaebajaga, et tegu oli mahuka vaidlusega, milles tuli läbi töötada suures mahus tõendeid. Asjaolust, et avaldus võeti tagasi, ei saa automaatselt järeldada vastaspoole menetluskulude kogumahus põhjendatust ja vajalikkust nagu kaebuses leitakse. Lisaks tuleb tähele panna, et avaldust ei võetud antud juhul tagasi mitte selle põhjendamatuse tõttu, vaid muudel põhjustel (menetluse väidetav venimine). Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole puudutatud isiku II lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
- Kolleegium ei jaga kaebaja arvamust, et kohus oleks pidanud hindama puudutatud isiku II esindajakulusid n-ö tervikuna, mitte üksikute toimingute kaupa. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks vaja teada õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega (lahendid nr 32-1-161-11, punkt 8; 3-2-1-112-09, punkt 15). Seega tuleb õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada konkreetsete toimingute sisu ja ajalist ulatust. Iseenesest on lubatav ka õigusabitoimingute ja neile kulunud aja väljatoomine n-ö kobarkirjena ehk nt avaldusele vastuse koostamisega seotud toimingud (sh avaldusega tutvumine, kliendiga nõupidamine, vastuse koostamine vmt), millisel juhul saab ka kohus nende põhjendatust selliselt hinnata. Eelnev aga ei tähenda, et kohus saaks jätta konkreetsete toimingute ajakulu täielikult kõrvale ja anda hinnangu ainult kogukulule. Selliselt ei oleks kohtu hinnang menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele 7 jälgitav ning kohtulahend ei vastaks TsMS § 422 lõikes 8 sätestatud lahendi põhjendatuse nõuetele.
- Vastuseks kaebuse väidetele konkreetsete toimingute ajakulu vähendamise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Seoses kompromissiläbirääkimistega on kaebaja ise välja toonud, et kohus kohustas 15.03.2017 istungil pooli kompromissi osas kohut teavitama. Seega ei saa kõnealuste kompromissiläbirääkimistega olla seotud kaebaja esindaja 24.01.2017 toimingud, mille kohta asja materjalidest midagi ei nähtu. Lapse esindaja osaleb menetluses iseseisvalt ning tal tuleb vastuse koostamiseks olulised asjaolud ise välja selgitada. Seega ei saa lapse esindajale faktiliste asjaolude loetelu koostamise ajakulu pidada vastaspoole poolt hüvitatavaks põhjendatud ajakuluks. Kuigi määrusest ei ole selgelt arusaadav, millises ulatuses kattuvad kohtu hinnangul kaebaja esindaja 24.01., 03.
- ja 06.02.2017 toimingud, on arusaadav, et kohus pidas vastuse koostamisega seotud toiminguid (sh dokumentidega tutvumine, kliendisuhtlus) põhjendatuks kokku 4h ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnangu ja kaalutlustega vastava kulu vähendamisel. 06.06.2017 menetlusdokumendi osas on maakohus küll ebaõigesti märkinud, et samal kuupäeval kohtule esitatud tagasivõtmise avalduse tõttu ei ole tegemist põhjendatud kuluga, kuid määrusest nähtuvalt on kohus nimetatud toimingu osas täiendavalt märkinud, et ei pea seda põhjendatuks ka seetõttu, et kõnealune dokument ei sisalda menetluse seisukohast olulisi andmeid, mida ei oleks olnud võimalik esitada kohtule esialgses seisukohas. Kolleegium nõustub selles osas maakohtuga, märkides täiendavalt, et puudutatud isik II esitas kõnealuse dokumendi ka omaalgatuslikult, st mitte kohtu nõudmisel ning selles toodud väited seoses ülalpidamiskohustuse mittetäitmisega ei oleks omanud avalduse lahendamisel tähendust, mistõttu oli tegemist põhjendamatu menetlusdokumendiga ja esindaja ajakuluga. Seoses eeltooduga on maakohus õigesti lugenud põhjendamatuks ka 05.05.2017 ajakulu elatise mittemaksmise dokumentidega tutvumiseks, kuna viidatud asjaolu (elatise mittemaksmine) ei ole praeguse asja lahendamisel asjakohane. Kaebaja on ebaõigesti määrusest järeldanud, et kohus on pidanud kõiki kliendiga kohtumisi ja nõupidamisi ning dokumentide analüüse põhjendamatuteks toiminguteks. Kohus on arvestanud kliendisuhtlusega mõistlikus mahus. Esitatud avalduse analüüsi ajakulu on kohus arvestanud sellele vastuse koostamisega seotud toimingute ajakulu hindamisel.
- TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ 8