Obsah (5)

§ 384§ 415§ 432§ 339§ 390

+ KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9731 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Vai

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.V. tunnistati süüdi Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Kohtuotsus jõustus
4. märtsil
6. Viru Maakohus saatis
7. aprillil
8. a V.V. le teatise, milles kohustas teda ilmuma karistuse kandmisele mitte hiljem kui
9. mail
12. mail
13. a saabus Viru Maakohtusse V.V. taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks, seoses vajadusega end ravida ja käia operatsioonil.
14. Viru Maakohtu
15. mai
16. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus märkis, et V.V. esitatud dokumentidest ei nähtu, et talle teostatakse operatsioon või et ta vajab muud kiiret, vajalikku või edasilükkamatut ravi. Dokumentide järgi saadetakse ta ambulatoorsele ravile. Ravi saab V. V ka vanglas.
17. V. V vaidlustas maakohtu määruse. Ta palub enda vangistuse edasilükkamist seoses operatsiooniga, mis toimub
18. septembril
19. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
20. Tutvunud eelmenetluses määruskaebuse ja toimiku materjalidega, leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
21. mai 2018 määrus tuleb tühistada ning V.V. taotlus tagastada uueks läbivaatamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus. Kolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.
22. V. V on taotlenud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist juhindudes

§ 415lg 1 p-st 1.

Säte lubab täitmiskohtunikul vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida. 7.1.

ei näe nimetatud küsimuse (ega

1. ptk
2. jao osas üldse) kohtulikuks arutamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu tuleb siin otsustust tehes analoogia korras juhinduda §-ga 432 kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamiseks kehtestatud menetluskorrast. 7.2.

§ 432

lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi lõikes 3 toodud erijuhuga, oli maakohus õigustatud V.V. taotlust lahendama kirjalikus menetluses (s.o loomulikult ei ole kohtule takistust taotluse arutamiseks suulises menetluses, kui ta seda vajalikuks peab). Samas on esimene kohtuaste jätnud aga tähelepanuta, et ka kirjalikus menetluses peab olema tagatud kõigi asjasse puutuvate poolte ärakuulamisõigus. Ehk siis taotluse lahendamine kirjalikus menetluses ei tähenda kohtu poolt otsustuse langetamist üksnes talle esitatud taotluse alusel, vaid eeldab selle kohta kirjaliku arvamuse küsimist ka teistelt kohtumenetluse pooltelt. Küsimus, keda lugeda konkreetse täitmistaotluse läbivaatamisel asjasse puutuvateks poolteks, tuleb kohtul lahendada lähtudes üksiku küsimuse sisust (Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud vlj. Tallinn: Juura 2012, § 432 komm 3.1.). 7.3.

§ 415

lg 4 kohaselt otsustab vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel täitmiskohtunik pärast prokuröri ja vangla esindaja arvamuse ärakuulamist. Ehk siis V.V. taotlust lahendades pidi maakohus asjasse puutuva poolena menetlusse kaasama prokuröri ja vangla esindaja. Kohtutoimiku materjalidest selguvalt ei ole kohus seda teinud. Maakohus on lähtunud üksnes V.V. esitatud taotlusest ja sellele lisatud meditsiinilistest dokumentidest. Nimetatu põhjal on kohus leidnud, et V. V ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks, et talle teostakse operatsioon või et ta vajaks edasilükkamatut ravi. 7.4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes käesolevas asjas kohtumenetluse pooled ära kuulamata, s.o neile ärakuulamisõiguse tagamata, rikkus kriminaalmenetlusõigust oluliselt

§ 339

lg 2 tähenduses (

§ 415lg 4), sest sellega võis kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtulahend.

Seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Kolleegiumi hinnangul omab kinnipeetava ravivõimaluste osas kõige paremat ülevaadet vangla esindaja. Seejuures on antud juhul vajalik välja selgitada, millised on vangla võimalused kinnipeetavale määratud plaanilise operatiivse ravi tagamiseks (vt toimiku lk 238). Ringkonnakohus leiab, et rikkumine ei ole määruskaebemenetluses kõrvaldatav, kuna kaebemenetluse eripära ei võimalda ringkonnakohtul tagada pooltele ärakuulamisõigust samal määral kui see on võimalik maakohtus. Näiteks võib esimene kohtuaste leida, et V.V. taotlus on vaja läbi vaadata suulises menetluses ja menetluspooled vahetult ära kuulata. Samuti saaks piiratud poolte edasikaebeõigus, kui prokuröri ja vangla esindaja seisukohtade osas annaks esmakordse hinnangu ringkonnakohus. Seega asub kriminaalkolleegium seisukohale, et toimunud rikkumine tuleb kõrvaldada V.V. taotluse uuel läbivaatamisel maakohtus. 2 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg- st 3 Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tühistab Viru Maakohtu 18. mai 2018 määruse ning saadab asja uueks arutamiseks samale maakohtule samas kohtukoosseisus. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Juhan Sarv