← Eesti

2-16-19462/16

Obsah (13)§ 78§ 143§ 158§ 157§ 146§ 150§ 171§ 172§ 65§ 23§ 168§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-16-19462 Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2018.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. L. (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankroti

§ 78lg 3 kohaselt kohtule ettepaneku jätta V.L.

pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Maakohtu 24.03.2017 määrusega jäeti toimkond moodustamata.

§ 143lg 4 alusel jaotusettepanek kinnitati 16.08.2017.

a kohtumäärusega. 2. Pankrotihaldur teatas 13.06.2018.a tulenevalt

§ 158lg 1 kohtule, et V.L.

(pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi

§ 157p 2, § 158 alusel ettepaneku lõpetada V.L.

(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2 2.1 Pankroti väljakuulutamise aja seisuga 13.02.2017.a. oli võlgnikul teadaolevaid rahalisi vahendeid 218,92 eurot, nimetatud rahaliste vahendite suurus on jooksvalt muutunud, kuna võlgnik saab igakuiselt pensioni (käesoleval ajal 382,84 eurot), mida tal on õigus TMS lubatud määras (500 eurot) kasutada. Lisaks on konto väljavõttelt näha, et võlgnik on saanud mais 2018 OÜ-st Tammiku Maja töötasu 21,69 eurot. Pankrotimenetluse käigus on pankrotivarasse laekunud korteriomandi (xxx, Kohtla-Järve) müügist 1 500 eurot. 2.1.1 Masskohustusi on vähemalt summas 1 591,05 eurot. - Ahtme mnt 51 KÜ pankrotimenetlusaegne nõue (pankrotivara koosseisus oleva korteriomandiga seotud majandamiskulud perioodil 13.02.2017-28.02.2018, märts-mai 2018 nõudesumma on teadmata, kuid käsitletav massikohustusena) summas 1 501,79 eurot - Eesti Energia AS-i elektrivarustuse arved (seotud pankrotivara koosseisus oleva korteriomandiga) summas 89,26 eurot. 2.1.2 Pankrotimenetluse välja maksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus

§ 146lg 1p 4 ja § 150 alusel on kokku 597,60 eurot, sh: 1.

Ajutise halduri välja maksmata tasu 93,60 eurot koos käibemaksuga (osaliselt ajutise halduri tasu hüvitatud riigi vahendite arvel summas 476,40 eur), väljamõistetud 13.02.2017 kohtumäärusega;

  1. Ajutise halduri välja maksmata kulud 20,00 eurot, millele lisandub käibemaks 4,00 eurot, välja mõistetud 13.02.2017 kohtumäärusega;
  2. pankrotihalduri tasu1 miinimummääras summas 300,00 eurot ilma käibemaksuta (pankrotivara 1 500 eur x 20 % = 300 eur);
  3. käibemaks pankrotihalduri tasult 60,00 eurot;
  4. bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 01.03.2017.a. kuni 01.08.2017.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ) 2.1.3 Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 1500 eurot. Nimetatud summa arvel tehakse massikohustuste väljamaksed. Seega rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole

§ 146lg 1 sätestatud väljamakseid võimalik teha.

Tulenevalt

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankroti raugemisel pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus võib küsida seisukohta kulude jagamise osas ka toimkonnalt. Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes

§ 146lg 1 p 3 ja 4 ettepaneku käesolevaga jaotada ja kinnitada V.

L. (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud alljärgnevalt: - Ajutise halduri välja maksmata tasu 93,60 eurot koos käibemaksuga ja riigi vahendite arvel osaliselt hüvitatud ajutise halduri tasu summas 476,40 eur (väljamõistetud 13.02.2017 kohtumäärusega); 3 - Ajutise halduri välja maksmata kulud 20,00 eurot, millele lisandub käibemaks 4,00 eurot, välja mõistetud 13.02.2017 kohtumäärusega; - pankrotihalduri tasu miinimummääras summas 300,00 eurot ilma käibemaksuta (pankrotivara 1 500 eur x 20 % = 300 eur); - käibemaks pankrotihalduri tasult 60,00 eurot; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 01.03.2017.a. kuni 01.08.2017.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ) Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 597,60 eurot ja hüvitatud on 476,40 eur. 2.2 Pankrotihalduri esitatud lõpparuande (

§ 158lg 3) kohaselt: 2.2.1 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 31.05.2017.a.

ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 8991,36 eurot. Pankrotihaldur esitas koosolekul Condor Inkasso OÜ nõudele (osaliselt) vastuväite summas 3 871,57 eurot (kajastub jaotusettepanekule lisatud nõuete kaitsmise koosoleku protokollis), keegi võlausaldajatest nõuetele vastuväiteid enne koosolekut ei esitanud. Pankrotihaldurile teadaolevalt nõuete tunnustamise osas kohtuvaidlusi ei toimu. Jaotusettepanek kinnitati 16.08.2017.a kohtumäärusega. 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 218,92 eurot. Seis on muutunud. Korteriomandi müügist on laekunud 1 500,00 eurot. 2.2.3 Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustused

§ 146

lg 1 p 3 alusel on toodud p 2.1; Pankrotimenetluse väljamaksmata kulud

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 597,60 eurot ning eelnimetatud summas kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik väljamakseid teha. Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 597,60 eurot 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. Teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. 2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest. pankrotiseadusest ning kõigi 4 2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Välja maksmata nõude suurus EUR Ahtme mnt 51 KÜ 2 208,10 Condor Inkasso OÜ 6 612,00 Swedbank AS 171,26 Kokku välja maksmata nõudeid 8 991,36 eurot Järk Jaotis % II II II 24,56 73,54 1,90 2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning ajutise halduri ning halduri tehtud vajalikud kulutused (vt p 2.1.3) 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et V. L. (pankrotis) kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankrotisituatsioon. Võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks 2012.aasta. Võlgnikul puuduvad arvestatavad sissetulekud ja vara ning tal puudub võimalus täita oma kohustusi. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kuid võlausaldajad ei ole päringule vastanud. Samas märgib haldur, et võlgnik ei täitnud pankrotimenetluse kestel oma kohustusi (sh ei lubanud potentsiaalseid ostjaid esimestel korteriomandi enampakkumistel korteriomandit vaatama, keeldus avaldamast haldurile oma uut elukohta). Suheldes võlgnikuga on halduril kahtlus, et suure tõenäosusega ei suuda võlgnik ise täita usaldusisiku ülesandeid, kuna tal puudub arusaam, et

sätestatud kohustusi peab täitma. 2.3 Pankrotihaldur palub

§ 158lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt: - Lõpetada V.

L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. 5 - Määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada V. L. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud - Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest V. L. (pankrotis) pankrotimenetluses. - Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud.
  2. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

5. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 5.1

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 5.2 Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 5 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud taotletud ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Kokku on kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetluse hüvitamata kulud 597,60 eurot (sh käibemaks). Nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid. 5.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks summas 597,60 eurot (koos maksudega) vastavalt

§ 65lg 11.

Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK 12412334) arvelduskontole nr EE782200221056739476 Swedbank AS. 5.4

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

6 Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (

§ 150lg 4). Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja V. L. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 121,20 eurot (koos käibemaksuga) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus V.L.t (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitada riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 6 (kuue) kuu jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 6.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V. L. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7. V. L. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. 7 Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku V. L.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 8. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab V. L.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.